Digiõppe kvaliteet läbi õppija silmade: uuringu ülevaade

Autorid: Lehti Pilt, Liia Lauri, Aleksandra Dolgopolova, Toomas Plank, Anneli Veispak, Veronika Rogalevitš, Sille Paas, Hettel Sõrmus, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri e-kursuse kvaliteedi töörühm

Sissejuhatus

2025. aasta lõpus viis Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) e-kursuse kvaliteedi töörühm kõrgkoolides läbi õppijate küsitluse digiõppe kvaliteedi kohta. Uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti kõrgkoolide õppijate hinnanguid e-kursuste kvaliteedile ning välja selgitada, milliseid e-kursuse omadusi peetakse õppimist toetavateks.

HAKA koordineeritavas e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsessis hinnatakse kursuste vastavust kehtestatud kvaliteedikriteeriumidele, tehakse otsus kvaliteedimärgi andmise kohta ning antakse e-kursuste autoritele arendavat tagasisidet. E-kursuse kvaliteedikriteeriumid on esitatud juhendis “Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks” (HAKA, 2021), kus need on struktureeritud ADDIE õpidisaini mudeli (Molenda, 2003) etappide – analüüsi, kavandamise, väljatöötamise, läbiviimise ja hindamise – alusel.

Käesolevas uuringus paluti õppijatel hinnata e-kursuse kvaliteediga seotud väiteid, mis tuginesid kvaliteedikriteeriumidele ning kattusid nendega täielikult või osaliselt. Küsimustiku väiteid ei struktureeritud ADDIE mudeli etappide kaupa, kuna uuringu keskmes oli õppija õpikogemus. Lähtuti eeldusest, et õppijad hindavad eelkõige e-kursuse terviklikku õppeprotsessi, mitte selle kavandamise ja arendamise üksikuid etappe.

Uuringu tulemusi kasutatakse e-kursuste kvaliteedikriteeriumide ning kvaliteedimärgi taotlemise protsessi arendamiseks, et toetada digiõppe kvaliteedi süsteemset edendamist kõrghariduses. Küsimustiku vastuseid kasutatakse üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärkidel.

Metoodika ülevaade

Uuringu läbiviimiseks koostati eesti- ja ingliskeelne veebipõhine küsimustik, millele kutsuti vastama kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilasi. Küsimustik oli vastamiseks avatud 11. novembrist kuni 12. detsembrini 2025.

Küsimustiku sissejuhatuses selgitati, et e-kursuse all mõeldakse õppeaine kõiki veebipõhiseid materjale, tegevusi ja juhiseid. Enne küsimustiku täitmist soovitati vastajatel vaadata lühivideot „Mis on õppimine“ ning mõelda, millised tegurid õppimist toetavad.

Küsimustik sisaldas 33 küsimust. Neist 25 olid e-kursuse kvaliteediga seotud väited, mille puhul paluti hinnata nende olulisust õppimise toetamisel. Kaheksa küsimust olid avatud vastusega. Kõikidele hinnanguküsimustele vastamine oli kohustuslik. Vastusevariandid olid: väga oluline, pigem oluline, pigem ebaoluline, täiesti ebaoluline ja ei oska vastata.

Küsimustik jaotati õppijakeskseteks temaatilisteks osadeks, mis käsitlesid õpieesmärke ja sisu, õppimise toetamist, õppematerjale, tehnoloogia kasutajasõbralikkust, suhtlemist ja koostööd ning hindamist ja tagasisidet. Kuna õpieesmärgid on kirjeldatavad õpiväljunditena – teadmiste, oskuste ja hoiakutena, mille õppijad peaksid kursuse läbimisel omandama –, kasutatakse käesolevas uuringus mõistet õpiväljund.

Küsimustiku ülesehitus on sisuliselt kooskõlas ADDIE raamistikuga ning võimaldab hinnata kursuse kavandamise ja elluviimise tulemusi õppija vaatenurgast. Küsimustiku väidete sisemist kooskõla hinnati McDonaldi oomega koefitsiendi abil.

E-kursuse kvaliteedikriteeriumid on esitatud juhendis “Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks” (HAKA, 2021). Varasemalt on kvaliteedikriteeriumide hulgast suhete diagraafi meetodi abil (Brassard & Ritter, 1994) määratletud seitse võtmekriteeriumi, millele on e-kursuste hindamisel omistatud suurem kaal. See võimaldab käesolevas uuringus analüüsida, mil määral kattuvad õppijate hinnangud e-kursuse kvaliteediga seotud väidetele kvaliteedi töörühma poolt olulisemaks peetud kriteeriumidega.

Võtmekriteeriumid kaaluga 3:

• kursuse õppetegevused ja hindamise põhimõtted toetavad õpiväljundite saavutamist;
• kursus on hästi struktureeritud ja lihtne kasutada;
• kursusel on õpijuhis kogu õppeprotsessi kohta (sh põimõppe puhul ülevaade lähiõppe tegevustest);
• kursus on tehniliselt töökorras.

Võtmekriteeriumid kaaluga 2:

• kursuse sisu võimaldab õpiväljundite saavutamist;
• õppijatele on esitatud hindamise ja tagasisidestamise põhimõtted;
• õppematerjalid vastavad digitaalsete õppematerjalide loomise headele tavadele.

Iga temaatilise osa lõpus oli avatud küsimus, kus vastajatel oli võimalus lisada täiendavaid tähelepanekuid. Küsimustiku lõpus esitati kaks üldist küsimust e-kursuste tugevuste ja õppimist raskendavate tegurite kohta, paludes vastata isiklikele kogemustele tuginedes.

Avatud vastuste esmaseks analüüsimiseks kasutati generatiivse tehisaru tööriista (ChatGPT Edu 5.2), mille abil koostati vastustest temaatilised esialgsed kokkuvõtted. Tehisaru väljundit kasutati edasise analüüsi abivahendina ning lõplik sisuline tõlgendus tehti uurijate poolt.

Andmeid esitatakse koondkujul viisil, mis ei võimalda vastajaid tuvastada. Tulemusi ei esitata kõrgkoolide võrdluses.

Valimi kirjeldus

Küsimustikku levitati kõikides kõrgkoolides üliõpilasesinduste ning üliõpilaste listide kaudu. Küsimustikule vastas 438 õppijat kuuest ülikoolist ja 10 rakenduskõrgkoolist (Joonis 1).

