E-õpe väärikate ülikooli
Karmel Tall
TÜ väärikate ülikooli projektijuht
TÜ elukestva õppe keskus
Tartu Ülikool on läbi aegade pakkunud uusi ja huvitavaid programme erinevatele sihtrühmadele. Näiteks juba viimased paar aastat on TÜ Narva kolledži eestvedamisel läbi viidud lasteülikooli programmi Narvas ja Tartus. Tartu Ülikoolis õppivate üliõpilaste vanus jääb peamiselt vahemikku 20-50 eluaastat. Loomuliku jätkuna sihtrühmade laiendamisel loodi väärikate ülikooli programm, mis pakub elukestva õppe võimalusi üle 50-aastaste sihtrühmale. Tartu Ülikooli väärikate ülikool sai alguse 2011. aasta sügisel TÜ Pärnu kolledži eeskujul, kus vastav programm alustas tegevust pool aastat varem.
Väärikate ülikooli eesmärgiks on osalejate toimetulekuoskuste ja rahulolu suurendamine läbi teadmiste ja teadlikkuse, isiksusliku arengu ning loovuse arendamise. Koolitustel osalemise ja uute oskuste ning teadmiste omandamise kaudu suureneb osalejate võime kiirelt muutuvas ühiskonnas kohanemiseks ning oskused oma sotsiaalsete vajaduste paremaks rahuldamiseks.
Põhjamaades ja mujal maailmas on üle 50-aastastele pakutavad programmid olnud populaarsed juba aastakümneid. Enamasti toimib selline koolitus ülikoolide juures (näiteks Soomes Helsingi, Jyväskylä, Tampere ülikooli juures) ning seda rahastavad kohalikud omavalitsused. Eestis on vanemaealistele kodanikele ülikooli koolituse pakkumise kogemus Tallinna Ülikoolil (1993-1996/1997) ja TÜ Pärnu kolledžil. Tallinna Tehnikaülikooli ruumides tegutseb seenioridele mõeldud vabaharidusliku õppe programm Kolmanda nooruse rahvaülikool, mis on tänaseks Eestis üks vanimaid ja suuremaid, 17 aastat tegutsenud vabahariduslik koolitusasutus.
Tartu Ülikooli väärikate ülikooli näol on tegemist mittetulundusliku projektiga, mida toetavad Tartu Ülikool ja Tartu Linnavalitsus Tartus ning Tallinna Linnavalitsus Tallinnas. Väärikate ülikooli pidulikul avamisel TÜ aulas 2010. aasta septembris osales üle 200 inimese. Praeguseks on registreerunute arv Tartus kahekordistunud, käesoleval sügisel Tallinnas avatud programmis osaleb 169 õppijat, sh 43 venekeelses programmis. Loengud toimuvad auditoorselt – Tartus 2 korda kuus ja Tallinnas korra kuus, korraga 2 tundi.
Väärikate ülikoolis osalejate vanus jääb keskmiselt 70 eluaasta ümber. Praeguse seisuga on teadaolevalt vanim osaleja 85 aastane.
Aga kuidas suhtuvad väärikate ülikoolis osalejad e-õppesse kui ühte võimalikku kaasaegsesse õppimise vormi?
Foto: Andres Tennus (Tartu Ülikool)
E-õpe on Eestis avatud kõigile, olles vaba ealistest jm piirangutest. Samas on kogemused näidanud, et internetipõhist õpet kasutavad siiski peamiselt õppijad, kelle vanus jääb alla 50 eluaasta. TÜ õppeinfosüsteemi statistika järgi osales 2010. aastal ülikooli veebipõhistel või osaliselt veebipõhistel õppeainetel kokku 14013 õppijat, kellest 0,9 % moodustasid õppijad vanusega üle 51 aasta (Tabel 1).
Tabel 1. TÜ veebipõhistel või osaliselt veebipõhistel õppeainetel
osalejate vanuseline jaotuvus (TÜ ÕISi statistika)
Ka käesoleva artikli jaoks läbi viidud küsitluse tulemused kinnitavad e-õppe vähest populaarsust üle 50-aastaste õppijate hulgas. E-posti teel läbiviidud küsitlusele e-õppe kohta väärikate ülikoolis vastas 142-st Tartu programmil osalejast 72. Neil paluti avaldada vabas vormis arvamust internetipõhise õppe kohta ja selle pakkumise kohta väärikate ülikooli programmi raames.
E-õpet oli kogenud 5 vastajat. Tulemustes avaldus läbiva joonena e-õpet kogenud vastajate positiivne häälestatus e-õppe kasutamise suhtes ja selle pakkumisel väärikate ülikooli programmis. Need vastajad, kellel vastav kogemus puudus, jagunesid omakorda kaheks – avatud uuele kogemusele ja internetipõhisele õppimisele ning e-õppe vastased.
Nii e-õpet kogenud kui ka kogemuseta vastajate hulgas oli kõige enam neid, kes pooldasid internetipõhist õpet täiendusena olemasolevale väärikate ülikooli auditoorsele põhiprogrammile. Seejuures rõhutati arvutikasutamise oskuse õpet, mis peaks vastajate arvamuse kohaselt kindlasti internetipõhisele koolitusele eelnema. Vaid 3 vastajat pooldasid 100% internetipõhist õpet lähtuvalt selle õppe mugavusest ja raha kokkuhoiust, kuna ei pea Tartusse loengusse tulema. Valdavalt oldi siiski seisukohal, et väärikate ülikooli programmi väärtuseks osalejatele on lisaks uute teadmiste omandamisele ka lektoritega auditooriumis kohtumine ja loengu õhkkond, mida internetipõhine õpe ei suuda asendada. Oluliseks peeti ka põhjust kodust välja tulla ning sotsiaalset suhtlemist. Kokkuvõttes suhtuvad väärikate ülikooli õppurid e-õppesse positiivselt ning on valmis uute õppimisviisidega tutvuma.
Paraku on e-õpe paljudele vanemaealistele siiski võõristust tekitav viis õppimiseks. Võõras ja tundmatu tekitab peaaegu igaühes vastupanu ja hirmu, mis omakorda on takistuseks uuega tutvumisel ja õppimisel. Probleemideks võivad saada lisaks riistvara või kvaliteetse internetiühenduse puudumisele ka ebapiisavad arvutikasutusoskused ja e-õppe vajaduse vähene tunnetamine. Oluline on toetada huvi tekkimist ja rõhutada võimaluste rohkust, mida pakub interneti kasutamine üldisemalt ja e-õpe. Sellele aitavad hästi kaasa projektid nagu “Noorelt seeniorile” ja “Ole kaasas”, samuti e-õpet tutvustavad sihtrühmapõhised projektid nagu käesoleva aasta e-õppe päev “Vanaema õunapuu otsas”. E-õppe päeval on võimalus internetipõhise õppe võimalustega tutvuda esmalt distantsilt ning suurema huvi korral ka ise käed külge lüüa.
Foto: Andres Tennus (Tartu Ülikool)
