E-täiendusõpe
Marko Ojakivi, turundusspetsialist
E-kursused toetavad efektiivset ja iseseisvat õppimist
Tartu Ülikoolis on enam kui 1000 e-kursust, kus õpib aasta jooksul üle 10 tuhande õppija. Ülikool on e-õppe arendamisel Eestis üks edumeelsemaid organisatsioone, pakkudes ka ametialast koolitust e-õppe vormis võimalikult laiale elanikkonnale.
E-kursuseid korraldatakse ülikooli kõikides õppevaldkondades alates haridus- ja täppisteadustest kuni meditsiini ning sporditeadusteni. Töökeskkonnavolinike koolitus, mitmed keele- ja majandusalased kursused ning erinevate valdkondade õpetajate, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate täienduskoolitused on vaid mõned näited kursustest, mis toimuvad e-õppe vahendusel. Möödunud aastal kasvas pakutavate e-täienduskoolituskursuste arv võrreldes 2008. aastaga 126 võrra. Kokku toimus 2009. aastal täiendusõppes 315 e-kursust, millel osales u 3500 õppijat.
Aktiivsemad e-õppe kasutajad on filosoofiateaduskond, Pärnu kolledž, loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Viljandi kultuuriakadeemia, sotsiaal- ja haridusteaduskond ning matemaatika-informaatikateaduskond.
Populaarsemad kursused nii taseme- kui täiendusõppes on senini olnud “Surmakultuurist”, “Infopädevus ehk miks Google’st ei piisa”, “Inimene ja terviseedendus”, “Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises”, “Õpilasuurimuse juhendamine”, “Geriaatrilise seisundi hindamine”.
Arstiteaduskonna sisehaiguste propedeutika dotsendi, mitmete e-kursuste autori Kai Saksa sõnul aitab e-õpe vähendada auditoorset loengukoormust, parandada audiovisuaalsete õppematerjalide kättesaadavust õppijatele, abistada õppijaid eksamiks valmistumisel (enesetestid, probleemülesannete lahendamine) ning arendada oskusi erialase kirjanduse ja muude teabevahendite kasutamiseks.
Õppetööst e-õppes
Õppimist e-kursustel eelistatakse sellepärast, et siis on võimalus valida teadmiste omandamiseks sobiv aeg, koht ja sobilik tempo. E-kursused jagunevad kaheks: täielikult veebipõhised kursused ning kursused, millel on e-tugi ehk osaleda tuleb nii auditoorses kui veebipõhises õppetöös. Õppijal, kes pole eelnevalt e-kursusel osalenud, tasub valida esmalt e-toega kursus, kus õppetöö on jaotatud loenguruumi ja e-õppe vahel.
Auditooriumis toimuva õppetöö puhul on aktiivsed tavaliselt vaid osa õppijatest. E-kursustel on arvamuste paljusus märksa tasakaalukamalt esindatud. Kõikidel osavõtjatel on võrdväärselt aega mõtteid koguda ja need sõnadeks vormida. Teatud anonüümsus julgustab tagasihoidlikumaid oma mõtteid julgemalt väljendama ning seda eriti tundlikumatel teemadel nagu suitsidoloogia, tervis jms. Isiklikumaks muutub ka õpetaja ja õpilase suhe, kus juhendajal jagub aega ning tähelepanu iga õppija jaoks.
E-kursusel osalemine eeldab oma aja head planeerimise oskust. Ajakulu ei ole mitte väiksem (ei õppejõule ega õppijale), kuid e-õpe võimaldab õppimist paremini töö- ja eraeluga ühildada.
Sisekaitseakadeemia lektor, piirivalvemajor Heiki Suomalainen, kes läbis veebipõhiselt kursuse “Õpilasuurimuse juhendamine”, ütles: “Kui ajapuuduse tõttu on statsionaarsel koolitusel osalemine keeruline, siis e-kursusel saab ise valida tempo. Veebipõhisel koolitusel on võimalik osaleda ka töövälisel ajal õhtuti ja nädalavahetustel.”
Õpivad nii õpilased kui õppejõud
Tasemeõppe üliõpilaste ja ennast täiendavate erialaspetsialistide kõrval moodustavad e-õppes kolmanda olulise sihtrühma õppejõud. Õppimine e-kursusel annab õppejõududele isikliku e-õppes osalemise kogemuse ning suurendab nende kompetentsust e-õppe võimaluste alal. E-õpe on leidmas üha laialdasemat poolehoidu ja seda osatakse enam väärtustada ka õppejõu töötulemuste hindamisel.
Õppejõududele pakutavad e-kursused käsitlevad e-õppes kasutatavaid metoodikaid ning tehnoloogilisi võimalusi, nt “Sissejuhatus e-õppesse”, “E-kursus – ideest teostuseni”, “E-õppe kasutamine koolis”, “E-õppe metoodikad ja õpikeskkonnad”. E-kursuste võidukäik on toimunud tänu edumeelsete õppejõudude soovile ja tahtele kasutada õppetöö läbiviimisel e-õpet.
E-õpe on oluline vahend Tartu Ülikooli arengukavas aastani 2015 sätestatud eesmärkide – reageerida paindlikult ühiskonna vajadustele ning toetada mitmekesiste õppemeetodite kasutamist, arendades sh üliõpilastele ja täiskasvanud õppijatele mõeldud õppimist toetavaid tugiteenuseid – saavutamisel.