Joonis 1. Küsimustikule vastanud õppijad kõrgkoolide lõikes

Vastajatest 312 õppisid bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes, 103 magistriõppes, 17 integreeritud õppes ja 6 doktoriõppes. Eesti keeles vastas küsimustikule 425 ja inglise keeles 13 õppijat. Valimi piiratus ei võimalda teha järeldusi kõrgkoolide kaupa, kuid annab hea aluse mõistmaks kvaliteedikriteeriumide olulisust üldistatud kujul.

Tulemused

Uuringu tulemusena järjestati e-kursuse kvaliteediga seotud väited nende tajutud olulisuse alusel. Selleks liideti vastusevariandid väga oluline ja pigem oluline ning eraldi pigem ebaoluline ja täiesti ebaoluline, arvestades vastavate hinnangute arvu.

Väited järjestati kahanevas järjekorras vastavalt oluliseks peetud hinnangute arvule. Kui kahe väite puhul oli oluliseks peetud hinnangute arv võrdne, paigutati ettepoole see väide, millele anti vähem ebaoluliseks peetud hinnanguid (vt tabel 1).

Tabel 1. E-kursuse kvaliteediga seotud väidete olulisus õppijate hinnangute põhjal.

Jrk	Väide, mille olulisust õppija hindas.	O	EO	X
1.	Iseseisvaid töid ja ülesandeid saab e-kursusel esitada mugavalt ja lihtsalt.	431	6	1
2.	Ma saan aru, mille alusel mind e-kursusel hinnatakse. **	426	8	4
3.	E-kursus on tehniliselt töökorras – lingid, failid ja viited avanevad probleemideta. ***	424	12	2
4.	E-kursusel on selged juhised, mis aitavad mul aru saada mida, millal ja miks tuleb teha. ***	422	10	6
5.	Kursuse struktuur on lihtne ja loogiline. ***	422	12	4
6.	Ma saan hästi aru, kuidas e-kursuse ülesanded ja õppematerjalid aitavad mul õppida ja õpiväljunded saavutada. *** ; **	421	14	3
7.	Kõik õppematerjalid on e-kursusel kättesaadavad ja kergesti leitavad.	421	15	2
8.	E-kursusel on arusaadavalt kirjas, mida ma pean õppeaine läbimise järel teadma või oskama.	416	19	3
9.	Mind teavitatakse e-kursusel õigeaegselt ja regulaarselt minu tulemustest (nt hinded, punktid).	411	19	8
10.	E-kursus pakub võimalusi aktiivselt õppida – teha harjutusi, vastata küsimustele või katsetada õpitut.	407	28	3
11.	Tagasiside on sisukas ja aitab mul aru saada, kuidas mul õppimisega läheb.	399	29	10
12.	Ma saan e-kursusel igakülgset abi ja juhiseid, mis aitavad mul õppeainet edukalt läbida.	397	35	6
13.	Ma saan regulaarset tagasisidet oma õppimisele.	383	45	10
14.	E-kursuse visuaalne kujundus toetab õpitava sisu mõistmist. **	383	49	6
15.	E-kursuse õppematerjalid, ülesanded jm tegevused vastavad õppeaine mahule (1 EAP on 26 tundi õppija tööd).	377	44	17
16.	Mul on võimalik suhelda õppejõuga nii avalikult (nt foorumis) kui privaatselt.	374	51	13
17.	Kursusel kasutatakse erinevaid materjale (nt tekste, pilte, videoid, helifaile).	370	65	3
18.	E-kursus aitab arendada minu õpioskusi (nt aja planeerimine, õpitu mõtestamine, eesmärkide seadmine).	369	62	7
19.	E-kursust saab kasutada nutiseadmetes.	363	64	11
20.	Mul on võimalus anda tagasisidet e-kursuse sisu ja ülesehituse kohta.	358	63	17
21.	E-kursuse õppematerjalides on korrektselt viidatud teiste autorite töödele.	339	81	18
22.	Kursuse sisu loomisel on arvestatud õppija vaimsete ja füüsiliste eripäradega.	324	68	46
23.	E-kursus toetab koostööd teiste õppijatega (nt arutelud, rühmatööd).	273	152	13
24.	E-kursusel on loodud võimalused koostööks ja õppimiseks koos teistega.	268	161	9
25.	E-kursusel on õppejõu poolt loodud võimalus õppida vestlusroboti juhendamisel (juhendab kodutööde tegemisel, õppematerjalide läbimisel).	193	200	45

Märkused:
O – väga ja pigem oluline (vastanute arv)
EO – pigem ja täiesti ebaoluline (vastanute arv)
X – ei oska vastata (vastanute arv)
*** – võtmekriteerium (kaal 3)
** – võtmekriteerium (kaal 2)

I. Õpiväljundid ja sisu

Õpiväljundite ja e-kursuse sisu rolli õppimise toetamisel käsitleti kahe väite kaudu: „Ma saan hästi aru, kuidas e-kursuse ülesanded ja õppematerjalid aitavad mul õppida ja õpiväljundeid saavutada“ ning „E-kursusel on arusaadavalt kirjas, mida ma pean õppeaine läbimise järel teadma või oskama“.

Vastajate hinnangul on mõlemad väited õppimist toetava e-kursuse kvaliteedi seisukohalt olulised, paiknedes 25 väite seas vastavalt 6. ja 8. kohal. Esimene väide on otseselt seotud ühega seitsmest e-kursuse kvaliteedi võtmekriteeriumist.

Joonis 2. Õpiväljundite ja sisu olulisus õppimise toetamisel e-kursusel

Kuigi õppeaine õpiväljundeid ja e-kursuse sisu käsitlesid otseselt vaid kaks küsimust, kajastuvad õppijate hinnangud nendele teemadele läbivalt kogu küsitluse vastustes. Avatud vastuste analüüs näitab, kuidas õppijad tajuvad õppeaine õpiväljundite selgust, e-kursuse sisu ülesehitust ning nende omavahelist kooskõla.

Õppijad peavad õppeaine õpiväljundite selget ja arusaadavat sõnastust üheks keskseks kvaliteediteguriks. Oluliseks peetakse, et kursuse alguses oleks üheselt mõistetav, milliseid teadmisi ja oskusi õppeaine läbimisel omandatakse ning kuidas need seostuvad õppekava ja õpingute laiemate eesmärkidega. Vastustest ilmneb, et ebamääraselt sõnastatud või e-kursusel vähe esile toodud õpiväljundid tekitavad õppijates segadust ning võivad vähendada õpimotivatsiooni.

Minu jaoks oleks oluline, et õpieesmärgid oleks läbivalt kursuse jooksul nähtavad või meelde tuletatud. Need oleks nagu kognitiivsed verstapostid mis aitaks õpitut markeerida ja õpingutega rajal püsida.

