Veebiseminaride kasutamine õppetöös
TÜ närvikliiniku kogemused
Mark Braschinsky, MD, PhD
arst-õppejõud, neuroloog
TÜ närvikliinik
Infotehnoloogia tormilise arengu ajastul on tekkimas uued võimalused erialaseks täiendamiseks ka meditsiini valdkonnas. Ajalooliselt on tegu kursuste, loengute, seminaride läbiviimise järgmise etapiga: kui vanasti oli praktiliselt ainus viis auditoorne töö, siis kümmekond aastat tagasi oli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse kursuste nimekirja lisandunud nn. telemeditsiini projekt. Viimase eelduseks oli hangitud ja eri paikadesse – suurematesse Eesti haiglatesse – paigutatud vastav varustus, mis võimaldas kasutada audio- ja videosidet sisuliselt telefoniteenuse kasutamise teel. Süstemaatiliseks muutunud ja kursuste osavõtjate poolt aktsepteeritud uus viis on tõestanud oma jätkusuutlikkust, toimides TÜ närvikliiniku täienduskursusena regulaarselt üle 10 aasta. Suurimaks puudujäägiks aga võis pidada vajaliku varustuse olemasolu piiratust – osaleda sai vaid nendest haiglatest, kus vastav varustus olemas oli. Korraga said kontaktis olla vaid kaks punkti – lektor ühes kohas ja auditoorium teises, s.t. kolmandat paika lisada polnud võimalik. Ajaga muutus ebaproportsionaalselt kulukaks ka teenuse maksumus kuuekordse kõneminutihinna tõttu – kasutati ju sisuliselt lauatelefonile sissehelistamise teenust, mis kvaliteedi tagamise eesmärgil kasutas korraga kuut liini.
Interneti laialdane kättesaadavus ja edastatavate andmemahtude järjekindel tõus on tinginud olukorra, kus analoogset teenust saab pakkuda, kasutades selleks spetsiaalselt väljatöötatud tarkvara. Selline kursuste läbiviimise viis tagab niigi piiratud ressursi ratsionaalsemat kasutamist. Mitmest olemasolevast tarkvaralisest võimalusest sai valitud Adobe Connect Pro (loe lähemalt).
Praeguseks on läbi saanud esimene kursuste tsükkel, mis osutus suhteliselt edukaks. Paranes kursuse kättesaadavus – koheselt lisandus kursuse kuulajaid Eesti erinevatest piirkondadest, kus varasema metoodika kasutamiseks vajalik varustus ja võimalus puudus. Täpselt samadel põhjustel laienes ka lektorite arv (esimesel semestril osales kokku 8 lektorit), mis tõstis kursuse sisulist kvaliteeti ja populaarsust – suurem lektorite ja kuulajate arv tagab nii interdistsiplinaarsuse kui erinevate võimalike lähenemiste, arvamuste ja seisukohtade tutvustamise ning seega ka laiema diskussioonipinna soodsamad arengud.
Varasema loengute formaadiga tuttavatel lektoritel, kes sisuliselt moodustasid lektorite tuumiku, oli uue süsteemiga kohanemine probleemivaba. Kindlasti kulus enne esimest loengut veidi aega süsteemiga tutvumiseks. Üksikud lektorid avaldasid soovi teha mõni päev enne loengut uue tarkvaraga pikemalt tutvumist ja “prooviesinemist”. Ei saa öelda, et ettevalmistuste pikkus oleks oluliselt mõjutanud toimunud loengute kvaliteeti. Lisandunud uued lektorid hindasid antud formaati kui huvitavat võimalust täienduste realiseerimiseks ning peale esmast kogemust avaldasid kõik soovi antud formaadiga jätkata ka tulevikus. Pidada täiendusloenguid kodust, kus on olemas vajalik riistvara ja piisava kiirusega interneti ühendus, on lektoritele tõenäoliselt veidi harjumatu võimalus. Seetõttu eelistasid kõik lektorid kasutada kas oma tööruume või loengute ajaks spetsiaalselt reserveeritud närvikliiniku õpperuumi.
Tehniliselt poolelt on lisandunud võimalused kasutada paralleelselt audio-video suhtlemisega ka kirja teel küsimuste ja arvamuste esitamist keskkonnas olemasoleva “chat”-funktsiooni abil (vt. pilt).
Veebipõhine seminar Adobe Connect Pro vahendusel
Viimane tagab loengu käigus tekkinud küsimuste ja/või kommentaaride ülesmärkimise, mis võimaldab nii lektoril, kui kuulajatel juba ette kaasa mõelda, reserveerides vajalikke teemasid loengu lõppu, mil tavapäraselt toimub pikem diskussioon terve loengu käigus esitatud materjali põhjal. Samm edasi on võimalus esitatud loenguid salvestada, valides selleks kõige sobivama variandi – kas ainult slaidiseansi näol või koguni täies mahus koos audio-video stream’iga ning loengujärgse diskussiooniga. Esialgu salvestati vaid loengumaterjale, kuid suure tõenäosusega tekib esmase kogemuse saamise järgselt soov salvestada loenguid täismahus. Juurdepääs salvestistele on kõigil antud kursusega seotud inimestel – nii lektoritel kui kuulajatel. See võimaldab kasutada esitatud materjale nii loengujärgselt kui ka hiljem, eriti, kui teatud teemad vajavad longitudinaalset kajastamist, täiendamist või kaasajastamist.
Suuremate miinustena toodi osalejate poolt välja otsese kontakti puudumine lektori ja auditooriumi vahel, kohati nõuetele mittevastava või ebapiisava riistvara olemasolu, sõltuvust interneti ühenduse olemasolust ja kvaliteedist.
Tervikuna aga kiidavad osavõtjad uuenenud täienduskursuse formaadi olemasolu kui progressiivset, perspektiivset ning mugavat viisi erialaseks täiendamiseks.
