Institutsionaalse repositooriumi DSpace kasutamine

Heiki Epner
raamatukogu digikogude analüütik
Tartu Ülikooli Raamatukogu

TÜ institutsionaalne repositoorium http://dspace.utlib.ee/ on standarditel põhinev avatud lähtekoodiga platvorm elektrooniliste materjalide kogumiseks, pikaajaliseks säilitamiseks ja avaldamiseks. Platvorm, mida  arendatakse rahvusvahelise kogukonna poolt, on disainitud eelkõige uurimisasutuste, sh ülikoolide jaoks ja kujunenud nende vajadustest lähtuvalt. Säilitatavad ja avaldatavad objektid on raamatud, artiklid, üliõpilastööd, õppematerjalid, vahearuanded  jt.  TÜ repositoorium on sisutootjana ametlikult registreeritud ja sidustatud spetsiifiliste otsisüsteemidega nagu FirstSearch, Scientific Commons, DART-Europe, Bielefeld Akademische Suche ning aktsepteeritud Põhjamaade finantseerijate poolt teadustööde avaldamisplatvormina. Maailma digikogude edetabelis Webometrics asub see 4000 seas esimese saja piirimail. Tõsi, sealne koht sõltub paljus parajasti kasutatavast võrdlusmetoodikast.

Repositoorium täna

TÜ repositooriumis olevate materjalide seis on erinev – kes on avaldanud õpikuid, konverentsimaterjale  ja teadustöid, kes koostanud erialase kollektsiooni, kes avaldavad ainult üliõpilastöid. Ajaloomuuseum on loonud fotokollektsioonid, e-õppe juurest leiame sisupakette ja keerukamaid objekte liikuva pildiga. Mõned spetsiifilised kollektsioonid ei sisalda ise ühtki objekti, vaid koondavad mingi tunnuse alusel materjale. Avaldamise seisukohalt on võimalik teha kõik avalikuks, piirata ligipääsu TÜ liikmetega või üksikute kasutajatega (nt meditsiinifotod), sest repositooriumi süsteem on võrdlemisi paindlik.

Mahu poolest ulatuvad kollektsioonid mõnekümnest objektist pooleteise tuhandeni. Siinkohal pole arvestatud raamatukogu alajaotust, milles digitaalsete objektide arv ületab 12 000, säilitatavate failide arv on aga kordades suurem. Raamatukogu üks põhitegevusi ongi digiteerimine, mille tulemusi repositooriumis näha ja kasutada saab.

Repositooriumi kasutamise eelised

Materjale ei koguta.  Need kogunevad.

Tehniliselt on igal TÜ liikmel võimalik materjale üles laadida.
Ka failiformaatide suhtes on repositoorium sallivuse eeskuju: toetatud formaate on üle 60, as-is põhimõttel (st fail säilib, aga mingit vastutust selle edaspidise kasutatavuse osas ei võeta) võib seda loetelu laiendada teoreetiliselt piiramatult. Samas tulevikku silmas pidades ei maksaks väga hoogu minna. Toetatud formaatide puhul eeldatakse, et vajaduse tekkides formaaditakse need ümber.

Et üldine struktuur liialt segaseks ei muutuks, on igale teaduskonnale/instituudile reserveeritud oma alajaotus (community). Alajaotuse haldus on delegeeritav, sisemine ülesehitus ja sisestatavad materjalid on allüksuse enda otsustada. See on pluss, sest keegi väljastpoolt ei tea, mis materjale leidub, kuidas neid paremini esitada ning milline oleks kõige mõistlikum töövoog. Miinuseks aga on sõltumine allüksuse-poolsest initsiatiivist – sellest, kas erialainimestel on huvi, veidi aega mõtlemiseks, planeerimiseks ja käivitamiseks. Sisestamine ehk üleslaadimine on selle kõrval imelihtne.

1. Üleslaaditud failid on edaspidi alati leitavad metaandmete (autor, pealkiri, märksõnad) või täistekstotsingu järgi. Need ei kao kõvaketaste avarusse ega ole tarvis nuputada, milline sisu peitub failinime taga.
2. Failid säilivad originaalkujul. Üleslaaditud faili ei saa muuta isegi peaadministraator, kui ta ka kangesti tahtma peaks, sest muudetud fail on alati teine omaette fail. Originaalfaile saab alla laadida, konverteerida interaktiivsetesse kasutuskeskkondadesse nii, et algfail jääb muutumatuna alles. Repositoorium ei konkureeri õpikeskkondadega, vaid täiendab neid. Pikaajalise säilitamise tõttu ei saa repositoorium ise olla kuigi interaktiivne, sest väga interaktiivse keskkonna puhul ei saa eriti tõsisel ilmel rääkida pikaajalisest säilitamisest.
3. Vajaduse korral saab määrata kasutuspiiranguid.
4. Üleslaadimise järel on materjalid leitavad otsinguga nii repositooriumi piires kui ülemaailmsete otsisüsteemide kaudu. Viimasel juhul pole oluline, kas need asuvad Eestis, USA-s või Austraalias –  kõik on täiesti globaliseerunud ja ühes üleilmses infokeskkonnas ning tulevad seal kõrvuti esile.

Kui teil on materjale, mida võiks, tahaks või tuleks hoida ja avaldada ühes kindlas ning kontrollitud kohas, siis tehke seda. Sisu on teie, probleemid repositooriumi arendajate ja haldurite omad. Kasutage julgesti!