Õppijad ootavad selget ja arusaadavat seost õppeaine õpiväljundite ning e-kursuse sisu vahel. Positiivseid õpikogemusi kirjeldades rõhutatakse, et e-kursuse teemad, õppematerjalid ja ülesanded moodustavad loogilise terviku ning toetavad otseselt õpiväljundite saavutamist. Negatiivsetes kogemustes tuuakse seevastu esile olukordi, kus e-kursuse sisu või ülesannete eesmärk jääb ebaselgeks või ei näi olevat seotud õpiväljunditega. Selline ebakõla mõjutab õppijate hinnangut kogu e-kursuse kvaliteedile.

(Oluline on, et) kursuse sisu toetab otseselt eesmärke, iga teema ja ülesanne on eesmärgiga seotud.

Õppijate vastused osutavad, et e-kursuse selge struktuur on oluline eeldus sisu mõistmiseks ja õpiväljundite saavutamiseks. Kõrgelt hinnatud e-kursusi iseloomustab loogiline ja läbipaistev ülesehitus, kus teemad on esitatud arusaadavas järjestuses ning toetavad järkjärgulist õppimist. Seevastu segane või ebaühtlane struktuur raskendab õppijate hinnangul sisu omandamist ka juhul, kui õppematerjalid ise on kvaliteetsed.

Õppijate hinnangul on ülesannetel keskne roll õpiväljundite saavutamisel. Oluliseks peetakse selge eesmärgiga ülesandeid, mille seos õpitavaga on arusaadav. Positiivsetes vastustes tuuakse esile ülesandeid, mis toetavad õpitu rakendamist ja kinnistamist. Probleemsetena tajutakse seevastu ülesandeid, mille eesmärk või põhjendus jääb õppijatele ebaselgeks.

(Oluline on, et) kursuse sisu ja küsimused oleks väga selgelt väljendatud, et poleks võimalik mitmeti aru saada. Ülesanded oleks arusaadavad. Materjali piisavalt iseseisvate ülesannete lahendamiseks.

Küsitluse tulemused näitavad, et õppijad väärtustavad e-kursuse sisu mõistlikku mahtu ja tasakaalustatud õpikoormust. Oluliseks peetakse sisu jaotamist väiksemateks, selgelt piiritletud osadeks ning õppija ajakulu arvestamist.

Negatiivsetes kogemustes tuuakse sageli esile liiga mahukat õppematerjali ja suurt töökoormust, mis raskendab e-õppes iseseisvat õppimist. Samuti peavad õppijad oluliseks selget eristust kohustusliku ja valikulise õppematerjali vahel.

E-kursustel võiks olla välja toodud ainult väga oluline sisu. Tihti pannakse e-kursusele kogu info ülesse ja sealt peab ise välja selekteerima mis on oluline, see võtab kahjuks väga kaua aega.

II Õppimise toetamine

Õppimist toetavaid tegureid käsitleti viie väite kaudu (joonis 3). Kõige enam õppijaid pidas oluliseks väidet, et e-kursusel on selged juhised, mis aitavad mõista, mida, millal ja miks tuleb teha. Oluliseks hinnanud vastajate arvu põhjal paikneb see väide 25 väite hulgas neljandal kohal ning on ühtlasi üks seitsmest e-kursuse kvaliteedi võtmekriteeriumist.

Väited „Ma saan e-kursusel igakülgset abi ja juhiseid, mis aitavad mul õppeainet edukalt läbida“, „E-kursuse õppematerjalid, ülesanded jm tegevused vastavad õppeaine mahule“ ning „E-kursus aitab arendada minu õpioskusi“ paigutuvad vastavalt 12., 15. ja 18. kohale.

Kõige vähem õppijaid pidas oluliseks väidet „E-kursusel on loodud võimalused koostööks ja õppimiseks koos teistega“, mis paikneb olulisuse alusel eelviimasel kohal.

Joonis 3. Õppimist toetavate tegurite olulisus e-kursusel

Küsitluse avatud vastuste analüüs osutab, et õppimise toetamine on õppijate hinnangul e-kursuse kvaliteedi üks keskseid tunnuseid. Õppijad käsitlevad õppimise toetamist laiapõhjalise kontseptsioonina, mis hõlmab selget juhendamist, üheselt mõistetavaid ootusi, õppejõu kättesaadavust, sisukat tagasisidet ning kursuse terviklikku ja läbimõeldud ülesehitust.

Vastustest ilmneb, et õppimist toetab eelkõige selge ja süsteemne juhendamine ning õppijatele esitatavate ootuste arusaadav sõnastamine. Õppijad väärtustavad olukordi, kus neile on e-kursuse algusest peale selge, mida neilt oodatakse, kuidas õppetöö on korraldatud ning millistel viisidel on võimalik vajaduse korral abi saada. Ebaselged juhised ja ebapiisavad selgitused tekitavad õppijates sageli ebakindlust ning raskendavad iseseisvat õppimist.

Täpsed instruktsioonid iga ülesande juures (ja vajalikud materjalid kui nt kästakse midagi spetsiifilist lugeda või alla laadida) ning kui tegemist on nt Moodle’iga siis, et need oleks ülesande esitamise koha juures, mitte, et peaks mingi suvalise loengu alt juhendit otsima.

Olulise õppimise toetamise tegurina tuuakse esile õppejõu või juhendaja kättesaadavus ning suhtlus õppijatega. Positiivsetes vastustes rõhutatakse, et õppimist toetab tunne, et õppija ei ole e-kursusel üksi ning et küsimustele vastatakse mõistliku aja jooksul. Regulaarne ja sisukas suhtlus aitab õppijatel püsida õppeprotsessis, toetab nende kaasatust ning hoiab õpimotivatsiooni.

E-kursuse õpejõud on kättesaadav, et mina saaks esitada küsimusi ja saada vastuseid e-kursuse ülesannete kohta; (oluline on) õigeaegne tagasiside.

Õppijad peavad tagasisidet, eriti ülesannete ja hindamise kontekstis, õppimise seisukohalt väga oluliseks. Õppimist toetavana käsitatakse sisukat ja põhjendatud tagasisidet, mis aitab õppijal mõista oma tugevusi ning arenguvajadusi. Vastustest ilmneb, et üksnes hinde või formaalse hinnangu andmine ei toeta õppimist piisavalt, samas kui selgitav ja edasiviiv tagasiside aitab õpitut paremini mõtestada ning suunab edasist õppimist.

