ISSN 2228-1932

Mis on Moodle?

Tõnis Tartes, multimeediaspetsialist

moodle logoMoodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment) on avatud lähtekoodiga tasuta e-õppe rakendus, mis on üldtuntud e-kursuste haldamissüsteemina. Moodle keskkonda on maailmas installeeritud rohkem kui 45 000 serverile, mis hõlmavad rohkem kui 32 miljonit kasutajat ja rohkem kui 3 miljonit kursust (2010. aasta jaanuari seisuga). Moodle võimaldab luua e-kursusi, mis keskenduvad interaktiivsele suhtlusele ning veebipõhisele koostööle.

Moodles on väga palju võimalusi ja ka palju innovaatilisi lahendusi. Moodlet saab edukalt kasutada erinevate haridustasemete hariduses, tööjõu koolitamisel ja arendamisel ning ärinduses.

Moodlet arendatakse peamiselt Austraalias, Perth’is ning teda toetab globaalne interneti kommuun. Avatud lähtekoodiga litsents lubab Moodlet igal arendajal muuta ja lisada sinna uusi võimalusi.

Spetsifikatsioon ja nõuded

Moodle on kergesti installeeritav ja madalate nõuetega tarkvara. Alates versioonist 1.6 kuni 1.9 vajab Moodle, et serveris oleks olemas vähemalt PHP 4.3.0, MySQL 4.1.16 või Postgres 8.0 või MSSQL 9.0 või Oracle 9.0. Suvel tuleb välja Moodle 2.0, mis on juba praegu Beeta faasis ja nõuab, et serveril oleks installeeritud vähemalt PHP 5.2.8, MySQL 5.0.25 või Postgres 8.3 või MSSQL 2005 või Oracle 10.2. Seega iga inimene, kellel on sellistele miinimumnõuetele vastav server, võib Moodle installeerida ja seda kasutada.

Ajalugu

Moodlet hakati arendama 1999. aastal. Moodle on algselt loodud Martin Dougiamas poolt, kes oli WebCT (praeguse Blackboardi) administraator Curtin’ Ülikoolis Austraalias. M tähendas sõnas Moodle “Martin’s” mis tulenes Moodle looja nimest. „Ma olen pühendunud Moodlega töö jätkamisele, hoidmaks seda tasuta ja avatud lähtekoodiga. Mul on sügav uskumus ja vajadus pakkuda piiramatuid võimalusi hariduses ning Moodle on põhiline, millega saan sellesse panustada.“ – Martin Dougiamas.

Moodle eelised:

  • vabavaraline rakendus
  • lihtne kasutada nii õppijatel kui õppejõududel
  • toetab SCORM ja IMS standardeid
  • saab siduda erinevate väliste andmebaasidega (LDAP)
  • saab juurde lisada, ise arendada erinevaid mooduleid õppetöö lihtsustamiseks
  • Moodlet toetab ja loob suur kogukond

Lisaks saab Moodle kodulehelt alla laadida tasuta lisamooduleid, mis on loodud tasuta Moodle erinevate arendajate poolt. Igaüks, kes omab programmeerimisoskust, saab luua Moodlele lisarakendusi.

Tartu Ülikooli Moodle

2009. aasta oktoobrist on Tartu Ülikoolil olemas oma tsentraalne Moodle (http://moodle.ut.ee), mida arendatakse ja täiendatakse vastavalt Tartu Ülikooli vajadustele. Hetkel (07.05.2010) on TÜ Moodles 3676 kasutajat ja 310 kursust ning need numbrid suurenevad iga päevaga. TÜ Moodlesse on lisatud palju erinevaid lisamooduleid, mis aitavad õppetööd mitmekesistada (näiteks FLV videote pseudo-streaming, mõistekaart, Nanogong helisalvestusrakendus, rühmade valimise moodul (õppejõud ei pea käsitsi õppijaid rühmadesse paigutama), ressursi PDF-iks genereerimine, mitme faili korraga üleslaadimine jm).

