E-õppe statistika 2012
Lehti Pilt, haridustehnoloogiakeskuse juhataja
E-õppe kasutamine on ülikoolis viimasel kahel aastal kahekordistunud!
E-kursused
E-kursused on õppeained või täienduskoolitusprogrammid, mis toimuvad täielikult veebipõhiselt või millel on veebipõhine tugi e-õppe keskkonnas. Tartu Ülikool kasutab veebipõhise õpikeskkonnana põhiliselt TÜ keskset Moodle´i keskkonda (http://moodle.ut.ee/). Viljandi Kultuuriakadeemia kasutab oma Moodle´it (http://moodle231.kultuur.edu.ee/).
E-kursuste arv on ülikoolis igal aastal pidevalt suurenenud (Joonis 1).
Joonis 1. E-kursuste arvu kasv Tartu Ülikoolis 2000-2012
2012. aasta lõpuks oli TÜ keskses Moodle´is kokku 1860 kursust ja VKA Moodle´is 187 kursust (kokku 2047 Moodle´i kursust). Kõik neist kursustest pole muidugi veel valmis ja kasutusel. Kursuste arvu edetabelit juhivad sotsiaal- ja haridusteaduskond, filosoofiateaduskond, loodus- ja tehnoloogiateaduskond ning Viljandi Kultuuriakadeemia (Joonis 2).
Joonis 2. Moodle´i kursuste arv teaduskondades ja kolledžites
Institituutide/keskuste tasemel on aktiivsemad Moodle´i kasutajad:
Haridusteaduste instituut – 153
Keelekeskus – 107
Elukestva õppe keskus – 100
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut – 97
Füüsika instituut – 84
Ökoloogia ja maateaduste instituut – 76
Arvutiteaduste instituut – 55
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut – 50
Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut – 49
Psühholoogia instituut – 47
Kultuuriteaduste ja kunstide instituut – 40
Teaduskool – 36
Moodle´i kasutajate arv
TÜ kesksesse Moodle´isse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Kasutajaid oli Moodle´is 2012. aasta lõpu seisuga 24753. Neist sisenes Moodle’isse TÜ keskserveri kaudu 21583 (nemad omavad Tartu Ülikooli kasutajatunnust ja parooli) ning täiendusõppe tarbeks on loodud käsitsi kasutajatunnused 3170 õppijale.
Ainult õppijatena oli keskses Moodle´is kirjas 16555, õppejõududena 1604 ning tuutoritena 312 inimest. Ülejäänud kasutajad olid korraga mitmes rollis.
Viljandi Kultuuriakadeemia Moodle´is oli 2012. aasta lõpu seisuga 1107 kasutajat, neist 1042 õppijat ja 65 õppejõudu.
Veebipõhise ja osaliselt veebipõhise õppe kasutamine õppetöös
Vastavalt ÕISi statistikale oli TÜs 2012. aastal 1264 veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekava (vt tabel 1), mis moodustasid kõikidest ainekavadest 14 % (5 % tõusu võrreldes 2011. aastaga). Neist oli täielikult veebipõhiseid 8,7 % ning osaliselt veebipõhiseid 91,3 %.
Selle statistika aluseks on ÕISis ainekavade juures olev tunnus „osaliselt veebipõhine või “täielikult veebipõhine”. Ilmselt kõikide tegelikult osaliselt või täielikult veebipõhiselt toimunud õppeainete puhul pole see tunnus ÕISis märgitud ning e-toega õppeaineid on ilmselt rohkemgi.
Tabel 1. Veebipõhiste ja osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2012. a. (kevad ja sügissemester)
teaduskondade ja kolledžite kaupa (aluseks on võetud sellised ainekavad, millele oli vähemalt 1 registreerunu)
Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel õppeainetel osales 2012.a. kokku 38614 õppijat (11744 võrra rohkem kui 2011. aastal)
Veebipõhise õppe kasutamisest ülikoolis 2010-2012 annab ülevaate tabel 2.
Tabel 2. Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2010-2012
E-täiendusõpe
2012. a. pakkus ülikool täiendusõppena 335 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 8984 õppijat. Täielikult veebipõhiseid e-täiendusõppe kursusi oli neist 26,4 %. E-täienduskoolituskursuste toimumisest aastatel 2005-2012 annab ülevaate joonis 3.
Joonis 3. E-täienduskoolituskursuste ja neil osalejate arv 2005-2012
Videoloengud
2012. aastal jätkas TÜ videoloengute salvestamiseks 4 automaatse Echo360 salvestussüsteemi kasutamist. 3 süsteemi paiknesid statsionaarselt auditooriumides (Vanemuise 46, Jakobi 2 ja Liivi 2 või Narva mnt 4) ning üks süsteem oli mobiilne, mida sai multimeediatalitusest vajalikku kohta salvestamiseks kohale tellida.
TÜ videoportaali (Tartu Ülikooli televisioon ehk UTTV, http://uttv.ee/) oli 2012. a. lõpu seisuga lisatud 273 õppevideot, millest ca 2/3 on avalikult kättesaadavad.
UTTV enimvaadatud videote nägemiseks tuleb siseneda UTTV õppevideote kategooriasse ja sorteerida videod valiku Enimvaadatud eespool järgi.
