Taskuhääling kui õppemeetod

Mari Karm, kõrgkoolipedagoogika kaasprofessor, õppejõukoolituse peaspetsialist

Mart Noorkõiv, audiovisuaalõppe spetsialist

Taskuhääling (ingl podcast) on digitaalne audiosaade, mida levitatakse salvestisena ja võidakse edastada ka otseülekandena. Õppetöös kasutatakse taskuhäälinguid enamasti asünkroonselt, et mitmekesistada õppesisu edastamist ja pakkuda õppijatele paindlikke õppimisvõimalusi.

Taskuhäälingu kui õppemeetodi tugevus on selle paindlikkus: õppija saab valida kuulamiseks sobiva aja ja koha, liikuda kuulamise ajal, teha pause ning vajaduse korral materjali uuesti kuulata. Võimalus kuulamise ajal liikuda toetab õppimist ja materjali meeldejätmist (Metsäkoivu, 2023). Lisaks võib taskuhäälingu kuulamine luua õppesisuga isiklikuma ja emotsionaalsema seose. Lähedustunnet soodustavad individuaalne kuulamisolukord, näiteks kõrvaklappide kasutamine, inimhääle kohalolu ning kõneleja eneseavamine ja isiklikud lood (Adler Berg, 2025).

Taskuhäälingute rühmitamine

Taskuhäälingute kasutamist õppetöös käsitlevates ülevaadetes (nt Thomas et al., 2025) on neid rühmitatud kestuse, autorsuse (õppejõu, üliõpilaste või teiste autorite loodud), ainekursuse sisuga seotuse (põhisisu või lisamaterjal) ning esitusviisi (loengud või monoloogid, intervjuud külalistega ning vestlused ja arutelud) alusel.

Taskuhäälingu kestus. Õppetöös kasutatava taskuhäälingu soovituslikuks kestuseks peetakse ligikaudu 30 minutit ning sellise pikkusega saateid eelistavad ka üliõpilased (Engzell et al., 2025). Sõltuvalt õpieesmärgist võivad sobida ka lühemad, 5–10-minutilised taskuhäälingud, näiteks ühe mõiste selgitamiseks või üliõpilaste töödele helilise tagasiside andmiseks.

Taskuhäälingu autor. Kui taskuhäälingu loob õppejõud ise, saab ta lähtuda õppeaine eesmärkidest ja üliõpilaste vajadustest. Ta teab, mida rõhutada ning milliseid keerukamaid teemasid põhjalikumalt selgitada. Õppejõud võib salvestada teemakohaseid loenguid monoloogi vormis või kasutada teisi esitusviise, näiteks intervjuusid, vestlusi ekspertidega ja arutelusid.

Taskuhääling sobib õppetöösse eriti hästi siis, kui soovitakse tutvustada ekspertide ja praktikute vaatenurki või erineva kultuuritaustaga inimeste seisukohti ning illustreerida teooriat konkreetsete juhtumite ja kogemustega. Vestluslik esituslaad toetab sisu mõistmist ja aitab õppijatel keerukate teemadega paremini suhestuda.

Õppimise toetamine. Taskuhäälingu kuulamist saab kasutada iseseisva ülesandena enne seminari (nt ümberpööratud klassiruumi puhul), seminaritegevusena või hindamisülesande osana. Õppimise toetamiseks on oluline selgitada üliõpilastele, miks taskuhäälingut kuulatakse ja kuidas kuuldut hiljem kasutatakse, näiteks seminaris arutlemiseks või kirjaliku töö koostamiseks. Kuulamise juurde tuleks anda ülesanne, mis aitab märgata olulisi mõtteid ja seostada neid kursusel õpituga.

Taskuhäälingu kuulamisega saab siduda mitmesuguseid ülesandeid:

• leida vastused õppejõu esitatud küsimustele;
• koostada kuuldu põhjal küsimusi, mille üle järgmises seminaris arutleda;
• leida taskuhäälingus esitatud väidetele vastuargumente;
• tuua välja vastuolud esinejate seisukohtades;
• võrrelda taskuhäälingus esitatud seisukohti kursusel käsitletud materjaliga;
• kuulata mitut taskuhäälingut ja kõrvutada neis esitatud seisukohti;
• analüüsida esinejate argumente;
• koostada kuuldu põhjal mõttekaart või skeem;
• kirjutada refleksioon.

Kuulamise põhjal tehtud ülesande saavad üliõpilased esitada Moodle’i kursusel.

Üliõpilaste loodud taskuhäälingud. Taskuhäälingu loomine on õppimist toetav ülesanne, mille käigus üliõpilased süvenevad aine sisusse: koguvad materjali, hindavad allikate usaldusväärsust, korrastavad kogutud teavet ja koostavad saate plaani. Ühtlasi arendavad nad üldoskusi, näiteks koostöö- ja suhtlemisoskust, digipädevust ning loovust. Võimaliku sihtrühma määratlemine aitab suunata üliõpilasi arvestama kuulajate huvide ja eelteadmistega.

