E-õpe Viljandi kultuuriakadeemias
Kaido Pärnoja, Viljandi kultuuriakadeemia haridustehnoloog
Laiem õppetöö rikastamine ajakohaste tehnoloogiliste vahendite võimalustega sai Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, õigemini toonases Viljandi Kultuurikolledžis, alguse aastal 1991, mil on tehtud esimesed kanded videoteegi kataloogi. Tänaseks on videoloengute, looverialade arvestuste, eksamite, lõputööde ja akadeemia tegevustega seotud muude videosalvestiste hinnanguliseks mahuks 1500 tundi. Suurem osa sellest on kordamiseks, analüüsimiseks ja reflekteerimiseks saadaval küll off-line-andmekandjatel, aga uuemat materjali avaldame valikuliselt juba ka veebis.
Õppuriteni jõudis esimene e-õppe kogemus eelmise sajandi üheksakümnendate teises pooles, kui rühm infotehnoloogia võimalustest innustunud tudengeid õppis e-posti vahendusel kodulehe tegemist. Selle tulemusena valmis esimene kolledži koduleht.
Tänapäevases tähenduses e-õppe algust on täpselt keeruline kindlaks teha. Olemasolevast kirjavahetusest saab järeldada, et aastal 2004 kasutati akadeemias e-õppe keskkonnana IVA. Samal aastal on kooli juhtkond teadvustanud e-õppe valdkonna arendamise vajalikkust sel määral, et on sätestanud selle töökohustusena.
Tagamaks nimetatud valdkonna arengut, on akadeemia osalenud mitmetes e-õppe võimekust parendavates projektides: “Eesti kolledžid regionaalsete e-õppe keskustena”, “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” , “Regionaalsete kolledžite arendamise programm” ja “BeSt”. Viimase raames on loodud õpiobjekte, e-kursuseid ja haridustehnoloogi ametikoht. Primuse rahastamisel on õppejõud osalenud e-õppealastel koolitustel.
Aastal 2005 paigaldati kultuuriakadeemia serverisse Moodle´i õpikeskkond (http://moodle231.kultuur.edu.ee/). Lisaks Moodle´ile on akadeemias kursusi läbi viidud ka sellistes keskkondades nagu Blackboard (WebCT), IVA ja OpenClass, viimastes aga oluliselt harvem. Reeglina on neil juhtudel õppejõududeks olnud tunniandjad, kelle põhitöökoht on mõnes muus organisatsioonis. Enamasti on akadeemia e-õppe tugikeskkonnana kasutatud läbi aegade siiski Moodle´it.
Viimase statistika kohaselt on akadeemia Moodle´is 187 kursust (lisaks on TÜ tsentraalses Moodle’is veel 23 kursust). Juba ainuüksi üldainete tõttu osalevad e-õppes kõik akadeemia õppurid. Õppejõu õigustes toimetab akadeemia Moodle´is 65 inimest ning tsentraalses Moodle’is 15.
Viljandi kultuuriakadeemia Moodle´it kasutavad pooled põhikohaga õppejõududest, kellest suurem osa töötab kultuurhariduse ja infohariduse osakondades. Nimetatud osakondade põhikohaga õppejõududest rakendavad e-õpet 80% või enam.
E-õppe osakaal õppeainetes varieerub selle puudumisest täielikult veebipõhiste aineteni. Skaala ühte otsa jäävad sügavalt praktilise kallakuga ained, mille puhul tehtu mõtestamise protsess teostatakse mittevirtuaalses ruumis kas siis vestluse, seminari või mõnes muus taolises vormis. Skaala teise otsa jäävad nö tekstipõhised ained, mis sisaldavad ka praktilisi tegevusi, näiteks virtuaalkeskkonnas toimetamist harjutusülesannete lahendamise, infootsingu või mõne keskkonna loomise näol. Tüüpiline kursuse e-toe keskkond sisaldab õppematerjale, kodutööde esitamise võimalusi ning foorumeid nii suhtlemiseks kui ka kodutööde esitamiseks. Viimasel ajal on täheldada tugikeskkondade kasutamist ka praktikate korraldamisel.
Moodle´i õpitegevustest rakendavad akadeemia õppejõud sotsiaalkonstruktivistliku õpikäsitluse vaimus kõige rohkem foorumit, seda nii arutelude läbiviimiseks kui ka kodutööde jagamiseks kursusel osalejate vahel, et üksteiselt õppimise efekti võimendada. Ühisloome vahenditena kasutatakse mainimisväärsel tasemel vikisid ja sõnastikke, õppematerjalide esitamise vahenditena faile, Moodle’i-lehti, viiteid ning lisaks ülesandeid ja teste.
TÜ VKA õppedirektori Harry Illaku mõtted e-õppest.
Lisaks oma majas toimuvale on kultuuriakadeemial õnnestunud e-pisikuga nakatada ka teisi õppeasutusi, seda peamiselt muusikaalase täienduskoolituse kaudu. Akadeemia osalusel on e-õpet kasutamas või juurutamas Viljandi Muusikakool, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Pärnu Muusikakool, Ülenurme Muusikakool, Tartu Karlova Gümnaasium ja Võru Muusikakool.
Lõpetuseks saab sõna Marko Mägi, kes räägib e-õppest muusikaõpetuse valdkonnas.
