Õpingutesse sissejuhatavad õppeained ülikoolis
Mõtteid õppimist toetavate ainete kogemusseminarist
Kaire Uiboleht, õpetamisoskuste konsultant loodus- ja täppisteaduste valdkonnas
Kristi Mets-Alunurm, õpetamisoskuste konsultant humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas
Miks ja millised kõrgkooli õpingutesse sissejuhatavad ained ülikoolides on?
Kõrgkooli õpingutesse sissejuhatavate õppeainete eesmärk on toetada ülikoolis hakkamasaamist. Eristada võib kahte lähenemist:
- õppeained, kus peamine fookus on õpingutesse sisseelamise toetamisel (ülikooliõpingutega kohanemine ja õppekorralduse tutvustamine, üldine sotsialiseerimine) ja õpioskuste arengu toetamine,
- õppeained, mis tutvustavad üliõpilastele, mida ja kuidas valdkonnas uuritakse, nt tutvustatakse valdkondi ja uurimisrühmi, keskendutakse uurimistöö meetodile või esmasele uurimistöö kogemuse saamisele (Culver & Bowman, 2020).
Õpingutesse sissejuhatavate ainete analüüs näitas, et Tartu Ülikoolis on taolised ained olemas peaaegu kõikides bakalaureuseõppe taseme õppekavades. Tavaliselt on sissejuhatavate ainete maht 1-6 ainepunkti ning neil on erinev fookus ja sihtrühm. Mõned on valdkonnaülesed ained, nt „Tudengi toimetuleku teejuht“ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas, teised aga kitsa erialaga seotud, nt „Sissejuhatus keemia erialasse“ loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.
26. aprillil 2024. aastal toimus Tartu Ülikoolis õpingutesse sissejuhatavate ainete kogemusseminar, mille eesmärk oli jagada kogemusi kõrgkooli (eriala-)õpingutesse sissejuhatavate ainete arendamisest ja nende õpetamisest. Teeme seminaril räägitust lühikokkuvõtte ja lisame ka ainete tutvustuste videosalvestused.
Kirjeldame lühidalt tutvustatud ained nelja tunnuse kaudu:
- kas tegemist on valdkonnaülese ainega ning millisele konkreetsele üliõpilaste/õppijate sihtrühmale on aine suunatud,
- kes kuuluvad aine korraldusmeeskonda ning on läbiviijad,
- milline on aine põhifookus,
- kas ja kui palju on arvestatud kursuse arendamisel üliõpilaste tagasisidet.
HV: Tudengi toimetuleku teejuht HVHV.00.019, 3 EAP, 1. aasta sügissemester
Ainet tutvustasid Janet Laidla ja Katri Kütt.
Lühikokkuvõte: Õppeaine eesmärk on toetada üliõpilaste toimetulekut ülikoolis, eneseteadlikkuse kasvu ning õpitee ja karjääri planeerimist. Õppeaine käigus pakutakse infot õppekava kohta ning koostöiseid ja loovaid tegevusi, et tekiks kuuluvustunne ja põhimõtteline arusaam õppekorraldusest ning oma valitud erialast.
Valdkonnaülesus ja sihtrühm: Valdkonnaülese aine sihtrühm on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna bakalaureuseõppe esmakursuslased, eelkõige otse gümnaasiumist ülikooli tulijad. See aine ei ole kõikidel HV õppekavadel õppivatele üliõpilastele kohustuslik.
Aine läbiviijad: Aine läbiviimise meeskonda kuuluvad aine juhtiv õppejõud, seminare läbiviivad programmijuhid ning kaasatud on ka tuutorid.
Aine põhifookus: Esiplaanil on kõrgkooliõpingutega kohenemise toetamine. Räägitakse oma õpingute kava koostamisest, tulevastest karjäärivõimalustest, õpioskustest, ajaplaneerimisest, sotsiaalsetest suhetest, digipädevusest, vaimsest tervisest, aga jagatakse ka praktilist kõrgkoolis õppimiseks vajalikku informatsiooni. Õppeaine arendamisel on fookuses olnud kooskõla õpiväljundite ja tegevuste (sh iseseisev töö) vahel ning põhjalikud õpijuhised Moodle’i kursusel.
Üliõpilaste tagasiside kasutamine aine arendamisel: Üliõpilaste tagasisidest saadud parendusettepanekuid kasutatakse õppeaine arendamiseks. Need viiakse sisse järgmisel toimumisel. Lisaks kogutakse tagasisidet jooksvalt aine toimumise ajal.
