Tagasiside e-õppele ja e-õppealasele toele
Lehti Pilt, elukestva õppe keskuse haridustehnoloogia peaspetsialist
TÜ õppeosakonna elukestva õppe keskus, kus tegeldakse e-õppe korraldamise ja arendamisega, teostas 2020.a. veebruaris e-õppe uuringu eesmärgiga saada tagasisidet õppejõududelt eelkõige e-õppe kasutamise võimaluste ja pakutava toe osas.
E-õppe uuringu küsimustik sisaldas küsimusi, mis puudutasid e-õppe võimaluste ja e-kursuse komponentide kasutamist õppetöös, e-õppe ja e-õppealaste tugiteenuste vajalikkust ja kvaliteeti.
I Valim ja uurimismetoodika
Küsimustik koostati LimeSurvey vahendit kasutades: https://survey.ut.ee. Küsimustiku aadress: https://survey.ut.ee/index.php/619851?lang=et
Küsitletavateks olid ülikooli akadeemilised töötajad. Kui vastaja oli samaaegselt nii struktuuriüksuse juht või programmijuht kui ka õppejõud, siis paluti tal küsimustikule vastata õppejõu seisukohast lähtudes. 30. jaanuaril 2020 saadeti küsimustik e-postiga vastamiseks 1907 akadeemilisele töötajale ning neist vastas küsimustikule 106 (5,6%).
Valdkonniti jagunesid vastajad järgmiselt:
- Humanitaarteaduste valdkond – 21 (19,9%)
- Sotsiaalteaduste valdkond – 36 (33,9%)
- Loodus- ja täppisteaduste valdkond – 28 (26,4%)
- Meditsiiniteaduste valdkond – 21 (19,8)
II Tulemused
1. E-õppe kasutamise kogemus ja vajadus
E-õpet on kasutanud üle 10 aasta 20 vastanut (18,87%), 5-10 aastat 43 vastanut (40,57%), 1-4 aastat 36 vastanut (33,96%) ning vähem kui üks aasta 2 vastanut (1,89%). E-õpet ei ole üldse kasutanud 5 vastanut (4,72%).
Üks vastaja kommenteerib, et ta ei oska õppejõuna e-õpet täpselt defineerida. Mainitakse ka seda, et e-õpe on pigem abivahend auditoorse õppe kõrval ning et õppeained ei ole 100% veebipõhised kursused, vaid „tavalised ainekursused“, mille juurde kuuluvad erinevad e-õppe vahendid.
Kommentaarides tuuakse välja ka põhjusi, miks e-õpet ei ole õppejõudude arvates hea kasutada: e-õppe kaudu ei saa õpetada mõtlema ja väiteid tõestama; tähtis on inimestega silmast silma rääkida, koos tekste lugeda; praktiliste ainete õpetamisel eelistan üliõpilastega näost-näkku vestlusi ja arutelusid; e-õppe pealesurumine, näiteks tavaloengute asendamine e-loengutega võib ainult halba teha; üliõpilased pidasid kontaktloenguid paremaks kui e-õpet; olen liialt konservatiivne õppejõud, et hakata e-kursustega mässama; pole huvi e-õppe võimalusi kasutada ja mulle üldse ei meeldigi õppetööd teha.
Kogemused e-õppe võimaluste kasutamise osas on järgmised (sulgudes on toodud protsent vastanutest, kes on vastavat võimalust kasutanud):
- e-kursused Moodle’i keskkonnas (85,9%)
- videoloengud, nt Panopto keskkonnas (49,1%)
- veebipõhised küsitlused, nt LimeSurvey vahendiga (28,3%)
- sisupaketid/õppematerjalid, nt Sisu@UT või viki keskkonnas (27,4%)
- e-portfooliod, nt Mahara keskkonnas (7,6%)
- veebiseminarid, nt BigBlueButton vahendiga (4,7%)
Paljud õppejõud plaanivad e-õppe võimalusi tulevikus kasutada või kasutaksid neid võimalusi siis, kui saaksid abi.