Lisaks tuuakse õppimise toetamisega seoses esile kursuse struktuur ja õppija koormus. Hästi struktureeritud, loogiliselt üles ehitatud ning ühtlase töökoormusega kursus toetab õppija iseseisvat toimetulekut. Vastustes märgitakse, et ebaühtlane koormus, liialt suur iseseisva töö maht või ebasobivalt ajastatud tähtajad võivad õppimist takistada ka juhul, kui kursuse sisu on asjakohane.

Tähtis oleks näha juba kursuse alguses terve kursuse kava, et saaks enda aega arvestada. Nt: kuupäevad või õppenädalad, millal on vaja midagi esitada, on olemas, et saab juba varakult sellega tegeleda.

Hästi korraldatud e-kursus rakendab mitmekesiseid õppemeetodeid, mis aitavad siduda teooriat praktikaga ning toetavad teadmiste kinnistamist.

Õppijate hinnangul eeldab õppimise toetamine e-õppes terviklikku ja süsteemset lähenemist. Õppimist toetavad selged juhised, kättesaadav juhendamine, sisukas tagasiside, e-kursuse läbimõeldud ja loogiline struktuur ning õppija vajadusi arvestav õppekorraldus. Õppimise toetamisega seotud puudused mõjutavad otseselt õppijate õpikogemust ning sellest tulenevalt ka nende hinnangut e-kursuse kvaliteedile tervikuna.

III Õppematerjalid

Õppematerjalide õppimist toetavaid omadusi käsitleti nelja väite kaudu (joonis 4). Kõige enam õppijaid pidas oluliseks väidet, et kõik õppematerjalid on e-kursusel kättesaadavad ja kergesti leitavad. Oluliseks hinnanud vastajate arvu põhjal paikneb see väide 25 väite hulgas seitsmendal kohal.

Väiteid, et e-kursuse visuaalne kujundus toetab õpitava sisu mõistmist ning et kursusel kasutatakse erinevaid õppematerjale (tekste, pilte, videoid ja helifaile), pidas oluliseks väiksem arv õppijaid; need paiknevad vastavalt 14. ja 17. kohal.

Võrreldes teiste väidetega pidas kõige vähem õppijaid oluliseks seda, et e-kursuse õppematerjalides oleks korrektselt viidatud teiste autorite töödele.

Joonis 4. Õppematerjalide olulisus õppimise toetamisel e-kursusel.

Küsitluse avatud vastuste analüüs näitab, et õppematerjalid on õppijate hinnangul e-kursuse kvaliteedi ja õppimise toetamise üks keskseid tegureid. Õppematerjalide kvaliteeti seostatakse otseselt õppimise arusaadavuse, iseseisva toimetuleku ning õpiväljundite saavutamisega.

Õppijad väärtustavad eelkõige selgeid, arusaadavaid ja loogiliselt struktureeritud õppematerjale. Positiivsetes vastustes tuuakse esile materjale, mis on keeleliselt korrektsed, hästi liigendatud ning toetavad teemade järkjärgulist omandamist. Läbimõeldult koostatud õppematerjalid võimaldavad õppijatel õppida iseseisvalt, ilma pideva täiendava juhendamise vajaduseta.

Keeleliselt normaalse ülesehitusega, vältides kantseliiti ja defineerimata erialast terminoloogiat

Oluliseks peetakse õppematerjalide selget seost kursuse õpiväljundite ja ülesannetega. Õppijate hinnangul toetavad õppimist materjalid, mille eesmärk ning seos praktiliste ülesannetega on arusaadav ja üheselt tajutav.

Rahulolematust väljendatakse olukordades, kus õppematerjalid on liiga üldised või mahukad ega toeta otseselt ülesannete sooritamist.

…õppematerjalide hulk võiks olla realistlik. Väga toredad on kõik täiendavad artiklid, soovitused, juhised ja lisaülesanded, aga kui nendeni kunagi ei jõua, siis pole nendest muud kasu, kui tekitavad lisapinget – hunnik tegemata asju.

Õppematerjalide puhul rõhutatakse ka nende mahu ja esitusviisi sobivust e-õppe formaadiga. Õppijad eelistavad lühemaid, selgelt jaotatud tekste, kokkuvõtteid ning eesmärgipäraselt kasutatud multimeedialahendusi. Negatiivsetes kogemustes tuuakse esile pikad ja struktureerimata tekstid või mahukad loenguvideod, mis ei toeta tõhusat iseseisvat õppimist e-keskkonnas.

Lisaks sisulisele kvaliteedile peetakse oluliseks õppematerjalide kättesaadavust ja kasutusmugavust. Õppimist toetavad materjalid, mis on õpikeskkonnas selgelt struktureeritud, loogiliselt paigutatud ja üheselt pealkirjastatud. Segane ülesehitus või ebaühtlane vormistus raskendab õppijate hinnangul materjalide leidmist ja kasutamist ning vähendab nende õppeväärtust.

Pean väga oluliseks materjalide kergesti kättesaadavust ja leitavust. Segadus materjalides võib kergesti ka väga põneva e-kursuse kogemuse ära rikkuda.

Õppimist toetab mitmekesine õppematerjalide valik, mis arvestab erinevate õppimiseelistustega. Sama teema esitamine nii teksti, video, visuaalsete materjalide kui ka harjutuste kaudu võimaldab õppijatel valida endale sobivaima viisi sisu omandamiseks.

Ütleksin, et oluline on peale kirjaliku seletuste lisada mõni video, mis annab samuti ülesande mõtet ja eesmärki edasi. Paljud inimesed saavad videoga paremini mõelda kaasa, kuid osadele sobib lugemine.

Õppijate hinnangul toetavad õppematerjalid õppimist siis, kui need on selged, eesmärgipärased, e-õppe konteksti sobivad ning loogiliselt struktureeritud. Õppematerjalide kvaliteet ja kasutusmugavus mõjutavad otseselt õppijate iseseisvat toimetulekut ning kujundavad nende hinnangut e-kursuse üldisele kvaliteedile.

IV Tehnoloogia ja kasutajasõbralikkus

E-kursuse tehnoloogilise teostuse olulisust õppimise toetamisel käsitleti nelja väite kaudu (joonis 5). Kõige enam õppijaid pidas oluliseks seda, et e-kursus on tehniliselt töökorras – st lingid, failid ja viited avanevad probleemideta – ning et kursuse struktuur on lihtne ja loogiline. Oluliseks hinnanud vastajate arvu põhjal paiknevad need väited 25 väite hulgas vastavalt kolmandal ja viiendal kohal. Mõlemad kuuluvad ka e-kursuse kvaliteedi võtmekriteeriumide hulka.

