E-toe kasutamine suveülikoolis
Helja Kirber, TÜ suveülikooli eesti keele kursuse õpetaja
Juba aastaid toimuvad Tartu Ülikooli suveülikoolis eesti keele kursused soomlastele. 2012. aasta suvel kasutati eesti keele algkursusel esimest korda e-tuge.
Keeleõppe puhul on teadagi tähtis harjutamine ja kinnistamine ning selleks pakub e-tugi häid võimalusi. Eesti keele algkursus kestis seitse päeva ja seetõttu jagasin ka e-toe materjalid seitsme päeva peale. Iga päev oli viis tundi auditoorset tööd, mille käigus tegime mitmekülgselt tutvust eesti keelega. Võib öelda, et selles mõttes oli tegemist traditsioonilise õppetööga – püüdsin iga õppepäeva jooksul pöörata tähelepanu kõigi keele osaoskuste arendamisele. Vastavalt olukorrale ja vajadusele kasutasin mõningaid e-toe materjale ka klassiruumis. Suveülikooli keelekursustel on alati olnud kombeks koduseid töid anda. Seekord olid siis need kodused tööd eelnevatest aastatest erinevad ja olemuselt kahesugused.
Esiteks oli õpilastel võimalik teha klassiruumis käsitletud teemade ja grammatikaosadega seotud enesekontrolliga harjutusi, mille eesmärgiks oli sõnade õppimine ja grammatika kinnistamine. Kuna tegemist oli enesekontrolliga harjutustega, võis igaüks neid teha nii palju kordi kui soovis ja vajalikuks pidas.
Teiseks oli iga päev kodutööks ühe avatud harjutuse tegemine, mille eesmärgiks oli õppija enda tekstiloome. Need harjutused kontrollisin ja parandasin järgmiseks päevaks ära ja me vaatasime ning kommenteerisime neid ka tundides üheskoos. Loomulikult lisas see õpetajale tööd, aga väga suur see ka polnud, sest õppepäevi oli vähe ja algkursuse õppijad ei suuda veel pikki tekste kirjutada.
Usun, et e-toe kasutamine pakkus õppijatele lisavõimalusi. Iga õpetaja teab, et rühmas õpetades pole võimalik arvesse võtta iga õpilase õppimiskiirust. Samuti on eesti keele algkursusele tulevate inimeste eelnevad kokkupuuted eesti keelega erinevad – päris algajate kõrval on alati neid, kes on kas kunagi eesti keelt veidi õppinud või siis näiteks juba mõnda aega Eestis elanud või töötanud. E-tugi andis võimalusi nii veidi aeglasematele kui ka neile, kes juba mõnevõrra keelt oskasid, sest e-toe ühe päeva materjalid võimaldasid nii korrata tunnis õpitut kui ka pakkusid lisamaterjali. Konkreetne tagasiside on alati väga hea, aga ainult klassiruumis töötades on seda raske anda. Seekord sai aga iga õppija isiklikku tagasidet – ma mitte ainult ei parandanud tema loodud tekste, vaid ka kommenteerisin ja püüdsin võimaluse korral välja tuua vigade põhjused.
E-tuge esimest korda kasutades sain teadmisi ka selle kohta, millele peab järgmistel kordadel tähelepanu pöörama. Väga tähtis on kursusele tulevate inimeste piisavalt varajane informeerimine. Arvan, et õpetaja võiks juba enne kursust õppijatega virtuaalselt suhelda ja seletada, mida e-tugi tähendab. Ühelt poolt on see tähtis kas või sellepärast, et õpilane näeks vajadust oma sülearvuti kaasa võtta, aga teiselt poolt ka selleks, et õpilane oleks valmis niisuguseks iseseisvaks õppimiseks.
Usun, et e-õppe osa õppetegevuses suureneb pidevalt ja sellel on piisavalt palju positiivseid külgi, millest mina keeleõppes pean kõige tähtsamaks võimalust harjutada ja korrata ning töötada endale sobivas tempos. Pärast suveülikoolis e-toe kasutamist olen Helsingis Eesti Majas töötades koostanud ja viinud läbi kaks eesti keele e-kursust soomlastele, milles on osalenud lisaks erinevates kohtades elavatele inimestele ka näiteks liikumis- ja kuulmispuudega inimesed.