Vaadake videost õppeaine planeerimisprotsessi ning õpitegevuste kirjeldust (sh õppevideo bakalaureuseõppe õpingute moodulistest):
LT: Bioloogia ning elustiku kaitse erialaseminar LTOM.00.001, 3 EAP, 1. aasta kevadsemester
Ainet tutvustas Marko Mägi.
Lühikokkuvõte: Õppeaine eesmärk on tutvustada esmakursuslastele erinevate teadustöörühmade tegemisi läbi probleemülesannete. Teadusrühmade argipäevast võetud probleeme lahendatakse rühmana. Suunavate vihjetega on abiks uurimisrühma esindaja ehk õppejõud. Üliõpilased saavad harjutada koostööd. Ülesandeid lahendades tekib üliõpilasel arusaam ülikoolis tehtavast teadustööst ja lihtsustub spetsialiseerumine botaanika, zooloogia või molekulaar suunale.
Valdkonnaülesus ja sihtrühm: Aine on kohustuslik bioloogia ja elustiku kaitse bakalaureuseõppe õppekaval õppijatele.
Aine läbiviijad: Õppejõudude meeskond koosneb vastutavast õppejõust ning konkreetse eriala või teadussuunaga seotud seminare läbiviivatest õppejõududest. Vastutav õppejõud hoolitseb, et probleemülesanded ei korduks, vaid täiendavad üksteist – ühe probleemi lahendamisel omandatut saab kasutada järgnevate lahendamisel. Probleeme aitavad õppijatel lahendada kitsama eriala teadlased, kes annavad üldise ülevaate teadusvaldkonnast ja probleemülesandest.
Aine põhifookus: Õppeaine on erialaspetsiifilise rühmatöö ja probleemõppe fookusega, toetab erialaste baasteadmiste kinnistamist ning akadeemilisi oskusi, sh teaduslike probleemide lahendamist, erialast mõtlemist, praktiliste probleemide lahendamist, argumenteerimist, esitlusoskust. Lisaks saab õppija ülevaate, millega teadlased tegelevad. Oluline on koostööoskuste kujundamine, eneseanalüüs, tagasiside saamine ja andmine, üleüldine sotsialiseerumine. Kokku tuleb õppijatel kaheksa nädala jooksul lahendada seitse probleemi.
Üliõpilaste tagasiside kasutamine aine arendamisel: Kursuse väljatöötamisse olid kaasatud erinevad õpetamisega seotud inimesed: õppejõud, programmijuhid ja õpetamisoskuste konsultandid. Vastutav õppejõud teeb saadud tagasisidele toetudes kursuse jooksul pidevalt märkmeid.
Vaadake videost, milline on õppejõudude roll õppeaines ning millised on vastutava õppejõu soovitused üliõpilastele esitluse läbiviimiseks:
MV: Sissejuhatus erialaõpingutesse AR00.00.057, 1 EAP, 1. aasta sügissemester
Ainet tutvustas Anu Sarv.
Lühikokkuvõte: Õppeaine eesmärk on toetada esmakursuslaste õpioskuste arengut ja pöörata tähelepanu koostööoskusele. Lisaks on eesmärgiks tutvustada arsti eriala ja luua seoseid õppekava ning eriala vahel. Mõlema eesmärgi toetuseks on aines ülesanded, mis võimaldavad reflekteerida valitud eriala ja erialaõpingute, enda kui õppija ning kaasõppijatega koostöö üle.
Valdkonnaülesus ja sihtrühm: Kohustuslik õppeaine arstiteaduskonna esmakursuslastele esimesel õppesemestril.
Aine läbiviijad: Ainet koordineeriv õppejõud (MV õpetamisoskuste konsultant), õppedisainer, 4-5 eriala arst-õppejõudu ning kaasatud on resident.
Aine põhifookus: Tegemist on erialasse sissejuhatava ning õpinguid toetava ja motiveeriva ainega, milles käsitletakse erialaõpingute eripärasid, õpioskusi, mälu, tööd teadusraamatute ning andmebaasidega, koostööoskusi, arstieetikat. Samas on võimalus eneserefleksiooni harjutamiseks ning oma õpingute ajajoone koostamiseks. Aine raames käiakse töövarjuks, mille põhjal valmib aruanne. Tudengite suur õppekoormus õppekaval eeldab ja võimaldab paindlikkust aine läbimisel.
Üliõpilaste tagasiside aine arendamisel: Lisaks ametlikule kirjalikule tagasisidele on Moodle’i kursusel kaks küsimust, mille kaudu kogutakse üliõpilastelt lisaettepanekuid aine arendamiseks. Õppeainet on järjepidevalt arendatud alates esimesest toimumise korrast, eriti palju on muudetud ülesandeid. Muudatused viiakse sisse aine järgmiseks toimumiseks.
