ISSN 2228-1932

Mitmekeelne õpiobjekt Eesti kultuurist

Heli Noor, TÜ keelekeskuse eesti keele õpetaja

Eelmisel kevadtalvel tuli ühel keelekeskuse e-rühma koosolekul inglise keele õpetaja Liina Soobik välja ideega koostada õpiobjekt eesti rahvakalendri tähtpäevadest. Ta oli sattunud arutlema Toila gümnaasiumi inglise keele õpetaja Anu Pungasega selle üle, et keeletundides räägitakse küll valentinipäevast ja halloween’ist – õpilased tunnevad hästi seda sõnavara –, aga kas nad oskaksid võõrkeeles rääkida ka meie rahvakultuuri tähtpäevadest. Kas on teadmisi? Kas on sõnavara, terminoloogiat? Selgus, et teadmisi isegi on, aga sõnavara ja oskust rääkida neil teemadel napib. Kuid on ju oluline tutvustada oma rahvakultuuri ka teistele rahvastele.

Et keelekeskuse e-rühmal oli seljataga juba üks edukas mitmekeelne õpiobjekti projekt („Kriminaalsed pre- ja postpositsioonid”), siis polnud vaja aktiivseid e-õppe kasutajaid pikalt veenda uue projekti vajalikkuses. Õpiobjekt sai üldpealkirjaks „Eesti rahvakultuurist” ja esimesel aastal otsustasime alustada rahvakalendri tähtpäevadest kui kõige tuttavamast ja atraktiivsemast materjalist. Esimesel laiendatud koosolekul valisime tähtpäevad, mida käsitleda: vastlad, lihavõtted, jaanipäev, mardi- ja kadripäev, jõulud ja aastavahetus. Tähtis oli, et neid päevi tähistataks ka tänapäeval, et tekiks võrdlusmoment enne ja nüüd. Alusmaterjali valmistas ette A. Pungas. Meeskonna moodustasid üheksa keele õpetajad: Liina Soobik ja Anu Pungas (inglise keel), Niina Lepa, Netty Žurakovskaja ja Katrin Koorits (saksa keel), Ljudmila Vedina ja Janeli Nõlvand (vene keel), Heli Noor (eesti keel), Ilze Zagorska (läti keel), Rēda Šmitaitè (leedu keel), Vaike Tammes (kreeka keel), Eri Miyano (jaapani keel) ning Kairi Güsson, María Ferreiro López ja Héctor Alsinet Rodrígues (hispaania keel).

Teoreetiliselt räägitakse kahest meeskonnatöö põhimõttest: konsensusepõhisest ja rollijagamisel põhinevast meeskonnatööst. Meie meeskonnatöö on alati sujunud vastavalt vajadusele kord ühel, kord teisel rajal. Projekti algusjärgus toimus hulk koosolekuid, kus ühiselt arutasime, mida ja kuidas teha. Otsused sündisid kergesti (küllap oli toeks ka eelnev koostöökogemus). Rollide ja täpsem ülesannete jagamine toimus juba väiksemates meeskondades vastavalt võimalustele ja  projekti edenemisele. Näiteks saksa keele õpetajad leppisid kokku üldstruktuuri, kuidas teha, ja jagasid omavahel, kes missuguse tähtpäeva materjali ette valmistab. Nii ei kujunenud kellegi töö maht ahastusse ajavaks. Kõige keerulisemaks kujunes koostöö hispaania keele meeskonnal, kuna M. F. López elab praeguseks Berliinis. Ometi saadi asjad sujuma ka meili ja Skype´i teel. K. Güsson ja M. F. López valmistasid ette tähtpäevade tekstid, dialoogid ja harjutused ning H. A. Rodrígues ühtlustas kogu materjali. Mitme keele puhul polnud õpetajal aga enda kõrvale kedagi võtta, mistõttu tuli kogu töö üksi ära teha. Miinuseks kujunes sellisel juhul muidugi töö maht, aga plussiks kindlasti selge kontseptsioon ja tugevam enesedistsipliin, sest teati, et töö tuleb ära teha. Kuid päris üksi polnud nemadki. Helifailide tekste lugesid sisse ka vastavat keelt emakeelena rääkijad. Tehniliseks abiks oli M. Fisch.

Selleks, et õppija suudaks oma kultuuri tutvustada, peab tal olemas olema juba üldine sõnavara ning selgus grammatika toimimisest/struktuurist. Õpiobjekt on mõeldud keeletasemetele A2‒B1 (B2). Kõikide keelte õpiobjektide ülesehitus ja sisu on suhteliselt sarnane, kuna alusmaterjal oli kõigil üks. Iga keel tegi siiski oma valiku, mida materjalist esile tõsta, mida täpsemalt selgitada, et eri kultuuridest pärit inimesed saaksid aru, millest räägitakse. Näiteks hispaaniakeelses õpiobjektis tuli eraldi selgitada, mis on aknalaud ja mis on sussid, kuhu päkapikud kingitusi toovad, ning kes on päkapikud, sest Hispaaniale tüüpilises arhitektuuris puuduvad majades aknalauad, kodus liigutakse välisjalanõudes või paljajalu ning heatahtlikke väikseid pika habemega mehikesi sealses kultuuris pole.

Kõigis õpiobjektides esitatakse informatiivset materjali nii teksti kujul kui ka dialoogina, kasutatakse palju helifaile. Mõne keele puhul on eraldi tutvustatud ka mingit grammatikaosa. Näiteks eesti keeles on keskendutud passiivi vormide moodustamisele. Iga tähtpäeva juurde kuulub sõnastik olulisemate sõnadega ja harjutustik. Harjutused on koostatud Hot Potatoesi programmi abil. Nii nagu materjali puhul, oli iga keele rühm vaba valima ka materjali esituse viisi ja rõhuasetusi. Näiteks eesti keele puhul on lähtutud tundides ilmnenust, et kõige raskem on välisüliõpilastele kuulamine ja kuuldu mõistmine, seetõttu on õpiobjekt üles ehitatud helifailidele. Saksakeelses õpiobjektis kasutatakse lisaks muule kirja, meili ja Skype´i vormi jne.

Aasta algul toimunud e-rühma koosolekul võisime tunda ainult rahulolu, et kõik suutsid töö lõpule viia. Sel aastal lisandub eespool nimetatuile ka prantsuse keel. Kujunenud on väga huvitav materjal ja rikkalik harjutusvara, mis tänu Vivian Klimuševi suurepärasele kujundusele on igati pilkupüüdev ja uurima kutsuv.

Jõulude ja aastavahetuse ning vastlate ja lihavõtete kombestik on juba ka tunnis käsitlemist leidnud ning õppijad on suunatud vastavat materjali läbi töötama. Esialgne tagasiside on olnud väga positiivne. Kõik õppijad rõhutasid õpiobjekti tugevusena eriti seda, et sama materjaliga oli võimalik tutvuda paljudes keeltes.

Õpiobjektide sari on leitav http://eestikultuurist.ut.ee/rahvakalender

Teile võivad meeldida ka need artiklid