- Moodle: plaanin kasutada 5.36%, kasutaksin, kui saaksin abi 4.46%
- Sisu@UT: plaanin kasutada 14.29%, kasutaksin, kui saaksin abi 16.96%
- Panopto: plaanin kasutada 15.18%, kasutaksin, kui saaksin abi 11.61%
- BigBlueButton: plaanin kasutada 14.29%, kasutaksin, kui saaksin abi 23.21%
- LimeSurvey: plaanin kasutada 15.18%, kasutaksin, kui saaksin abi 19.64%
- Mahara: plaanin kasutada 8.04%, kasutaksin, kui saaksin abi 19.64%
E-õppe võimalusi ei peeta vajalikuks kasutada järgmiselt (sulgudes on toodud protsent vastanutest, kes nii on väitnud):
- e-kursused Moodle’i keskkonnas (4,7%)
- videoloengud, nt Panopto keskkonnas (25,5%)
- veebipõhised küsitlused, nt LimeSurvey vahendiga (36,8%)
- sisupaketid/õppematerjalid, nt Sisu@UT või viki keskkonnas (39,5%)
- veebiseminarid, nt BigBlueButton vahendiga (55,7%)
- e-portfooliod, nt Mahara keskkonnas (63,2%)
Kommentaarides märgiti, et vahel tehti valik, et ei pea vajalikuks mingit vahendit kasutada, sest tunti puudust vastusevariandist „Ei oska öelda, kas kasutaksin“, kuna ei teatud täpselt, mida see vahend võimaldab ja kas selle vahendi kasutamise järele võib tekkida vajadus.
Esitati järgnevaid kommentaare:
- Tehnoloogiliste rakenduste kasutamine ei sõltu niivõrd vahendist, kui õpetamise ja õppimise eesmärgist ning seda eesmärki saavutada aitavate võimaluste kasutamismugavusest.
- Vajaksin suuremat kindlust olemasolevates, õigemini, need vahendid võiksid olla parema funktsionaalsusega, aga ei ole minu võimuses neid ümber teha. Praegu kulub liiga palju aega ja närvikulu tehnilisele poolele, see aeg peaks minema sisu arendamisele.
- Mõnede võimaluste puhul vajaksin rohkem teadmisi nende kasutusvõimaluste ja -eeliste osas, et otsustada, kas seda on vaja või mitte.
- Paljud asjad ootavad veel katsetamist.
- Ma tegelikult täpselt ei teagi kõiki võimalusi. Tõenäoliselt on nendest juttu/kirju olnud, aga võibolla mu enda huvi on väike olnud.
- Olen teadlikult kasutanud audio-, mitte videoloengut. Sisupakettide ja veebiseminaride osas ei ole veel arvamust kujundanud – vajaksin rohkem infot, millised on nende plussid-miinused õppija vaatevinklist.
- Kuna võimalusi on palju, siis kõikidega ei jõua tutvuda ja kindlasti mõni oluline vahend ei leia sellepärast minu kursustel kajastamist.
- Mu “plaanin kasutada” vastused siin ja edaspidi ei peegelda otsest plaani, vaid lihtsalt teadlikkust, et need on olemas, ja valmisolekut neid kasutada, kui peaks tekkima otsene vajadus.
- Hetkel on kaks minu poolt loetavat kursust sellises seisus, et tudengid on väga rahul ja otseselt vajadust millegi muutmiseks aasta-paari jooksul ei ole. Loomulikult on variante kuidas veel paremini teha, aga hetkel puudub ajaline ressurss muudatuste sisseviimiseks.
- LimeSurvey’it ei tunne, aga võib-olla võiksin seda kasutada.
- Olen BBB vahendist kuulnud, osalenud seda tutvustaval seminaril, kuid kasutanud ei ole. Võib olla edaspidi, kuid see eeldab aega, et seda läbi proovida, mõelda läbi, kus ja kuidas oleks see kõige efektiivsem ja harjuda selle kasutamisega.
- Videoloengute puhul ei ole kasutanud oma loenguid, sest minu meelest on väga oluline vahetu kontakt üliõpilastega. Veebiseminaridega BigBlueButtoni abil pole kursis. Minu meelest on oluline, et üliõpilased saaksid ise vahetult auditooriumi ees esineda. LimeSurvey’it pole kasutanud, sest pole sellega kursis. Küll aga olen kasutanud omajagu Kahooti-põhiseid viktoriine. Need on väga head loengu elavdamiseks ja materjali kinnistamiseks.
- E-portfooliotest ei tea ma midagi.
Milliste tehnoloogiliste rakenduste järele tuntakse puudust?
- Projektitöö/meeskonnatöö/rühmatöö vahend (7 korda mainitud)
- Virtuaalreaalsuse kasutamine hariduses (sisutootmises ja klasside sisustamises – oleks vaja komplekti vahendeid, mida saaks üle ülikooli laenutada)
- Adaptiivse testi vahend
- Hea platvorm posterettekannete tegemiseks
- Kiire pollide tegemise vahend, võiks olla litsentsiga, muidu on võimalused piiratud.
- Programmeerimise ja andmete analüüsimise keskkond.
- Modelleerimistarkvara matemaatiliste ruumiliste objektide täpseks (mitte ligikaudseks!!) kujutamiseks.
- Citavi viitehaldussüsteemi
- Digitaalse patoloogia moodul. Digipreparaatide vaatamine (praegu lahendatud linkide abil, täpsem info: https://pathology.ee)
- Oleks tore kui oleks võimalik ülikooli toel kasutada muid slaidide keskkondi kui PowerPoint, nt Prezi.