Taskuhäälingu loomisega saab asendada ka mõne tavapärase kirjaliku ülesande. Näiteks osutus rühmas reflekteerimine ja ühiste mõtete esitamine taskuhäälinguna kirjaliku refleksiooni asemel sisukaks ning üliõpilastele huvitavaks ülesandeks. Üliõpilased lõid seoseid teoreetiliste käsitluste ja oma kogemuste vahel ning väärtustasid võimalust koos mõelda (Ketonen, Nieminen, 2023).

Tehniliste vahendite ja tehisaru kasutamine taskuhäälingute loomisel

Taskuhäälingu loomisel võib õppejõul tekkida küsimusi vajalike tehniliste vahendite ja tehisaru kasutusvõimaluste kohta. Alustamiseks piisab arvutist või nutitelefonist, mikrofonist ja vaiksest salvestuskohast. Eraldi mikrofon võib parandada heli kvaliteeti ning kõrvaklapid aitavad salvestist paremini üle kuulata. Võtmetähtsusega on ka ruum, mis võiks olla vaikne ning võrdlemisi väike, et vähendada ruumikaja salvestusel.

Heli salvestamiseks ja töötlemiseks saab kasutada näiteks Audacityt, mis võimaldab eemaldada eksimusi ja liigseid pause ning lõigata salvestus kokku. Sedasama võimaldab ka Microsofti Clipchamp, mis on kõigis Windows 11 arvutites olemas, kuid mida saab ka veebilehitsejas kasutada.

Samuti on väga hea tööriist veebipõhine Adobe Podcast, mis võimaldab nii salvestada, lõigata kui ka puhastada heli. See viimane on eriti kasulik, kui pole võimalik helikindlat ruumi leida või professionaalseid mikrofone muretseda. Seda saab küll kasutada ka tasuta, kuid sellel on omad piirangud, mida tasub tähele panna.

Tehisaru saab kasutada taskuhäälingu eri loomisetappides: saate ülesehituse kavandamisel, käsikirja toimetamisel ja intervjuuküsimuste koostamisel. Tehisarupõhised helitöötlusvahendid võimaldavad vähendada taustamüra ja koostada salvestisest tekstilise transkriptsiooni, mida saab õppijatele lisamaterjalina pakkuda. Samuti on võimalik luua õppematerjalide põhjal sünteetiliste häältega vestluslikke audioülevaateid. Seda saab luua näiteks Gemini Notebookis. Tehisaru loodud sisu vajab siiski õppejõu kontrolli, et selgitused oleksid täpsed ja vastaksid õpieesmärkidele.

Õppejõud ei pea taskuhäälingut alati ise looma, vaid võib kasutada ka olemasolevaid saateid. Valikul tuleks lähtuda õppeaine eesmärkidest, sisu usaldusväärsusest ja õppijate eelteadmistest.

Taskuhäälingusarjad

Taskuhäälingusarjad keskenduvad sageli kindlale teemale või on seotud mõne kogukonnaga. Need aitavad tugevdada kogukonnatunnet, jagada ideid ja mõtteviise ning koondada ja säilitada kogukonna teadmisi.

Tartu Ülikoolil on mitmeid taskuhäälingusarju, mille viited on koondatud välisveebi https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-taskuhaalingusaated

Õppimis- ja õpetamiskeskuse taskuhääling „Ülikoolis õpetamise pooltund“ pakub võimalust mõtiskleda koos ülikoolis õpetavate inimestega õppimise ja õpetamise üle ning jagada õpetamiskogemusi. Iga saate külaline on õppejõud, kelle õpetamisviis, kogemus või lähenemine paistab millegi poolest silma ja väärib jagamist. Senini on selles sarjas ilmunud kolm taskuhäälingut:

Kasutatud allikad

Adler Berg, F. S. (2025). Analysing podcast intimacy: Four parameters. Convergence, 31(4).
DOI: https://doi.org/10.1177/13548565231220547 

Engzell, J., Norrman, C., Norberg, A., & Lundvall, C. (2025). Soundwaves of knowledge: using podcasts to facilitate learning in higher education. Educational Media International, 62(3), 361–379. https://do i.org/10.1080/09523987.2025.2533120

Ketonen, L. & Nieminen, J.H. (2023). Supporting student teachers’ reflection through assessment: The case of reflective podcasts. Teaching and Teacher Education 124 

Metsäkoivu, T. (2023). The effects of listening context on the retention and application of information from a podcast. Magistritöö 

Thomas, M. A. M., Boivin, K., Brehm, W., Aktas, F., Karaagacli, B. C., Cho, I., & Mensah, P. K. (2025). Podcasts as pedagogy in higher education: A scoping review to map and advance the field. British Journal of Educational Technology, 1-18. https://doi.org/10.1111/bjet.70021