Projektid ja uuringud

BeSt – ESF kõrghariduse e-õppe programm
Lehti Pilt

BeSt programmi raames töötavad Tartu Ülikoolis õppejõududele haridustehnoloogilist tuge pakkuvad haridustehnoloogid, e-õppe tugiisikud, veebidisainer ja multimeediaspetsialistid.

BeSt programmi raames toimub ka e-õppe sisutootmise rahastamine. Tartu Ülikoolis on BeSt programmi perioodil 2008 – 2013 võimalik rahastada 1000 EAP ulatuses kvaliteedinõuetele vastavate e-kursuste loomist (13,5 milj kr) ning 330 interaktiivse õpiobjekti (nt slaididega integreeritud videoloengud, animatsioonid, sisupaketid) väljatöötamist (2,6 milj kr). Aastas toetatakse 200 EAP mahus e-kursuste ja 66 õpiobjekti loomist. Igal Tartu Ülikooli õppejõul on võimalus taotleda BeSt programmist raha oma e-kursuse või õpiobjekti loomiseks. Rahataotlemise tingimusi vt http://www.ut.ee/591002.

BeSt programmi raames loodi kvaliteetse e-kursuse väljatöötamise juhendmaterjal ning e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protseduur. E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise informatsioon on aadressil http://www.ut.ee/590999.

Rohkem infot: http://www.ut.ee/591250 või Lehti Pilt, lehti.pilt@ut.ee

COMBLE – Community of Integrated Blended Learning in Europe
Lehti Pilt

Projekti tulemusena valmis õppijatele iseseisvaks läbimiseks kombineeritud õppe koolituskursus (http://www.ut.ee/etu/art9.htm) ning õppejõududele kombineeritud õppe meetodite viki (Methopedia): http://www.methopedia.eu/, mis täieneb pidevalt meetodite kirjeldustega. Loomisel on ka Methopedia eestikeelne versioon.

Projekti veebileht: http://www.comble-project.eu/
Rohkem infot: http://www.ut.ee/591289 või Lehti Pilt, lehti.pilt@ut.ee

VIRBUS – Virtual Learning Environment of International Business Management Studies
Ragnar Õun

Projekti käigus loodi interaktiivse ettevõtte simulatsiooniprogrammi VIRBUS, mis on mõeldud peamiselt kõrgkoolide majandusõppe mitmekesistamiseks. Simulatsiooni eesmärk on anda õppijale ülevaade ettevõtte toimimise kõikidest mehhanismidest ja etappidest ning aidata õppijal kogeda majandusalaste otsuste tulemuslikkust oma virtuaalse ettevõtte loomisel ja juhtimisel. VIRBUS aitab selgitada teenindusmajanduse ja sihtkoha planeerimise komplekssust, avardab arusaamist võtmetegurite koosmõjust, arendab juhtimisalast mõtlemist, terviklikku planeerimisoskust ja otsustusvastutust.

Projekti veebileht: http://www.virbusproject.com
Õppematerjalid ja –keskkond: http://www.virbusgame.eu
Lisainfo: Gea Kammer, gea.kammer@ut.ee

VocMat ja VocMat 2 – E-koolitusprogramm turismispetsialistidele
Ragnar Õun

VocMat projekti raames loodi e-õppel põhinev koolituskava turismivaldkonnas töötavatele keskastme- ja tippjuhtidele, tagamaks erinevates Euroopa riikides ühtset juhtimisalase hariduse kvaliteeti. Kokku koosneb VocMat koolitusprogramm viiest juhtimisalasest õppemoodulist, mille omandamine kestab kuni kaks aastat ning mis peaks tulevikus vastama sisult akadeemilise magistriõppe tasemele.

– Strateegiline juhtimine turismisektoris

– Turismiturundus

– Operatiivjuhtimine turismis

– Inimressursside juhtimine turismis

– Innovatsioon ja ettevõtlus turismis

VocMat 2 projekti koolituskava koosneb kuuest juhtimisalasest õppemoodulist, mille koostamisel on kasutatud Euroopa turismiorganisatsioonide ja ülikoolide parimat oskusteavet ning mis kajastab turismiettevõtluse kaasaegsemaid seisukohti ja praktikaid. Õppimisel kasutatakse veebi- ja trükipõhiseid materjale, CD-sid, juhtumianalüüse, seminare, videokonverentse, oskusülesandeid ja tuutorite tuge.

