Moodle 500. kursus
13. septembril 2010 loodi Tartu Ülikooli Moodlesse 500. e-kursus. Õnnelikuks juubelikursuseks on “Jaapani keel eelkeskastmele I” (FLKE.05.006), mille õppejõuks on keelekeskuse jaapani keele õpetaja Eri Miyano.
Eri Miyano on juba staažikas e-õppe kasutaja. Varasemast ajast on tal Moodles olemas veel kaks jaapani keele kursust.
Esitasime Eri Miyanole mõned küsimused:
Millal ja miks hakkasite kasutama õppetöö läbiviimisel e-õpet?
Esimene e-õppe vormis kursuse tugi sündis mul 07/08 kevadsemestril. See oli ühe telesaate põhjal tehtud kursus. Hakkasin seda koostama mitmel põhjusel:
- üliõpilastega oli varemgi juttu olnud, et võiks mingi videomaterjali põhjal õppida,
- rühmale oli vaja iseseisvat tööd anda,
- saingi juhuslikult ühelt tuttavalt ühe saate koopia, mis sobis õppematerjalina kasutamiseks,
- selleks ajaks oli meil keelekeskuses juba mitu kolleegi, kes kasutasid e-õpet ja nii tekkis soov ise ka midagi uut proovida.
Kas tegelesite e-õppega ka enne TÜ tulekut (õppisite e-kursustel, kasutasite IKT vahendeid õppetöö läbiviimisel vms)?
See oli minu esimene e-õppe kogemus, samal ajal, kui hakkasin seda kursust koostama, võtsin ise ka e-koolituse “E-õppe metoodikad ja õpikeskkonnad”.
Missugune on olnud õppijate tagasiside e-õppe abil jaapani keele omandamisele?
Seda tuleks küsida õppijate endi käest, aga üldiselt on tagasiside positiivne olnud. Vahepeal tekib tehnilisi probleeme, mõnikord saan märkusi, nt et oleks olnud parem avada üks või teine fail uues aknas jne. Mõni õppija on suurema e-õppe kogemusega ja saan neilt head nõu.
Kui kursus videomaterjali põhjal üles ehitada, võib aga juhtuda, et see materjal mõnele üldse ei meeldi, sel juhul oleks kasutegur ilmselt palju väiksem.
Millised on suurimad plussid, mida e-õppe kasutamine Teie kursustele annab?
Seni olen e-õpet kasutanud kursuse toena, kus mängib olulist osa videomaterjal. Õppija vaatab materjali ja tegeleb materjaliga seotud ülesannetega. Videomaterjali kasutamiseks tundub e-õpe kõige parema vormina. Alg- ja eelkesktaseme keeleõppes on teemad ja teemaarendus üsnagi piiratud. Kui kasutada mõnda õpikut, siis on grammatika ja sõnavara käsitlusulatus kontrolli all. Aga videomaterjalis, mis ei ole keeleõppe materjaliks mõeldud, kasutatakse grammatikat ilma piiranguteta ja see on päris hea kordamine. Ühtlasi ilmuvad grammatika ning sõnavara loomulikul moel ja sisust lähtudes. See annab võimalust vormi ja sisu ning materjali ja ülesandeid paremini siduda. Materjali valik annab võimaluse uute teemadega tutvuda, millega igaüks eelkõige oma huvialast lähtudes ei pruugi kokku puutuda.
Milliseid uusi võimalusi või lahendusi võiks e-õppe vormis õppijatele pakkuda tulevikus? (Mida ootate e-õppelt?)
Kursus, mis juhtus olema 500., on mõeldud lugemisoskuste arendamiseks. Vormilt on see minu jaoks uus ja koostamine on veninud, püüan lähiajal mingil kujul valmis saada. Mina ise ei ole eriline e-õppe fanaatik – see on ainult üks võimalus esitada kursust toetavaid materjale. Hea õppematerjali kokkupanek on keerukas ja nõuab kogemusi. E-õppes lisanduvad veel nn tehnoloogilised nõudmised/oskused, mis röövivad aega ja viivad tähelepanu sageli kursusest enesest kõrvale. Seetõttu ma ei usu, et e-õpe võimaldaks oluliselt parandada õpetamise kvaliteeti (siin lähtun oma spetsiifikast e alg- ja eelkesktaseme keeleõppest).
Milliseid soovitusi jagaksite õppejõududele, kes pole veel söandanud e-õpet oma kursustel kasutada?
Soovitaksin kõigil ise järele proovida, kui vähegi on asja vastu huvi või vajadust. Kui ise ei proovi, siis ei saagi teada, mida asi tegelikult endast kujutab. Isiklikult ma ei ole üldse nn ‘e-usku’, vaid pigem e-kartlik, aga sain midagi ikka valmis. Haridustehnoloogid on alati abivalmid ja igas osakonnas leidub kindlasti keegi, kel e-kursus juba töötab. Võib nende kõigi käest nõu küsida. Aga kõige suuremad nõuandjad on muidugi õppijad.
Eri Miyano jaapani keele kursuse avaleht Moodle keskkonnas
