ISSN 2228-1932

Sisekoolitusel saab osaleda ka töökohalt lahkumata

Raivo Valk, personalitöö peaspetsialist

Koolitusel osalejale ja korraldajale tundub koolituse kohavalik sisu ja eesmärgi kõrval enamasti kolmandajärgulise, koolitusest saadavat kasu vähe mõjutava küsimusena. Ehk vaid niipalju, et ruum oleks parajalt suur ja mõnus, õhu- ja valgusküllane ning vajaliku tehnikaga. Aga mis saaks siis, kui koolitusel täies ulatuses osalemiseks ei peakski enam kusagile kohale minema?

Tegelikult on see mitmete ülikooli sisekoolituste puhul juba nii juhtunud: koolitustel on võimalik osaleda reaalajas ning töökohalt lahkumata. Traditsioonilise klassiruumikoolituse ja  e-kursustel õppimise kõrvale on uue võimalusena lisandunud videokoolitus. Videokoolitus tähendab seda, et tavapärane koolitus on jälgitav veebis ning osalejad saavad mikrofoni olemasolul või vestluskeskkonnas küsimusi küsida ning aruteludes osaleda. “See annab videokoolitusele teiste veebipõhiste passiivsete arendusvormide ees suure eelise”, selgitab personalikoolituse peaspetsialist Kristi Tenno. Võimalik pole mitte ainult kaasa mõelda, vaid ka kaasa rääkida ning koolituse tulemusse oma panus anda. Tavakoolitusest jääb puudu vaid füüsiline kohalolek.

Videokoolituse tehniliseks platvormiks on valitud Adobe Acrobat Connect Pro (http://kontakt.ut.ee/), millega saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, koolitusi, audio- ja videokonverentse, neid salvestada, jagada erinevates formaatides faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit jms. Ülikool  on tarkvara litsentsi ostnud “Tiigriülikool+ 2009-2012” programmi toetusel ning seda saavad õppe-, teadus- või administratiivtööks kasutada kõik töötajad ja üliõpilased.

Videokoolituse otseülekanne on eelkõige suurepärane lahendus lühemate sisekoolituse puhul ning on praeguses kasutuspraktikas olnud suunatud väljaspool Tartut paiknevate üksuste töötajatele. Näiteks tuleb Narva kolledžist osaleda soovijal hoolega kaaluda, kas Tartusse kolmeks tunniks koolitusele tuleks on ikka mõistlik, isegi kui seminar tundub vajalik ja huvitav. Teiseks suureks plussiks on koolituse salvestuse vaatamise võimalus endale sobival ajal ka pärast koolitust, osaleja saab vajadusel täpsustamist vajavad kohad hiljem “üle käia” ning teadmisi kinnistada. Mõistagi ei saa koolitusveebis hiljem salvestust jälgides sõna võtta ega küsida, ent võimalus videokoolitust endale sobival ajal ja mahus vaadata võib olla asenduslahenduseks neile, kellele koolituse aeg kuidagi ei sobi või pakilised ülesanded jälgimises katkestusi tooksid.

Sellegipoolest pole põhjust arvata, et virtuaalruumis koolitamine traditsioonilist sisekoolitust välja vahetama kipuks. “Selleks on tavakoolitusel liiga suuri eeliseid: küberruum ei asenda kunagi täielikult vahetu osalemise kogemust ning jääb ka parima tehnilise lahenduse korral pisut kohmakamaks. Vahetust suhtlemisest saadav impulss ning ka kohvipausi ajal toimuva arutelu käigus sündivad ideed on midagi, millest veebi vahendusel osaleja ilma jääb”, märgib Kristi Tenno. “Ülikool on väga suure töötajaskonnaga ning ka geograafiliselt laia ala hõlmav organisatsioon. Soovime tööalastes arenguvõialusest pakkuda suuremat paindlikkust, et erinevatele ootustele, vajadustele ja võimalustele paremini vastata. Videokoolitus on üks neist alternatiivsetest arendusvormidest, osaleda või läbi viia saab  soovi korral kasvõi Uus-Meremal töölähetuses olles.”