E-kursuse kasutatavust nutiseadmetes pidas oluliseks märksa väiksem arv õppijaid. Samuti pidas vähem õppijaid oluliseks seda, et kursuse sisu loomisel on arvestatud õppija vaimsete ja füüsiliste eripäradega. Viimase väite puhul oli võrreldes teiste väidetega märkimisväärselt suurem nende vastajate osakaal, kes valisid vastusevariandi „ei oska vastata“.

Joonis 5. Tehnoloogia ja e-kursuse kasutajasõbralikkuse olulisus õppimise toetamisel

Küsitluse avatud vastuste analüüs osutab, et tehnoloogia toimivus ja õpikeskkonna kasutusmugavus on õppijate hinnangul e-õppe kvaliteedi oluline eeltingimus. Kuigi tehnoloogilisi küsimusi ei käsitleta vastustes alati otsesõnu, ilmneb selgelt, et tehniliste lahenduste toimivus mõjutab otseselt õppimise sujuvust, õppija iseseisvat toimetulekut ning üldist õpikogemust.

Õppijad peavad oluliseks õpikeskkonna stabiilset ja usaldusväärset toimimist. Positiivsetes vastustes kirjeldatakse e-kursusi, kus keskkond töötab tõrgeteta ning võimaldab keskenduda õppesisule ilma tehniliste takistusteta. Negatiivsetes kogemustes tuuakse esile tehnilised tõrked, ligipääsuprobleemid, salvestuste ebapiisav kvaliteet ning ebastabiilsed lahendused, mis häirivad õppeprotsessi ja põhjustavad õppijates pettumust.

(Oluline on, et) e-kursuse funktsioonid kõik töötaks nii nagu peab ja ei esineks tõrkeid (nt mõni seotud lehekülg on õppimise hetkel maas või mõni nupp kuskil interaktiivses õpikeskkonnas ei tööta jne).

Salvestatud videoloengud võiksid olla parema kvaliteediga. Hetkel osa on sellised, et isegi maksimaalse hääletugevuse peal, ei ole õppejõudu hästi kuulda. Võiks kasutada mikrofoni salvestamisel.

Oluliseks peetakse ka õpikeskkonna kasutusmugavust ja loogilist ülesehitust. Õppijate hinnangul toetab õppimist keskkond, kus navigeerimine on selge ja intuitiivne, õppematerjalid ning ülesanded on hõlpsasti leitavad ning kursuse pedagoogiline loogika kajastub ka selle tehnilises struktuuris. Segane ülesehitus või ebaintuitiivne kasutajaliides raskendab õppijate hinnangul nii materjalide kasutamist kui ka ülesannete täitmist.

Vastustest ilmneb ka, et õppimist toetab ühtlane ja järjepidev tehniline lahendus. Õppijad väärtustavad olukordi, kus kursusel kasutatakse läbivalt samu tööriistu ja keskkondi ning kus tehnilised nõuded on selgelt kommunikeeritud. Probleemid tekivad siis, kui kasutatakse mitut erinevat keskkonda või tööriista ilma selge põhjenduse ja piisava juhendamiseta, mis võib suurendada õppijate koormust ja tekitada segadust.

Ühine (e-keskkondade) struktuur kooli üleselt. Praegu on iga kursus loodud erinevalt ning see raskendab oluliselt kursustel orienteerumist ning võtab aega õppimise arvelt.

Õppijad rõhutavad ka selgete tehniliste juhiste ja toe kättesaadavuse olulisust. Õppimist toetab teadmine, kust ja millisel viisil on võimalik tehniliste probleemide korral abi saada, ning see, et õpikeskkonna kasutusjuhised on arusaadavad ja kergesti leitavad.

Vastustest ilmneb, et tehnilise toe puudulikkus või ebaselgus võib õppimist märkimisväärselt takistada ka siis, kui kursuse sisu on sisuliselt kvaliteetne.

Selged juhised erinevate õppematerjalide kasutamise kohta. Kõik õppijad ei ole näiteks arvutiga töötades nii tugevad.

Õppijate jaoks ei ole tehnoloogia e-õppes eesmärk omaette, vaid õppimist toetav vahend. Kasutajasõbralik, loogiliselt struktureeritud ja tehniliselt stabiilne õpikeskkond loob eeldused sujuvaks õppeprotsessiks. Seevastu tehnilised tõrked ja kasutusmugavusega seotud puudused mõjutavad märkimisväärselt õppijate hinnangut e-kursuse kvaliteedile.

V Suhtlemine ja koostöö e-kursusel

Suhtlemise ja koostöö rolli õppimise toetamisel e-kursusel käsitleti viie väite kaudu (joonis 6). Kõige enam õppijaid pidas oluliseks seda, et iseseisvaid töid ja ülesandeid saab e-kursusel esitada mugavalt ja lihtsalt. Samuti pidas märkimisväärne osa õppijaid oluliseks seda, et e-kursus pakub võimalusi aktiivseks õppimiseks – näiteks harjutuste tegemiseks, küsimustele vastamiseks või õpitu rakendamiseks (olulisuse alusel 10. kohal) – ning et õppijal on võimalik olla kontaktis õppejõuga (16. kohal).

Vähem õppijaid pidas oluliseks õppimist koostöös teistega ning vestlusroboti kasutamist e-kursusel. Oluliseks hinnanud vastajate arvu põhjal paiknevad need väited 25 väite hulgas eelviimasel ja viimasel kohal.

Joonis 6. Suhtlemise ja koostöö olulisus õppimise toetamisel e-kursusel

Küsitluse avatud vastuste analüüs osutab, et suhtlemine ja koostöö on õppijate hinnangul e-õppe kvaliteedi oluline osa, mis mõjutab otseselt õppimise toetatust, motivatsiooni ning õpikogemuse terviklikkust. Vastustes käsitletakse suhtlemist mitmel tasandil: interaktsioonina õppematerjalidega, suhtlusena õppija ja juhendaja vahel ning õppijate omavahelise koostööna.

Õppijad peavad oluliseks juhendaja kättesaadavust ja selget kommunikatsiooni. Positiivsetes vastustes tuuakse esile olukordi, kus küsimustele vastatakse õigeaegselt ning juhendaja on kursuse vältel nähtav ja toetav. Regulaarne ja sisukas suhtlus aitab õppijatel paremini mõista õppeprotsessi nõudeid ja ootusi ning toetab nende iseseisvat õppimist. Seevastu juhendaja vähene kohalolu või aeglane reageerimine vähendab õppijate hinnangul e-kursuse tajutud kvaliteeti.

Oluline on et oleks võimalus suhelda e-kursuse siseselt õppejõuga, et poleks tarvis alati meili saata.