Veebileht: http://www.vocmat.com
Lisainfo: Gea Kammer, gea.kammer@ut.ee

LEGO Mindstorms robotid ATI-s
Anne Villems ja Taavi Duvin

Programmeerimine on üsna abstraktne oskus, mis tuleb omandada kõikidel meie matemaatika- ja informaatikateaduskonna üliõpilastel ning paljudel teiste teaduskondade tudengitel. Programmeerimisega esmakordselt kokkupuutunul on väga raske aru saada ekraanil olevast metakeelest, mistõttu tekib küsimus, kas programmeerimist on võimalik õpetada nii, et peale arvutiekraanil oleva “Hello World” vms teksti kuvamise toimuks ka midagi käegakatsutavat?

Üks võimalus selleks on kasutada programmeeritavaid roboteid, nagu näiteks LEGO Mindstorms NXT (http://mindstorms.lego.com/).

Lisaks programmeerimise algõpetusele ülikoolis on robotid kasutust leidnud ka üldhariduse kõigis kolmes kooliastmes – algkoolis arendavate huviringide töövahendina ning põhikoolis ja gümnaasiumis sellistele ainetes nagu füüsika, keemia, matemaatika, informaatika jpm, robotite kasutamist piirab ainult õpetaja enda fantaasia.

Robotite võimalusterohkusest võime eeldada, et robotite kasutamisest ja nende programmeerimisest on huvitud paljud haridusasutused (hetkel on LEGO Mindstorms robootikakomplekt umbes 40 Eesti koolis).  Koolides läbiviidavat arendustegevust toetab Tiigrihüppe kooliroboti programm (http://www.robootika.ee/lego). Ainult robotitest jääb õppetöö läbiviimiseks paraku väheks, mistõttu on koolidel vaja metoodilisi materjale, õpetajakoolituse kursusi ja laiema leviku korral pidevat arendustööd. Selle laiahaardelise tegevuse ongi oma õlule võtnud ATI LEGO-labor. Lisaks juba mainitud õpetajakoolituse kursustele ja oma teaduskonna piires praktikumide läbiviimisele pakume huvitavat arendustegevust bakalaureuse- ja magistritööde teemade näol. Eelmisel semestril lõpetas meil terve rühm üliõpilasi, kelle bakalaureusetöö teemad olid seotud LEGO Mindstorms robotitega: koostati e-õppe materjale õpetajatele, uuriti robotite andureid ja mõeldi õpilastele uusi innovaatilisi ülesandeid (kõigil olemas ka  võimalikud lahendusvariandid ja esilekerkivate probleemide kirjeldused), katsetati robotite ehitamisega seotud lisatarkvara jpm.

Ka 2009. aastal loodame uuele rühmale bakalaureusekraadi taotlejaile pakkuda huvitavaid teemasid, samuti on oodatud ka magistritaseme ja õpetajakoolituse üliõpilased. Juba praegu saame pakkuda järgmise ringi uusi ja huvitavaid arendustegevusi. Ka laieneb meie labori riistvaraline baas mitmete erinevate LEGO robotite andurite näol. Loodame, et uus huviliste tudengite rühm teeb oma töö sama hästi kui eelmisel aastal lõpetanud, kes oma tööde eest teenisid valdavalt suurepärased või väga head hinded.

E-õppealased uuringud haridusteaduskonnas
Piret Luik

Haridusteaduskonnas on mitmeid aastaid tegelenud nii õppejõud kui ka üliõpilased uurimustega, milles vaadeldakse arvutite kasutamise erinevaid tahke – mõju nii õppeedukusele kui ka käitumisele, suhtumistele, väärtustele; suhtumisi arvutikasutamisse; arvuti kasutamise ulatust ning meetodeid erinevates õppeainetes ja haridusastmetes kui ka virtuaalmaailmaga seonduvaid sotsiaalseid probleeme nagu küberkiusamine. Samuti on võrreldud maa- ja linnakoolide õpilasi ja õpetajaid, erinevaid vanuseastmeid, poisse ja tüdrukuid.

