25 aastat e-täiendusõpet Tartu Ülikoolis

Tiia Ristolainen, elukestva õppe keskuse juhataja
Ülle Kesli, täiendusõppe peaspetsialist
Lehti Pilt, haridustehnoloogia peaspetsialist

Sel aastal on Tartu Ülikoolis põhjust tähistada e-täiendusõppe juubelit. Täitub 25 aastat esimese e-täiendusõppekursuse toimumisest. Tänaseks on muidugi e-täiendusõpe saanud oluliselt teistsuguse tähenduse, kui tal oli toona, ja muutunud on ka terminoloogia. E-täiendusõppe maht ja osatähtsus on aasta-aastalt oluliselt kasvanud. Kui esimesel dekaadil osales e-täiendusõppes aastas ligi 3000 õppijat, siis edasi hakkasid mahud oluliselt kasvama. Juba 5-6 aastat hiljem oli osalejate arv kolmekordistunud, moodustades pisut üle veerandi kõigist täiendusõppijatest ja veel kolm aastat hiljem juba kuuekordistunud, ületades 2017. aastal isegi 20 000 õppija piiri. Sellele aitas kindlasti kaasa otsus hakata pakkuma vaba juurdepääsuga e-kursusi ehk MOOC-e (ingl Massive Open Online Course). Tänaseks on e-täiendusõppes osalejate arv ületanud juba 30 000 piiri, moodustades ligi 80% kõigist Tartu Ülikooli täiendusõppijatest.

Õppevormid e-täiendusõppes

Muutunud terminoloogia kohaselt on peamised e-täiendusõppe õppevormid põim- ja veebiõpe.  

Põimõpe ehk osaliselt veebipõhine õpe

Põimõppes ehk osaliselt veebipõhises õppes toimub osa õppest veebis, kuid koolituse jooksul toimub ka lähiõppena kontaktõpet ehk auditoorseid loenguid või seminare. Koolituse veebipõhist õpikeskkonda kasutatakse reeglina õppe- ja juhendmaterjalide kättesaadavaks tegemiseks, kodutööde esitamiseks, suhtlemiseks vm.

2021. aastal toimus ülikoolis 283 osaliselt veebipõhist täiendusõppekursust, millel osales 6513 õppijat.

Koolitaja Tõnu Lehtsaar (töötajate nõustaja-kaplan): 

Veebiõpe on õpetanud mulle koolitajana ellujäämise kunsti. Kuidagi saab alati. Hübriidkoolituste puhul on üllatav, kui tekib ühtne koolitusruumi tunne nii, et pole vahet, kes on veebis ja kes füüsiliselt kohal. Oluline on ikkagi omandatav teadmine ja jagatav kogemus. Veeb on vaid vorm.

Veebiõpe ehk täielikult veebipõhine õpe 

Veebiõppes toimub koolituse õppeprotsess (sisu edastamine, info levitamine, suhtlemine, õppijate hindamine) veebipõhiselt, auditoorseid kohtumisi ei ole. Veebiõpe võib olla üles ehitatud kas põhimõttel, et õppija saab õppida talle sobival ajal  (nt MOOCid) või nii, et kogu kursus või üks osa õppetööst toimub kontaktõppena mõnes veebikeskkonnas eelnevalt kokkulepitud ajal ning seda toetavad vajadusel eel- ja järelülesanded  Moodle’is. Selline õppevorm sai hoo sisse koroonapiirangute tõttu ja jääb ilmselt üheks oluliseks õppetöö vormiks ka edaspidi.  

Koolitaja Krista Uibu (algõpetuse professor): 

Kuna e-õpe nõuab õppetegevuste täpset kavandamist ja aja planeerimist, siis eeldab see õppejõult kursuse kui terviku süsteemset ja detailset läbimõtlemist. Kõik väiksemad tegevused paigutuvad tervikusse. Mulle kui õppejõule sobib, kui tegevustel on pikk perspektiiv, need on hästi struktureeritud ning moodustavad tugeva loogilise ja sisulise terviku.    

E-õppe võlu seisneb paindlikkuses: kuna paljud ülikooli taseme- ja täiendusõppes õppijad käivad tööl, siis saavad nad osaleda e-õppetööl neile sobival ajal ja kohas ning täita ülesandeid ka vabal ajal. Samuti on kirjalikud veebiarutelud minu õppeainetes tavaliselt sisukamad ja paremini argumenteeritud ning julgemini avaldavad arvamust ka need, kes auditooriumis tagasihoidlikumad on. 