Õppijate hoiakud koostöö suhtes e-kursustel on erinevad. Osa õppijaid väärtustab arutelusid, rühma- või paaristöid ning muid koostöövorme, samas kui teised eelistavad iseseisvat õppimist, tuues esile rühmatöödega kaasneva ajasurve ning vastutuse ebaühtlase jaotumise. Seetõttu peetakse oluliseks, et koostöö oleks eesmärgipäraselt kavandatud, selgelt struktureeritud ning võimaluse korral paindlik või valikuline.

Ühine õppimine teiste osalejatega eeldab kursuselt väga meisterlikku ülesehitust, ülesandeid. Nt kohustus foorumis postitada ei tekita tavaliselt arutelu ega üksteise toetamist.

Õppijatevahelise suhtlemise ja koostöö osas ilmneb vastustest, et selle toetatus e-kursustel on ebaühtlane. Positiivsetes kogemustes tuuakse esile arutelud, rühmatööd ja muud ühistegevused, mis aitavad õppijatel paremini mõista õppesisu ning loovad ühtekuuluvustunde. Samas märgitakse mitmes vastuses, et õppijatevaheline koostöö on vähene või juhuslik ega ole alati selgelt juhendatud ega eesmärgistatud.

Oluliseks peetakse koostöiste tegevuste selget eesmärgistamist ja läbimõeldud juhendamist. Õppijate hinnangul toetavad õppimist ülesanded ja arutelud, mille roll õppeprotsessis ning oodatav tulemus on arusaadavad ja seotud kursuse õpiväljunditega. Ebapiisavalt juhendatud koostööülesanded võivad tekitada ebakindlust ning vähendada koostöö tulemuslikkust.

Lisaks osutatakse õpikeskkonna tehniliste võimaluste rollile suhtlemise ja koostöö toetamisel. Õppijad väärtustavad keskkondi ja tööriistu, mis võimaldavad sujuvat suhtlust, arutelude hõlpsat jälgimist ning koostööd ilma tehniliste tõrgeteta. Tehnilised piirangud või ebaintuitiivsed lahendused võivad õppijate hinnangul vähendada suhtluse aktiivsust ja kvaliteeti.

Minu jaoks on oluline, et e-kursusel oleks selged ja mugavad suhtluskanalid, kus saab vajadusel kiiresti abi või selgitusi… Koostööülesannete puhul on eriti oluline, et oleksid paindlikud tööriistad ühiste failide jagamiseks, aruteluks ja töö korraldamiseks.

Õppijate hinnangul toetavad suhtlemine ja koostöö e-õppes õppimist siis, kui need on teadlikult kavandatud, selgelt juhendatud ja tehniliselt hästi toetatud. Juhendaja aktiivne roll ning eesmärgipäraselt korraldatud õppijatevaheline koostöö soodustavad õppimise süvenemist ning kujundavad positiivselt e-kursuse üldist kvaliteedihinnangut.

VI Hindamine ja tagasiside

Hindamise ja tagasiside olulisust õppimise toetamisel käsitleti viie väite kaudu (joonis 7). Kõige enam õppijaid pidas oluliseks seda, et oleks selgelt arusaadav, mille alusel neid e-kursusel hinnatakse. Oluliseks hinnanud vastajate arvu põhjal paikneb see väide 25 väite hulgas teisel kohal ning kuulub ka e-kursuse kvaliteedimärgi võtmekriteeriumide hulka.

Samuti pidas suur osa õppijaid oluliseks, et õpitulemustest teavitatakse neid õigeaegselt ja regulaarselt (9. kohal), et tagasiside oleks sisukas (11. kohal) ning et seda antaks järjepidevalt (13. kohal).

Võrreldes eeltoodud väidetega pidas väiksem osa õppijaid oluliseks seda, et neil oleks võimalus anda tagasisidet e-kursuse sisu ja ülesehituse kohta.

Joonis 7. Tagasiside ja hindamise olulisus õppimise toetamisel e-kursusel

Küsitluse avatud vastuste analüüs osutab, et hindamine ja tagasiside on õppijate hinnangul e-õppe kvaliteedi ning õppimise toetamise keskse tähtsusega komponendid. Õppijad käsitlevad neid eelkõige õppimist suunava ja toetava mehhanismina, mitte üksnes tulemuste mõõtmise vahendina.

Oluliseks peetakse hindamispõhimõtete selgust ja läbipaistvust. Õppijate jaoks on tähtis, et hindamiskriteeriumid, nõuded ja ajakava oleksid aegsasti teada ning üheselt mõistetavad. Hindamisega seotud ebaselgus tekitab ebakindlust ning raskendab õppimise eesmärgipärast planeerimist.

Et kõik tulemused oleksid ka üles pandud ja ühes kohas kõik nähtavad – mis on tehtud, kui palju palle on saadud või mis tuleb teha või parandada.

Vastustest ilmneb, et hindamine ja tagasiside toetavad õppimist kõige tõhusamalt siis, kui need on kooskõlas õpiväljundite ja e-kursuse sisuga ning aitavad õppijal oma edasist õppimist teadlikult suunata ja mõtestada.

Hinde/arvestuse kujunemise arusaadav selgitus on ülimalt olulised.

Tagasiside puhul rõhutatakse selle sisukust ja õigeaegsust. Õppimist toetavana käsitatakse põhjendatud ja edasiviivat tagasisidet, mis aitab õppijal mõista oma tugevusi ning arenguvajadusi. Üksnes hinde või lühikese kommentaari andmist ei peeta piisavaks, eriti e-õppe kontekstis, kus iseseisva töö osakaal on suur.

Oluline on, et kui juba saadad töö hindamisele, siis saada sellele ka mõistliku aja jooksul tagasisidet. Kõige rohkem häirib see, kui see tagasiside jääb nii viimasele minutile, kui enam pole võimalik parandusi teha.

Õppijate hinnangul ei ole pelgalt hinde andmine piisav. Tagasiside peaks olema sisuline, konkreetne ja õppijast lähtuv ning tooma esile nii tugevused kui ka arenguvajadused, pakkudes ühtlasi suuniseid edasiseks õppimiseks.

Tagasiside peab olema konstruktiivne, kuid ka motiveeriva aspektiga. Väga personaalne, mitte stamp-fraasidega, a la olid tubli!

Hindamist väärtustatakse eelkõige siis, kui see toetab õppija arengut ja teadmiste kinnistamist, võimaldab vigadest õppida ning annab realistliku ülevaate õppija edenemisest. Samuti peetakse oluliseks kahesuunalist ja kaasavat tagasisidet, mis loob õppijale võimaluse küsida ja arutleda ning kogeda, et tema pingutust märgatakse ja väärtustatakse.

