E-õpe meil ja mujal
Marko Ojakivi, turundusspetsialist, Marju Piir, haridustehnoloog
Möödunud aasta detsembrikuus esitles poliitikauuringute keskus Praxis Eesti kõrgharidusvõimaluste analüüsi, kus toodi välja, et kõrghariduse massistumine on näiliselt suurendanud ligipääsu kõrgharidusele, kuid päritolust tingitud ebavõrdne ligipääs on säilinud. Kõrgharidus on muutunud kättesaamatumaks ennekõike madalama sotsiaalse staatusega perede liikmetele. Praxise uuringu kohaselt on kõige madalama sotsiaalmajandusliku staatusega üliõpilaste osakaal tudengkonnas vaid 5%.
Kui vaadata kõrghariduse kättesaadavuse alaseid uuringuid teistest riikidest, torkab silma sarnane tendents, kus hariduslik ebavõrdsus on kasvanud just kitsamatest oludest pärit kodanike seas. Paljud kõrgkoolid nii vanast kui uuest maailmast on asunud otsima väljapääsu antud olukorrale, püüdes parandada kõrghariduse kättesaadavust.
2001. aastal loodi Massachusettsi tehnikainstituudi juurde rahvusvaheline õppimise võrgustiku konsortsium, mille eesmärgiks on hariduse pakkumine tänapäevaste infotehnoloogiliste vahendite abil neile, kes tulenevalt oma võimalustest ei saa õppida instituudi põhiõppes. Õppetöö konsortsiumi vahendusel toimub üle maailma virtuaalsetes kogukondades. Tähelepanu pööratakse kitsa inseneriteaduste õpetamise kõrval teemadele, mis käsitlevad pedagoogilisi ja hariduslikke küsimusi, ühiskonnakorraldust, finantsplaneerimist jne. E-õppe kaudu püütakse tõsta individuaalset ettevõtlikkuse kasvu ning kasvatada teadmistejanu.
Sarnaseid näiteid loodud algatustest leiab üle maailma. E-õppe põhiliste lipulaevade Austraalia ja Ameerika Ühendriikide kõrvale on asunud ka teised riigid. Lõuna-Aafrika ülikooli kaugõppes õpib 250 tuhat inimest. Ka Eestis on veebipõhiste kaugõppekeskkondade abil võimalik tuua kõrgharidussüsteemi need, kes ei pääse erinevatel põhjustel õppima päevasesse õppesse: töötavad vanemad, koolidest kaugel elavad inimesed, koduperenaised jne. E-kursuste valik annab võimaluse erinevate soovidega õppijatele, kel huvi ja tahtmine proovida teadmiste omandamist ülikoolis.
***
E-õppe kasutamisest erinevates maailma ülikoolides räägivad seal töötavad õppejõud.
Eve Raeste on TÜ filosoofiateaduskonna keelekeskuse eesti keele lektor. 2007. aastal omistati Eve Raeste e-kursusele “Meditsiinialane eesti keel I” aasta e-kursuse tiitel humaniora valdkonnas.
Alates 2008. aasta sügisest õpetab Eve Raeste Moskva Riiklikus Ülikoolis filoloogiateaduskonnas eesti keelt. Tudengiteks on rühm neide, kes soovivad eesti keelt omandada. Siiani on õpingud kulgenud väga edukalt. Ilmselt on selles oma osa ka Eve uudsetel õpetamismeetoditel, mis erinevad traditsioonilisest õppetööst intensiivsuse ja interaktiivsuse poolest.
Küsisime Evelt, kuidas rakendatakse e-õpet MRÜs, millised on sealsed võimalused e-õppega tegelemiseks.
Hans W. Giessen on õppinud Berliinis, Saarbrückenis ja Prantsusmaal Metziz. Praegu õpetab ta Saarlandi Ülikoolis. Prof Giessen oli 14.- 16. aprillil 2010 Tallinnas toimunud e-õppe konverentsi “E-õpe – tõsine mäng” üks peaesinejatest. Tema ettekanne kandis pealkirja “Emotions in Media-Based Teaching: Reasons–Methodology–Consequences”.
Uurisime tema käest konverentsi vaheajal, kuidas on lood e-õppe kasutamisega Saarlandi Ülikoolis Saksamaal.