Kitsamalt veebipõhise õppega seotult on kolmel viimasel aastal kaitstud Piret Luige juhendamisel neli koolikorralduse magistritööd. 2006. aastal kaitsesid oma tööd Kuldar Kiho ja Kadri Paal. Kuldar Kiho koostas veebipõhise õppematerjali “Harjutusi põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbivate teemade käsitlemiseks 5.-6. klassi inglise keele õppes” ning analüüsis selle õppematerjali koostamisega seonduvaid probleeme. Kadri Paali töö käsitles Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebipõhise õppe strateegia väljaarendamist, milles analüüsiti nii kooli kui ka õpilaste-õpetajate valmisolekut veebipõhiseks õppeks ning mille tulemusena loodi strateegia projekt. 2007. aastal kaitsnud Reet Soosare analüüsis oma töös läbi teooria ja praktilise kogemuse auditoorse ja veebipõhise õppe kombineerimise võimalusi ja probleeme võõrkeeleõppes. Eelpool nimetatud tööd on paberkandjal TÜ raamatukogus. Kõige uuema tööna kaitses käesoleva aasta kevadel Kaarin Vask enda loodud õpiotstarbeliste veebilehtede hindamise metoodikat, mis oleks valiidne ning kasutajale lihtsalt käsitletav (http://www.ht.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=579459/Vask.pdf).
Lisaks veebipõhisele õppele tegeletakse haridusteaduskonnas ka interneti poolt pakutavate vahendite rakendamise uuringutega ülikooli õppetöös ning seeläbi üliõpilastele innovatiivsete metoodikate juurutamisega. Pedagoogika osakonna õppejõud Piret Luik, Merle Taimalu ja Olivia Voltri uurisid 2007/08 õppeaastal Tartu Ülikooli pedagoogilisel praktikal viibivate tudengite puhul blogi kasutamise efektiivsust. Vaadeldi praktika käigus blogi kasutamisvõimaluse seost õpetaja enese-efektiivsuse, motivatsiooni ning suhtumisega õpetajatöösse. Tulemusi esitleti selle aasta EARLI konverentsil Amsterdamis (http://www.earli2009.org/bookofabstracts/start.html).

Õpiobjektide repositooriumid
Eneli Sutt

Matemaatika-informaatikateaduskonnas kaitsti 2009. aasta kevadel magistritöö teemal “Õpiobjektide repositooriumid – levik, omadused ja vajadus nende järele”.

Õpiobjektid koguvad maailma järjest rohkem populaarsust. Sellest olenemata defineeritakse õpiobjekte väga erinevalt ja ühest arusaama definitsiooni osas maailmas hetkel veel ei leidu. Erinevate definitsioonide analüüsi tulemusena võiks õpiobjekti defineerida järgnevalt: õpiobjektiks loeme digitaalset olemit, mis on loodud, et toetada õppimist/õpetamist ja mille omadusteks on taaskasutatavus, kapselduvus, kontekstivabadus ja pedagoogiline neutraalsus ning ühilduvus.

Õpiobjekte hoitakse õpiobjektide repositooriumites. Need on arvutivõrgus olevad andmebaasid, kus salvestatakse, organiseeritakse ja klassifitseeritakse õpiobjekte ja/või nendega seotud metaandmeid. Oma omaduste ja võimaluste poolest võiva nad olla väga erinevad.

Praegu kasutab Tartu Ülikool e-kursuste materjalide hoidmiseks Tartu Ülikooli Raamatukogu repositooriumit DSpace (http://dspace.utlib.ee/dspace/), Tallinna Ülikool arendab oma süsteemi Waramu ning e-Õppe Arenduskeskus on võtnud kasutusele oma repositooriumi, mida saavad kasutada kõik e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumi liikmed (http://www.e-ope.ee/repositoorium). Paljud koolid kasutavad õpiobjektide hoidmiseks ja haldamiseks erinevaid sisu- või haldussüsteeme või hoiavad neid lihtsalt asutuse serveris.

Eesti haridustehnoloogide seas läbiviidud uuringule õpiobjektide repositooriumite kohta toetudes võib öelda, et hetkel on Eestis õpiobjektide loomine, haldamine ja kasutamine veel suhteliselt algfaasis.  Puudub veel korralikult välja kujunenud arvamus ja arusaam, mida tegelikult vaja oleks ja millest kõige rohkem kasu saaks. Õpiobjektide uudsuse tõttu Eesti haridusmaastikul ei ole paljud veel pidanud vastamisi seisma olukorraga, kus neil objekte palju on ning nende haldamiseks mingit spetsiifilist süsteemi vaja oleks. Siiski tajuvad haridustehnoloogid erinevate võimaluste ja omadustega õpiobjektide repositooriumite vajadust. Võib julgelt oletada, et Eestis kasutuselolevate õpiobjektide repositooriumite hulk suureneb kindlasti veelgi ja see pole üldse halb, kuid nad tuleb lihtsalt omavahel koostööd tegema panna.

Magistritöö: http://www.e-ope.ee/images/50000902/eneli_mag.pdf