Testide puhul seletus mis läks valesti mitte lihtsalt et midagi on valesti.

Kokkuvõttes näitavad tulemused, et läbipaistev hindamine ning sisuline ja õigeaegne tagasiside on õppijate hinnangul e-kursuse kvaliteedi ja õppimise toetamise keskse tähtsusega tegurid.

Õppimist toetavad ja raskendavad tegurid e-kursusel

Küsitluse avatud vastustega küsimuste analüüs näitab, et õppijate hinnangul ei ole õppimist toetavad ja õppimist raskendavad tegurid e-kursustel eraldiseisvad nähtused, vaid kujutavad sageli sama nähtuse vastandlikke avaldumisvorme (vt tabel 2).

Tegurid, mis toetavad õppimist juhul, kui need on läbimõeldult kavandatud ja kvaliteetselt rakendatud, võivad puuduliku, ebaselge või ebajärjekindla teostuse korral muutuda õppimist takistavateks.

Õppimist toetavate teguritena nimetati korduvalt selgelt sõnastatud õpiväljundeid, loogilist ja läbipaistvat kursuse struktuuri, arusaadavaid juhiseid, tasakaalustatud töökoormust, kättesaadavat juhendamist ning sisukat ja õigeaegset tagasisidet. Samu tegureid kirjeldati õppimist raskendavatena olukordades, kus õpiväljundid olid ebaselgelt esitatud, kursuse ülesehitus segane, juhised puudulikud, töökoormus ebaühtlaselt jaotunud või tagasiside napp ja hilinenud.

Lisaks toodi esile tehnoloogilise keskkonna ja õppematerjalide roll: need toetavad õppimist üksnes juhul, kui on kasutusmugavad, tehniliselt stabiilsed ja loogiliselt struktureeritud.

Tabel 2. Õppimist toetavad ja takistavad tegurid e-õppes

Mis toetab õppimist?	Mis raskendab õppimist?
Selgelt sõnastatud ja kursusel nähtaval olevad õpiväljundid, mis aitavad õppijal mõista, mida ja miks ta õpib.	Ebaselged või kursusel varjatuks jäävad õpiväljundid, mille seos kursuse sisu ja ülesannetega ei ole õppijale arusaadav.
Loogiline ja läbipaistev kursuse struktuur, kus teemade järjestus ja kursuse loogika on kergesti jälgitavad.	Segane, hüplik või ebajärjekindel ülesehitus, mis raskendab kursusel orienteerumist ja tervikpildi tekkimist.
Selged ja konkreetsed ülesannete juhised, et on arusaadav, mida oodatakse ja kuidas ülesanne seostub õpiväljunditega.	Ebatäpsed, puudulikud või mitmeti mõistetavad juhised, mis sunnivad õppijat „ära arvama“, mida teha tuleb.
Õpiväljunditega kooskõlas olev ja eesmärgipärane sisu, mis toetab õppija arengut.	Üleliigne, liiga üldine või eesmärkidega mitteseotud sisu, mille kasulikkus jääb õppijale ebaselgeks.
Mõistlik ja ühtlaselt jaotatud töökoormus, mis arvestab e-õppe eripärade ja õppija ajakasutusega.	Liiga suur, ebaühtlane või halvasti ajastatud töökoormus, mis tekitab stressi ja raskendab õpingute planeerimist.
Juhendaja kättesaadavus ja nähtav kohalolek, mis loob õppijas tunde, et ta ei ole e-kursusel üksi.	Juhendaja vähene nähtavus või aeglane reageerimine, mis vähendab turvatunnet ja õppimise toetatust.
Sisuline, põhjendatud ja õigeaegne tagasiside, mis aitab õppijal mõista oma tugevusi ja arengukohti.	Hilinenud, napp või ainult hindele keskenduv tagasiside, mis ei toeta õppija edasist õppimist.
Selged ja hästi struktureeritud õppematerjalid, mis võimaldavad iseseisvalt õppida.	Liiga mahukad, halvasti struktureeritud või raskesti mõistetavad materjalid, mis koormavad õppijat.
Kasutajasõbralik ja tehniliselt stabiilne õpikeskkond, kus vajalik info on kergesti leitav.	Tehnilised tõrked, ebaintuitiivne või segane õpikeskkond, mis segab õppimist ja tekitab frustratsiooni.
Eesmärgipärane ja juhendatud suhtlus, sh arutelud ja koostööülesanded, mis toetavad õppimist.	Juhuslik, juhendamata või puuduv suhtlus ja koostöö, mille väärtus õppijale jääb ebaselgeks.
Selgelt kommunikeeritud ajakava ja tähtajad, mis aitavad õppijal oma õppimist planeerida.	Ebaselged, sageli muutuvad või halvasti kommunikeeritud tähtajad, mis tekitavad ebakindlust.
Ühtlane ja järjepidev kursuse kujundus ning tööriistade kasutus, mis toetab sujuvat õppimist.	Liigne erinevate tööriistade kasutamine ilma selge juhenduseta, mis suurendab kognitiivset koormust.

Analüüsist ilmneb, et õppijate hinnangul ei sõltu e-kursuse kvaliteet üksikute elementide olemasolust, vaid nende omavahelisest kooskõlast ja läbimõeldud rakendamisest. Õppimist toetav õpikogemus kujuneb siis, kui kursuse eesmärgid, sisu, ülesehitus, suhtlus, hindamine ja tehniline keskkond moodustavad sidusa ning õppija vajadusi arvestava terviku.

Puudujäägid ükskõik millises neist valdkondadest võivad seevastu mõjutada kogu õpikogemust ning avalduda õppimist takistavate teguritena.

Arutelu ja järeldused

Käesoleva uuringu tulemused osutavad, et õppijad peavad valdavalt oluliseks samu põhimõtteid, mis on sõnastatud HAKA e-kursuse kvaliteedikriteeriumides. Enamiku hinnatud väidete puhul pidas üle 80% vastanutest vastavat tegurit e-kursuse kvaliteedi seisukohalt oluliseks, mis viitab sellele, et väljatöötatud kvaliteediraamistik peegeldab üldjoontes õppijate ootusi ja vajadusi digiõppes. Küsimustiku sisemine kooskõla oli väga kõrge (McDonaldi ω = 0,910), mis viitab väidete tugevale omavahelisele seotusele ning toetab käsitlust, et küsimustik mõõdab ühtset konstrukti – e-kursuse kvaliteeti.