Koolitaja Aave Hannus (spordipsühholoogia teadur): 

Praktilise poole pealt on veebiõpe andnud mulle aja kokkuhoidu. Olen läinud loengutega ümberpööratud klassiruumi ja salvestanud kõik, mille soovin aine teadmiste osa kohta edasi anda, lühemateks videoloenguteks. Palun õppijatel videoloengud enne auditoorset või veebiõppena toimuvat töötuba hoolikalt läbi vaadata, iseseisvalt ka mõne kinnistava ülesande teha ning töötoas saame lõpuks tegeleda praktiliste harjutuste, rühmatööde ja aruteludega. Nii muutub õppimine sügavamaks, kuna on aega korduvalt õpitule erinevate nurkade alt vaadata ja ise oma mõtteid formuleerida. Ka paistab see õppijatele sobivat, kes saavad sel moel teooria õppimise jagada mitme päeva peale ja õppimist oma igapäevaste töödega paremini klappima panna võrreldes sellega, kui peaks sama aja klassiruumis loengut kuulama. See aga tähendab ühtlasi, et veebiõpe on andnud mulle juurde ka levi – minu kursustele jõuab inimesi, kelle jaoks näiteks Saaremaalt või mujalt kaugemast kandist Tartusse koolitusele tulek oleks keeruline. 

Vaba juurdepääsuga e-kursus ehk MOOC  toimub veebiõppena mõnes õpikeskkonnas, reeglina Tartu Ülikooli Moodle’is ning kontaktõpet ei toimu. E-keskkonnas on olemas kogu MOOC-iga seotud info – õppematerjalid, ülesannete kirjeldused, õpijuhis jm õppijale vajalik. Õppijal tuleb vastavalt õpijuhisele iseseisvalt lugeda õppematerjale, vaadata videoloenguid, sooritada eneseteste, hindelisi teste või ülesandeid ning foorumis arutleda. Probleemide korral saab õppija küsimusi esitada või abi küsida. MOOC-ide õppematerjalid võivad olla erinevaid meediume kasutades üles ehitatud, nt videoloengud, vabavaralised õppematerjalid, podcastid jne.  

Koolitaja Ivo Leito (analüütilise keemia professor): 

Veebikursuste (MOOC-ide) käivitamine on ilmselt parim asi, mis on meie töögrupis täiendusõppe alal toimunud. See on võimaldanud otsustavalt suurendada meie õpetamise rahvusvahelist nähtavust ja laiendada haaret – hetkel toimuval mõõtemääramatuse hindamise veebikursusel on registreeritud osalejaid 103 (!) riigist. Tänu suurele osalejate arvule saame suures mahus väga kasulikku tagasisidet kursuste parendamiseks/arendamiseks. Lisaks on õnnestunud täiendusõppe kursused sünergiliselt integreerida meie rahvusvaheliste magistriõppekavadega.

2021. aastal toimus ülikoolis 394 täielikult veebipõhist täiendusõppekursust, millel osales 25 406 õppijat.

Kontaktõpe veebis

Viimasel kahel aastal ehk koroonaajal on e-täiendusõppes olnud suureks muutuseks veebi kasutuselevõtt kontaktõppe “ruumina”. Need on nn Zoomi, Teamsi ja BBB koolitused, mis toimuvadki vaid sünkroonsete veebiseminaridena. Kõik need veebiseminari vahendid võimaldavad kontaktõppe puhul koolitajate ja osalejate vahelist suhtlust, küsida õppijatelt pollide abil aktiveerivaid küsimusi ja tagasisidet, teha eraldatud rühmades rühmatööd, ajurünnakut valgel tahvlil vm. 

Koroonapandeemiast tingitud olukorra tõttu pakuti 2021/22. õppeaastal Tartu Ülikooli väärikate ülikooli osalejatele (sihtrühmaks 50+) veebiseminare Zoomis, kus sai reaalajas osaleda ja lektoritele küsimusi esitada, või neid endale sobival ajal järele vaadata. Kokku toimus 12 veebiseminari psühholoogia ja tervise teemadel. Lisaks pakuti väärikatele eelsalvestatud veebiloenguid ja mitmetes piirkondades ka raadioloenguid. Salvestatud loenguid on võimalik osalejaks registreerumata vaadata endale sobival ajal väärikate ülikooli lehel https://ut.ee/et/videoloengud (eesti keeles) ja https://ut.ee/et/videolekcii (vene keeles). TÜ väärikate ülikooli veebiprogrammi tunnustati 2021. a Tartumaa aasta õpiteo eripreemiaga.