ISSN 2228-1932

Mida arvavad tudengid ja õppejõud videoloengutest?

Tauno Hanni, Triin Marandi, haridustehnoloog

2010. aasta veebruaris-märtsis viidi Tartu Ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste seas läbi uuring videoloengute kasutamise kohta. Eesmärk oli koguda informatsiooni selle kohta, kuidas õppejõud ja üliõpilased suhtuvad videoloengutesse, kui palju üldse videoloenguid kasutatakse, millised on probleemid ja ootused.

Vastuseid laekus kõikidest teaduskondadest ja kolledžitest, kokku 225 õppejõult ja 1301 tudengilt. Suur tänu kõikidele vastajatele!

Mida arvavad õppejõud?

Küsimustikule vastanud õppejõududest oli ise õppijana videoloenguid kasutanud 30%. Neist olid selle kogemusega rahul 19% ning rahulolematud 12%. Rahulolematuse põhjustena toodi välja ainult tehnilisi probleeme (probleemid riistvaraga, tarkvaraga, heli- ja pildikvaliteediga).

Enda ainekursuste raames õpetamisel oli videoloenguid kasutanud 17%. Samapalju õppejõude on lasknud ka enda loenguid videosse salvestada (või seda ise teinud).

Miks osa õppejõude videoloenguid kasutab?
Peamised põhjused koos vastanute arvudega on toodud Tabelis 1. Kõige enam kasutatakse videoloengute võimalusi erinevate õppejõudude ja õppijate kaasamiseks ning kõige vähem õppijate rahulolu saavutamiseks ja õppetöö kvaliteedi tõstmiseks. Eelkõige nähakse videoloengute kasutamisel mõtet avatud ülikooli õppes (56%) ning täiendusõppes (29%) ning vähem päevases õppes (5%).

Tabel 1. Põhjused videoloengute kasutamiseks (vastanute arv)

Põhjused videoloengute kasutamiseks

Mis on peamised takistused videoloengute salvestamisel ja kasutamisel?
Saadud tulemused näitavad (Tabel 2), et kõige rohkem peetakse takistavaks faktoriks hirmu, et tudengid muutuvad liiga mugavaks ja ei hakka enam loengutes käima. Tihedalt selle järel on mure, et videoloenguid ei arvestata töökoormusesse, probleemid autoriõigusega ja enda puudulikud tehnilised oskusted. Hea on see, et 65% õppejõududest märkis, et kui nende poolt nimetatud takistused kõrvaldada, oleksid nad nõus edaspidi videoloenguid salvestama ning õpetamisel kasutama.

Tabel 2. Videoloengute salvestamise ja kasutamise takistused (vastanute arv)

Videoloengute salvestamise ja kasutamise takistused

Lisaks toodi videoloengute mittekasutamise põhjustena välja, et:

  • videoloengus ei saa küsida, diskuteerida;
  • kaob kontakt õppijatega ja see süvendab tudengite ja õppejõudude võõrandumist;
  • väheneb õppijatega suhtlemine;
  • üliõpilased võivad videoloengute puhul omandada vähem teadmisi kui hariliku õppetöö korral;
  • kuna loenguslaide muudetakse igal aastal, siis ei ole mõtet loengut videosse võtta, kui seda saab kasutada ainult ühe korra;
  • videopilt hägustab või kaotab terve spektri suhtlusvahendeid ja nüansse, mis täiendavad või muudavad sõnade tähendust;
  • loomingulisel ja vastutustundlikul suhtumisel õpetatavasse materjali on videoloeng lihtsalt elava õppe surm.

Mida arvavad üliõpilased?

Vastanute (1303) omandatavate kõrgharidustaseme osakaal jagunes järgmiselt: bakalaureus (64%), magister (19%), rakenduskõrgharidus (11%) ja doktor (5%). Neist 70% olid naised ja 30% mehed.

Tudengitest 65% märkisid, et nad on kasutanud õppimisel videoloenguid ja 86% nendest on videoloengute kasutamisega ka rahul. Kõige enam vaadatakse videoloenguid kodus (95%), vähem reisides (36%) ja tööl (19%).

Miks üliõpilased soovivad videoloenguid?
Üliõpilaste arvates toetavad videoloengud kõige rohkem omas tempos õppimist (Tabel 3). Seda arvasid märkimisväärselt palju tudengeid (1069 tudengit). Üle poole vastanud üliõpilastest tõi välja võimaluse hoida kokku raha ja mitmekesisema õppetöö. Nii õppejõud kui ka tudengid leidsid üksmeele külalisõppejõudude loengute salvestamises.

Tabel 3. Üliõpilaste argumendid videoloengute poolt (vastanute arv)

Üliõpilaste argumendid videoloengute poolt

Lisaks selgitati oma rahulolu:

  • saab kuulata sama asja mitu korda – saab selgemaks, kinnistub;
  • auditoorset tööd võiks kasutada millekski kasulikumaks, näiteks seminarideks, praktikumideks jne;
  • lihtsalt alati pole võimalik kindlal ajal loengus kohal olla, siis on hea videoloenguid kasutada;
  • haigeks jäädes ei jää millestki ilma;
  • Tallinnast tulekuks läheb edasi-tagasi sõiduks pool päeva, et osaleda 1,5 tundi loengus;
  • see aitaks ka välismaal viibijatel aineid läbida ning ainult eksamiks kohale reisida;
  • armastan õppida iseseisvalt, kodus ja öösel;
  • olen seisukohal, et videoloengud, kui nad on hästi koostatud ning sisaldavad kogu vajalikku materjali, on õppimiseks tunduvalt paremad kui tavalised auditoorsed loengud.

Rahulolu kulmineerus järgmiste soovidega: “Rohkem ja veelkord rohkem videoloenguid!!”, “Võiks olla võimalus jälgida loenguid reaalajas”.

Millega ei olda rahul?
Üliõpilaste hulgas oli ka videoloengutega rahulolematuid (15%) ja selle põhjustena toodi välja eelkõige videoloengute halba heli- ja pildikvaliteeti, probleeme erinevate tarkvaradega, slaide puudumist ja seda, et salvestuses polnud võimalik jälgida õppejõu poolt tahvlile kirjutatut. Avaldati ka järgmisi arvamusi:

  • videoloeng ei tohiks kindlasti asendada auditoorset õppetööd;
  • väga oluline on vahetu kontakt õppejõuga ja kohene küsimuste esitamise võimalus auditooriumis;
  • videoloengud teevad tudengi laisaks;
  • ma ei arva, et videoloengute mahu suurendamine oleks mingilgi põhjusel positiivne;
  • loodan, et ma ei pea kunagi videoloengute kaudu õppima.

Millist rolli peaksid täitma aine omandamisel videoloengud?
70% tudengitest arvas, et videotena peaks olema salvestatud nii kohustuslik kui ka lisamaterjal ja seda just slaididega sünkroniseeritult (66%). Üliõpilased ootavad, et videoloengutega on kaetud mõned õppeained tervikuna (46%), üksikud loengud (27%) või terved õppekava moodulid (25%).

Teile võivad meeldida ka need artiklid