Eriti selgelt tõusid õppijate hinnangutes esile kursuse tehniline toimivus, selge ja loogiline struktuur, arusaadavad juhised ning läbipaistev hindamine. Need tegurid moodustavad õppijate jaoks e-kursuse kvaliteedi baas- või miinimumtaseme: nende puudumine mõjutab negatiivselt kogu õpikogemust, sõltumata kursuse sisulisest tugevusest. Tulemused kinnitavad ka, et e-kursuse kvaliteeti tajutakse terviklikuna – üksikute elementide tugevus ei kompenseeri puudujääke teistes valdkondades.

Uuring toetab e-kursuse kvaliteedi töörühma poolt suhete diagraafi meetodil määratletud võtmekriteeriumide asjakohasust. Seitsmest õppijate poolt kõige sagedamini oluliseks hinnatud kriteeriumist kattus kuus kvaliteedimärgi võtmekriteeriumidega, mis viitab tugevale kooskõlale ekspertide hinnangute ja õppijate kogemuse vahel. See annab alust pidada kehtivat kvaliteedikriteeriumide struktuuri üldjoontes põhjendatuks.

Samas ilmnesid mitmed nüansid, mis väärivad täiendavat tähelepanu. Õppematerjalide heade tavadega seotud kriteerium paiknes oluliseks hinnanud vastajate arvu põhjal mõnevõrra tagapool, kuigi ka seda pidas oluliseks enamik vastanutest. Avatud vastuste analüüs viitab, et õppijad seostavad õppematerjalide kvaliteeti eeskätt selge struktuuri, sisulise täpsuse, ajakohasuse ja praktilise väärtusega, mitte niivõrd visuaalse kujundusega. See osutab vajadusele täpsustada vastava kriteeriumi sõnastust ja rõhuasetusi.

Sarnaselt võib õppijatele jääda ebaselgeks kriteerium, mis käsitleb õppija vaimsete ja füüsiliste eripäradega arvestamist. Osa vastajatest ei pruugi seda pidada isiklikult asjakohaseks või ei oska seda e-kursuse kontekstis hinnata, mida kinnitab ka suhteliselt suur „ei oska vastata“ vastuste osakaal. See viitab vajadusele selgitada kriteeriumi sisu konkreetsemalt ning siduda see nähtavamalt e-õppe praktiliste lahendustega, nagu ligipääsetavus ja paindlikud õpivõimalused.

Olulise tulemusena ilmnes, et koostöist õppimist ei peeta e-kursuse kvaliteedi iseenesestmõistetavaks tunnuseks. Märkimisväärne osa õppijaid eelistab individuaalset õppimist ning suhtub rühmatöödesse ja kohustuslikesse aruteludesse ettevaatlikult. Samas on koostööoskus kõrghariduses oluline üldpädevus. Tulemused ei viita vajadusele koostööst loobuda, vaid osutavad vajadusele pöörata suuremat tähelepanu koostöiste tegevuste metoodilisele läbimõeldusele, selgele eesmärgistamisele ning paindlikule korraldusele.

Uuringu üks kesksemaid järeldusi puudutab tagasiside rolli e-kursuse kvaliteedi ja õppimise toetamise seisukohalt. Õppijate vastustes ilmneb järjepidevalt, et sisuline, põhjendatud ja õigeaegne tagasiside on nende jaoks määrava tähtsusega. Tagasisidet ei käsitleta pelgalt hindamise osana, vaid õppimist suunava ja motiveeriva tegurina, mis aitab mõtestada nii saavutatut kui ka edasisi arenguvõimalusi.

Arvestades tagasiside korduvat esiletõusu nii kvantitatiivsetes hinnangutes kui ka avatud vastustes, ilmneb vajadus täpsustada kvaliteedikriteeriumi „Õppijatele antakse tagasisidet tema tugevate ja nõrkade külgede ning edenemise kohta sellel kursusel“ selgitust viisil, mis rõhutaks selgemalt tagasiside sisukust, põhjendatust ja õppimist toetavat funktsiooni. Kuigi kehtiv kriteerium käsitleb tagasiside andmist, tõuseb õppijate vaatenurgast keskseks tagasiside kvaliteet – selle õigeaegsus, selgus ja arengule suunatus. Kriteeriumi sõnastuse täpsustamine aitaks paremini suunata e-kursuste kavandamist ja hindamist õppijakeskse tagasiside pakkumise suunas ning toetaks seeläbi kvaliteediarendust.

Uuringu tulemusi saab rakendada mitmel viisil. Esiteks võimaldavad need täpsustada ja ajakohastada e-kursuse kvaliteedikriteeriumide sõnastusi, tuginedes otseselt õppijate kogemustele. Teiseks saab tulemusi kasutada e-kursuste enesehindamise vahendi arendamisel, muutes selle õppijakesksemaks ja sisuliselt täpsemaks. Kolmandaks pakuvad järeldused väärtuslikku sisendit õppejõudude koolitus- ja arendustegevuste kavandamisel, aidates selgemini mõtestada, kuidas kvaliteedikriteeriumid seostuvad õppijate tegeliku õpikogemusega.

Kokkuvõttes kinnitab uuring, et e-kursuse kvaliteet ei kujune üksikute elementide olemasolust, vaid nende kooskõlalisest ja läbimõeldud rakendamisest. Õppijate jaoks on kvaliteetne e-kursus terviklik, selge, õppimist toetav ja tehniliselt toimiv õpikeskkond, kus eesmärgid, sisu, juhendamine, suhtlus, hindamine ja tagasiside moodustavad ühtse ning õppijat arvestava terviku.

Tänuavaldused

E-kursuse kvaliteedi töörühm tänab Eesti kõrgkoolide üliõpilasi, kes osalesid küsitluses, ning kõrgkoole, kes toetasid uuringu läbiviimist. Samuti täname Varje Tippu panuse eest küsitluse väljatöötamisse ning Kirke Hiobit statistilise analüüsi teostamise ja raporti metoodikaosa ülesehituse nõustamise eest.

E-kursuse kvaliteedi töörühma tegevusi viiakse läbi ESF TAT „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine” raames.

Kasutatud allikad:

• Brassard, M., & Ritter, D. (1994). The Memory Jogger II: A Pocket Guide of Tools for Continuous Improvement & Effective Planning. GOAL/QPC.
• HITSA (2008), uuendanud HAKA (2021). Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks, https://haka.ee/ekursus/
• Molenda, M. (2003). In search of the elusive ADDIE model. Performance Improvement, 42(5), 34–36. https://doi.org/10.1002/pfi.4930420508