Tartu Ülikooli seisukoht tekstiroboti kasutamise tuvastuse kohta

Helen Hint
Projekti “Tekstirobotite kasutamine õppetöös” töörühma juht

Suurtel keelemudelitel põhinevad tehisintellekti (TI) rakendused, sh tekstirobotid on tulnud ja jäänud haridusmaastikule ning on oluliselt muutunud õppetöö läbi viimise ja hindamise konteksti ja põhimõtteid. Seoses sellega on haridusasutustes kerkinud esile lootus, et kättesaadavaks tehakse ka tehnoloogilised lahendused, mis suudavad usaldusväärselt tekstirobotite kasutust tuvastada, samamoodi nagu on välja töötatud näiteks plagiaadituvastussüsteemid.  

2024. aastal võeti TÜs kasutusele uus plagiaadituvastussüsteem StrikePlagiarism, millega kaasnes esialgu ka TI tuvastuse moodul. 2024. a 19. märtsil aga eemaldati haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) otsusel TI tuvastuse moodul StrikePlagiarismi platvormilt. Otsus tugines HTMi kokku kutsutud töörühma soovitustel, kes analüüsis TI tuvastuse teemat põhjalikult ning vormistas oma seisukohad artiklina 19. märtsi Õpetajate Lehes (Andres Karjus, Kaspar Kruup „Tekstiroboti kasutust tuvastada ei saa“).

Tartu Ülikooli arengufondi projekti “Tekstirobotite kasutamine õppetöös” töörühma seisukohad TI tuvastuse süsteemide osas kattuvad HTMi töörühma omadega, st töörühm leiab, et TI tuvastuse tarkvara kasutamine õppetöös üliõpilaste kirjalike tööde kontrollimiseks ei ole põhjendatud ega soovituslik. Alljärgnevalt on loetletud argumendid, millel töörühma seisukoht tugineb. Autorite loal kasutame siinkohal osaliselt ka Andres Karjuse ja Kaspar Kruubi artiklis sõnastatud argumente. 

1. TI kasutamine õppetöös, sh kirjalike tööde koostamiseks ei tohiks meie töörühma hinnangul olla keelatud (vt ka Tehisintellekti (TI) kasutamine lõputööde koostamisel). Seega ei ole üheselt selge, millistel juhtudel oleks üldse põhjendatud TI kasutamise kontrollimine tehnilise rakendusega.  
2. TI tuvastuse rakenduste tööpõhimõtted ei ole vähemalt praegu selged ega läbipaistvad.  
3. Ei ole võimalik tehniliselt tuvastada, kas teksti kirjutamisel on kasutatud TI tekstiroboti abi, sest iga tekstiroboti genereeritud väljund on sisuliselt unikaalne ning ei eksisteeri mingit andmebaasi, millele tuginedes võiks vastava otsuse usaldusväärselt langetada. 
4. TI kasutuse tuvastuse rakendus kuvab kasutajale tõenäosusprotsendi või skoori, mis on sisuliselt tõlgendamatu, kuna ei ole teada, millisel treeningandmestikul selle tulemuse arvutus põhineb. 
5. TI tuvastuse rakendust on oskuslikul kasutajal lihtne petta, sest kui instrueerida tekstirobotit teksti mingil kindlal moel kirjutama (ja selliseid tekste treeningmaterjalis polnud), siis vähendab see oluliselt programmi tuvastusvõimet.  
6. Kuna TI tuvastuse rakendused ei välista valepositiivseid tulemusi, siis suurendab selliste rakenduste kasutamine oluliselt valesüüdistuste ohtu (st üliõpilast süüdistatakse rakenduse arvutuse põhjal tekstiroboti kasutuses, kui üliõpilane seda tegelikult kasutanud ei ole).  
7. Suurtel keelemudelitel põhinevate tööriistade kasutusvõimalused on väga mitmekesised ning on keeruline tõmmata selget piiri lubatud ja lubamatu kasutuse vahele. Seega ei oleks võimalik TI tuvastuse rakenduse väljundi põhjal öelda, kas tekstiroboti kasutamine on olnud pettus või tavapärane tööprotsessi osa.  
8. Peame problemaatiliseks juba enne tööde esitamist kahtlustavat suhtumist üliõpilastesse ning eeldust, mille kohaselt õppijad vaikimisi kasutavadki tööde kirjutamisel tekstiroboteid. Taoline negatiivne hoiak ei toeta üliõpilaste õpimotivatsiooni. 

TI kasutamise häid tavasid akadeemilises töös tuleb üliõpilastele selgelt, süstemaatiliselt ja pidevalt kommunikeerida, samamoodi nagu õpetatakse plagiaadi olemust ja selle vältimise olulisust. Tuleks tehtavat õppetööd koos õppijatega mõtestada ning selgitada, miks ja millal on TI kasutamine problemaatiline.  

Kui õppejõul tekib kahtlus, et üliõpilane on oma kirjaliku töö koostamiseks kasutanud lubamatul moel või määral TI abi, siis tuleks esmalt üliõpilasega vestelda ning püüda vestluse käigus välja selgitada, kas üliõpilane suudab oma tekstis esitatud seisukohti selgitada ja põhjendada. 

Kui vestluse põhjal jääb põhjendatud akadeemilise petturluse kahtlus, siis käsitatakse seda samamoodi nagu teisi akadeemilise petturluse juhtumeid (vt https://ut.ee/et/sisu/akadeemiline-petturlus).