Osalejate tagasiside innustab videokoolitustega jätkama. Oma muljeid vahendab 14.01.10 “Hea õppekorralduse” sarja 2. seminaril “Õppekorraldus ülikoolis” veebi vahendusel osalenud Pärnu Kolledži õppeosakonna juhataja Rita Viik:

“Meie Pärnus oleme küll väga rahul, et on võimalus koolitusel osaleda ilma kohale sõitmata, ainult küpsistest ja kohvist jäime ilma. Ülekande kvaliteet oli täiesti normaalne ning läbiviija jutt arusaadav ja kuuldav. Kindlasti on videokoolituse puhul oluline, et ettekandja kordaks saalist tulevaid küsimusi, sest muidu neid ei pruugi hästi kuulda. Hea oleks, kui materjalid (slaidid) oleksid koolitusveebis üleval enne koolitust, et neid saaks ette välja printida ja koolituse ajal märkmeid teha. Suurepärane, et saad kogu olulise info kätte ja on võimalus ise ka sõna sekka öelda ning samas ei pea kulutama ressursse viietunnise sõidu peale.”

Virtuaalne koolitusruum asub aadressil http://kontakt.ut.ee/sisekoolitus. Osaledasoovija registreerib end tavapäraselt koolitusveebis koolitusele ning siseneb videokoolituse alguses virtuaalsesse koolitusruumi külalisena, märkides oma ees- ja perekonnanime. Täpsemalt võib lugeda osalejajuhendist (http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=717853/connect_oppijale.pdf). Sisekoolituse läbiviijad on oodatud videokoolituse võimalustega tutvuma Moode’is (https://moodle.ut.ee/) asuva sisekoolitaja baaskoolitusele (valida Muud kursused – Sisekoolitaja baasprogramm – virtuaalne koolitusruum). Sellel kursusel on ka juhend koolitajale.

“On väga tore, et mitmed tugiüksused ei paku ainult üksikuid sisekoolitusi, vaid terviklikke koolitussarju ning kaasa on tuldud ka videokoolitustega, nii sõnas kui tegudes.”, ütleb Kristi Tenno.  Näiteks on õppeosakonna “Hea õppekorralduse” sarja viiest seni toimunud seminarist olnud kolm samaaegselt ka otseülekandega videokoolitused.  Lisaks videokoolitusele on sisekoolitustegevuses kasvamas ka teist tüüpi e-koolituse arv.  “Seitse ülikooli sisekoolitajat osales e-õppe keskkonna Moodle sissejuhataval koolitusel ja loodetavasti leiavad nad peagi võimaluse õpitut ka koolituste läbiviimisel rakendada,” märgib Kristi Tenno.

Koolituse läbiviijale ei too koolituse otseülekanne erilisi lisakohustusi. Seni videokoolitust katsetanud sisekoolitajad  on sellega kohe esimesel korral kenasti hakkama saanud.  Otseülekandega videokoolitusi  mitmel korral läbi viinud õppekorralduse peaspetsialist Ülle Hendrikson võtab oma kogemuse kokku järgmiselt: “Videokoolituse otseülekande võimalust tutvustas meile personaliosakond ja algidee kohale sõitmise vältimiseks tuli Pärnu kolledžilt. See ongi väga hea ja aegasäästev võimalus ülikooli kolledžite töötajatele koolitusel osalemiseks ning on abiks ka siis, kui koolitusruum kõiki huvilisi ei mahuta. Oma arvuti taga ülekande jälgijal on võimalik ka küsimusi esitada või kommentaare lisada. Esimestel kordadel kasutasin keskkonnas kirjalikku küsimuste esitamise viisi ja kohapealne publik aitas tähele panna, kui arvutiekraanile küsimus tuli.  Kokkuvõttes ei olnud keeruline, kuid mõned keskkonna võimalused on veel proovimata.”.

Kuigi videokoolitusi tehakse enamasti Lossi 3 ruumis 112, kus on vajalik tehnika, on pildi ja heliga seminari võimalik läbi viia ka oma töökohal. Selleks pole vaja muud kui võrku ühendatud arvutit, veebikaamerat ja mikrofoni ning pisut pealehakkamist. Soovitame kõigil sisekoolituse läbiviijatel koolituse planeerimisel hinnata, kas nende koolitus võiks olla otsepildis ning ka hiljem jälgitav, et sellest võiksid kasu saada ka need sihtrühma kuuluvad töötajad, kes koolitaja poolt valitud ajal füüsiliselt kohale tulla ei saa. Mismoodi üks videokoolitus välja näeb, tasub ise järele vaadata, uudistades näiteks viimase koolituse “VÕTA võimalus” salvestust (http://kontakt.ut.ee/p15155740/).

Täname Triin Marandit, Lehti Pilti, Enno Kaasikut, Toomas Peterselli ning haridustehnoloogiakeskuse ja multimeedia talituse meeskondi sisekoolituste videolahenduset arendamise ning asjatundliku tehnilise toe eest!