Veebiseminari kasutamine
2012. a. oli ülikooli töötajatel ja üliõpilastel jätkuvalt võimalik administratiivse töö, õppe- või teadustöö eesmärkidel kasutada veebiseminari tarkvara Adobe Acrobat Connect Pro, mille litsents osteti “Tiigriülikool+ 2009-2012” programmi toetusel. Connect Pro asub TÜ serveris aadressil http://kontakt.ut.ee/. Connect Pro on veebikonverentsi või -seminari pidamise tarkvara, millega saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, audio- ja videokonverentse, jagada erinevates formaatides faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit. See on hea võimalus koosolekute ja seminaride pidamiseks ning videoloengute salvestamiseks, kuna kõike seminariruumis toimuvat saab seminari läbiviija videofailina salvestada. Iga veebiseminari kasutaja saab seminaril osaleda oma arvutist – tuleb lihtsalt avada seminariruumi veebiaadress ja siseneda ruumi.
Connect Pro kasutamine 2012. a.:
- 49 õppejõudu kasutasid 52 seminariruumi
- veebiseminari kasutati kokku 4680 tundi ja 7 minutit (kõik kasutajad)
Õpiobjektid ja DSpace
Digitaalne õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss. Õpiobjektid on näiteks slaididega integreeritud videoloengud, animatsioonid, sisupaketid jms. Õpiobjektid ning paljude e-kursuste õppematerjalid on avalikult kättesaadavad TÜ raamatukogu digitaalses repositooriumis DSpace (http://dspace.utlib.ee/dspace) e-õppe materjalide kollektsioonis. Repositooriumis olevaid digitaalseid õppematerjale ja õpiobjekte saab iga õppejõud otsinguga otsida ning oma õppetöös kasutada, viidates neile ÕISis olevast aineprogrammist või e-kursuselt. Näiteks võite otsida märksõna “videoloeng” abil, mille tulemusena kuvatakse kõik videoloengud või sisulise märksõna abil. Enamik repositooriumis olevaid õpiobjekte ja õppematerjale on loodud ESF REDEL ja BeSt programmide toetusel. Repositooriumis olevaid õppematerjale/õpiobjekte saab kuvada ka otsingulahtri all olevate nuppude abil: issue date (kuvatakse väljalaskeaja järgi), authors (kuvatakse autorite alusel), titles (kuvatakse pealkirjade alusel) või subjects (kuvatakse sisuliste märksõnade alusel).
2013. a. jaanuari alguse seisuga oli DSpace´s 102 e-õpikut, 166 e-kursuse õppematerjalid ja 231 õpiobjekti. E-õppe materjalide kollektsioonis on 259 autori materjale ja/või õpiobjekte.
Enimkülastatud eletroonilised õppematerjalid 2012. a.:
- Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus (Diana Maisla) – 455 korda
- Kvantitatiivne andmeanalüüs (SPSS’i abil) (Anu Masso) – 429 korda
- Eesti kultuurilugu (Kaarel Vanamölder) – 425 korda
- EL ajalooline kujunemine ja euroopastumise teooria (Viljar Veebel, Liina Kulu, Thomas Traguth, Bernd Hüttemann) – 382 korda
- Kaasaegsed juhtimisteooriad (Gerda Mihhailova) – 376 korda
- Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu (Anu Pallas) – 351 korda
- Statistikapaketi SPSS kasutamine (Kadri Rootalu) – 319 korda
- EL poliitikavaldkonnad ja komitoloogia (Viljar Veebel, Marika Linntam) – 314 korda
- Farmakoloogia (Anti Kalda) – 306 korda
- EL liikmesriikide majanduslikud ja poliitilised lähtepositsioonid ja koostöö prioriteedid (Viljar Veebel, Liina Kulu, Mart Laatsit, Raul Markus, Ramon Loik) – 305 korda
Enimkülastatud õpiobjektid 2012. a.:
- Küsitlusankeedi koostamine (Kandela Õun) – 469 korda
- Regressioonanalüüs (Kandela Õun) – 466 korda
- Andmestik, rühmitamine, kirjeldav statistika (Kandela Õun) – 456 korda
- Akadeemiline vaidlus e-õppes (Triin Marandi) – 424 korda
- Hindamine. Statistilised hüpoteesid (Kandela Õun) – 403 korda
- Puuraugu puurimine (Andres Marandi, Triin Marandi) – 397 korda
- Kokku- ja lahkukirjutamine (Krista Uibu) – 391 korda
- Tunnuste vahelised seosed ja korrelatsioon (Kandela Õun) – 389 korda
- Animatsiooni loomine programmiga Adobe Flash (1) (Helen Ilus, Tiiu Jaago, Triin Marandi) – 381 korda
- Aegridade analüüs (Kandela Õun) – 374 korda
Enimkülastatud e-õpikud 2012. a.:
- Sissejuhatus matemaatilisse loogikasse (Reimo Palm, Rein Prank) – 707 korda
- Filosoofia põhiprobleemid (Indrek Meos) – 672 korda
- Kaasaja filosoofia (Indrek Meos) – 637 korda
- Programmeerimise eksamiülesannete kogu (Helle Hein, Jüri Kiho, Reimo Palm, Eno Tõnisson) – 618 korda
- Loogika. Argumentatsioon. Mõtlemiskultuur (Indrek Meos) – 569 korda
- Operatsioonisüsteemid: praktikumijuhend (Kersti Taurus) – 564 korda
- Loogika harjutused ja ülesanded (Ilmar Lilleorg) – 508 korda
- Eesti maastikud (Ivar Arold) – 488 korda
- Eesti aluspõhja geoloogia (Arvo Rõõmusoks) – 387 korda
- Programmeerimine C-keeles: algoritmide ja andmestruktuuride näidetel (Ain Isotamm) – 365 korda