Nii õppejõud kui õppijad saavad Moodlesse sisse logida TÜ arvutivõrgu kasutajatunnusega. Füüsika instituudil on eraldi  Moodle, mis suhtleb tsentraalse Moodlega – õppija ei pea mõlemas keskkonnas eraldi sisse logima, vaid piisab ühes kohas sisselogimisest ning vastava lingi kaudu saab kohe teise Moodlesse siseneda. Praegu on eraldi Moodle ka Viljandi Kultuuriakadeemial, kuid sellega tsentraalne Moodle hetkel ei suhtle.

Kui õppejõududel või õppijatel tekivad Moodlega seotud küsimused või probleemid, siis saavad nad pööruda avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogiakeskuse või enda struktuuriüksuse haridustehnoloogide poole, kes on alati  rõõmsameelsed ja abivalmid, aidates leida probleemidele lahendused.

Suur osa ülikooli e-kursusi on hetkel veel Blackboardis, aga kuna Blackboardi litsentsi 2011. aasta lõpus enam ei pikendata, siis tuleb need kursused tasapisi ümber kolida Moodle keskkonda.

moodle-päis-vana

Testide üleviimine Blackboardist Moodlesse

Kahjuks ei ole võimalik Blackboardi kursusi automaatselt Moodlesse üle tõsta. Kokkupakitult saab üle saab tõsta materjalide failid ning nende põhjal tuleb siis Moodles kursus algusest peale üles ehitada.  Kõige raskem on testidega, mille uuestiloomine oleks väga aja- ja töömahukas. Selle töö lihtsustamiseks on mõned rakendused, mis suudavad üle tõsta testide küsimusi. Ületõstetud küsimustest tuleb aga Moodles testid uuesti luua. Üks neist rakendustest on Respondus, mis on tasuline tarkvara, kuid mille 30-päevast prooviversiooni saab tasuta kasutada. Selleks on  vajalik Moodlesse installeerida Moodle kodulehel saadaolev lisa plugin nimega “Respondus QTI importer”. Kuna Respondusega esines teatud probleeme näiteks arvutuslike küsimuste ületõstmisel, küsimuste punktisüsteemi seadistamisel ning küsimuste rühmitamisel, siis töötati ülikoolis välja spetsiaalne konverter testide küsimuste ületõstmiseks Moodlest Blackboardi.

Konverter võimaldab hetkel üle tõsta Blackboardi õpikeskkonna üheksast küsimusetüübist seitset:

  1. arvutuslikke küsimusi (calculated),
  2. vastavusse seadmise küsimusi (matching),
  3. valikvastustega küsimusi (multiple choice),
  4. pikavastusega küsimusi (paragraph)
  5. lünkteksti (fill in the blank),
  6. lühivastusega küsimusi (short answer),
  7. tõene-väär küsimusi (true false).

Üle ei saa tõsta Blackboardi kombineeritud (combination) ja segipaisatud lause (jumbled sentence) küsimusi, kuna neid küsimusetüüpe Moodles pole. Erinevalt Respondusest kannab konverter küsimused üle alamkategooriate kaupa, mis võimaldab Moodles testi luues alamkategooriatest juhuslikke küsimusi valida.

Kahjuks ei toeta Moodle 100% kõiki Blackboardi õpikeskkonnas lubatavaid tehteid, aga valdav enamus reaalselt TÜ kursustel kasutatavatest küsimustest saab niimoodi edukalt üle tõsta.

Kui õppejõul pole aega või ta ei oska ise küsimuste ületõstmisega tegeleda, on kõige targem pöörduda haridustehnoloogide poole, kes aitavad seda teha. Haridustehnoloogide poole võib pöörduda ka kursuste Blackboardist Moodlesse ületõstmise asjus.

Kasulikud viited

http://www.moodle.org
http://en.wikipedia.org/wiki/Moodle
http://www.respondus.com/
http://www.ut.ee/590931