Vaadake videost, millised on väga suurte õpperühmade õpetamise eripärad ning seda, kuidas panna tööle efektiivne e-õpe. Videos antakse ülevaade aine arendamisest nelja aasta jooksul.
SV: Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse P2PC.00.643, 3 EAP
Ainet tutvustasid Taavi Tamberg ja Urve Tammann.
Lühikokkuvõte: Aine raames käsitletakse õppimise strateegiad ja reegleid (sh õppekorralduseeskiri, õppeaine versioonide info lugemine), eneseanalüüsi (õpipäevik), õppimise keskkondi (ÕIS, Moodle, Pärnu kolledži ruumiplaan jm), tekstide töötlemist stiilide (reeglite) põhiselt ja Pärnu kolledži üliõpilastööde vormistamise juhendit. Rühmatööna toimub valitud teemal referaadi ja esitluse koostamine.
Valdkonnaülesus ja sihtrühm: Kohustuslik õppeaine rakenduskõrghariduse õppekavadel ning ühel Pärnu kolledži bakalaureuse õppekaval.
Aine läbiviijad: Vastutav õppejõud, õppeosakonna juhataja
Aine põhifookus: Praktiline kõrgkoolis õppimist toetav aine, mille fookus on tehnilistel oskustel – õpingute korralduslik pool, õpingutega seotud rakendused, tarkvarad, kirjalike tööde vormistamine, allikatele viitamine, ettekande ja esitluse läbiviimine. Erinevad ülesanded toetavad koostööoskusi ning õpingutega kohanemist. Aine on seotud kahe teise samaaegselt toimuva õppeainega (digipädevused ja mõni erialane aine), seega sooritatakse kolme õppeaine üleseid ülesandeid kombineeritult, et üliõpilased saaksid omandatud oskusi kohe rakendada ja seeläbi kinnistada.
Üliõpilaste tagasiside aine arendamisel: Individuaalsed õpipäevikud võimaldavad saada ainele täiendavat tagasisidet.
Vaadake videost, millised ülesanded toetavad kõrgkoolis õpingute praktiliste oskustega kohanemist:
Lõpetuseks
Seminari lõpus toimunud paneeldiskussioonis ilmnes, et ülikoolis eristuvad fookuselt kõrgkooliõpinguid sissejuhatavad ained, mis käsitlevad kohanemist uue institutsiooniga, õppekoormust, õpingute praktilist planeerimist (õpiteed, ajajoon, õpipäevik), õpioskusi, õpitehnikaid, vaimset tervist, ajaplaneerimist, sotsiaalse kuuluvustunde soodustamist ning akadeemilisi teadmisi ja oskusi ning eriala tundmist toetavad ained. Õppimist toetavad kursused on arvestuslikud ning õppijatel tuleb sooritada kõik ülesanded. Lisaks toetab kõikide esitletud õppeainete õnnestunud läbiviimist olulisel määral Moodle’i õpikeskonnas olev kursus
Oluline on välja tuua, et õpingutesse sissejuhatavate ainete meeskonda, kes järjepidevalt tegelevad aine õpetamise ja arendamisega, on kaasatud mitmetes rollides õppejõud. Enamaltjaolt on sissejuhatavate ainete arendamisse kaasatud ka üliõpilased, kes annavad sisendi või tagasisidet, millised tegevused ja ülesanded on neile tähenduslikud ning toetavad nende õpinguid. Just sedalaadi ainete arendamisel on tagasisidel ülioluline roll, aidates õppimise tähendusrikkust silmas pidades arendada nii aineid tervikuna kui ka üksikuid ülesandeid.
Kasutatud ja soovituslik lugemine
Culver, K. C., & Bowman, N. A. (2020). Is what glitters really gold? A quasi-experimental study of first-year seminars and college student success. Research in Higher Education, 61(2), 167-196.
Boulatoff, C., & Cyrus, T. L. (2022). Improving student outcomes in large introductory courses. International Review of Economics Education, 41, 100247.
Thompson, M., Pawson, C., & Evans, B. (2021). Navigating entry into higher education: the transition to independent learning and living. Journal of Further and Higher Education, 45(10), 1398-1410.
Stark, J. S. (2000). Planning introductory college courses: Content, context and form. Instructional Science, 28, 413-438.
Medeiros, R. P., Ramalho, G. L., & Falcão, T. P. (2018). A systematic literature review on teaching and learning introductory programming in higher education. IEEE Transactions on Education, 62(2), 77-90.