- Klienditeekonna kujundamisel oleme õppeaines kolleegidega kaustanud Smaply’it, kuid see on nüüd tasuline ning pidime loobuma, kuna muutus liiga kulukaks üksuse eelarve mõttes.
- Olen kaustanud ka NVIVO analüüsisüsteemi, kuid vaid korra ja proovisüsteemi, mis on tasuta 14 päeva – oleksin kasutanud seda ka edaspidi, kuid vajaksin kindlasti koolitust, sest iseseisvalt hakkama ei saanud (võttis rohkem aega ja energiat, kui oleksin tahtnud panustada, sest võtan erinevaid rakendusi kasutusele just selleks, et muuta protsess mugavamaks, kiiremaks ja süstemaatilisemaks).
- Articulate, Adobe Captivate, jne. Töötame Moodle’i ja H5P-ga, kuid kui tahta pakkuda kvaliteetset e-õpet, siis on vaja kasutada sobilikku tarkvara (isegi kui see pole vabavara).
- Näiteks olen otsinud ajajoone, mõistekaartide jms loomise rakendusi (suuremahulistes ajalooainetes võiks see olla juba päris paindlik vahend).
Toodi ka välja, milliste tehniliste vahendite järgi tuntakse puudust:
- Interaktiivne tahvel (2 korda mainitud)
- Videokaamera
- Mikrofon
- Oleks vaja komplekti virtuaalreaalsuse vahendeid, mida saaks üle ülikooli laenutada.
2. E-kursuse komponentide kasutamine õpetamisel
E-kursuse komponente on kasutatud järgmiselt (sulgudes on toodud protsent vastanutest, kes on vastavat komponenti kasutanud):
- foorumid jm vahendid suhtlemiseks (86,8%)
- täistekstilised õppematerjalid, nt konspektid, e-õpikud (82,1%)
- õpijuhised (80,2%)
- vahendid ülesannete esitamiseks (74,5%)
- enesekontrollitestid (72,6%)
- hindelised testid (64,2%)
- seadistatud hindetabel (62,3%)
- videoloengud (56,6%)
- tagasiside küsimustik (51,3%)
- vahendid rühmatööks (44,3%)
- vahendid veebipõhiseks seminariks (13,2%)
Kommentaarid:
- Hindetabel on olnud orientiiriks, sest kõiki komponente ei viitsi sinna sisestada. Kuna valdav osa õppetööst on kontaktõpe, on seni tundunud otstarbekam pidada tudengite edasijõudmise üle arvet Exceli tabelis, kus kõik paremini silma ees ja saan käepärasemalt tulemusi kombineerida, kommenteerida, valemeid sisestada jm. Moodle’i hindetabelis on sellist ülevaadet oluliselt raskem saada.
- Kohalkäimise kontroll QR-koodi abil saab kohe kevadsemestril ära proovitud.
- Hädavajadusel tuleb neid veebiseminare ja teste jms teha, aga see ei ole kaugeltki see õpe, mis toimub klassis, raamatukogus jne.
3. E-kursuste kvaliteedi hindamise ja parandamisega tegelemine
E-kursuste kvaliteedi hindamise ja parandamisega on tegeletud järgnevalt (sulgudes on toodud protsent vastanutest, kes nii on väitnud)
- olen parandanud e-kursusi lähtudes õppijatelt saadud tagasisidest – 83.02%
- olen arendanud oma e-kursusi lähtudes enda või kolleegide kogemustest – 83.96%
- olen arendanud oma e-kursusi lähtudes õppedisaineri või haridustehnoloogi soovitustest – 56.60%
- olen taotlenud oma e-kursustele kvaliteedimärki – 18.87%
- plaanin taotleda oma e-kursustele kvaliteedimärki – 13.21%
E-kursuste kvaliteedi hindamise ja parandamisega seotud vastuseid kommenteeriti järgnevalt:
- Lisaks ÕISi kaudu tulevale tagasisidele küsin ka ise aine raames kirjalikku anonüümset tagasisidet.
- Ühekordse kogemuse tõttu ei ole tagasiside küsimine veel väga läbi mõeldud – esmakatsel piirdus suulise tagasisidega. Plaanis on tagasiside vorm läbi mõelda ning tagasisidet süstemaatiliselt koguma hakata.
- Paraku kolleegidelt ei ole palju abi e-kursuste arendamisel. Mitme õppejõuga õppeainete puhul tundub, et e-kursus (Moodle’i tugi) on viimane asi, millele leitakse aega ja soovitakse panustada. Küll aga on haridustehnoloogid need, kellelt mõtteid ja abi saab.
- Kvaliteedimärk ei ole meie jaoks eesmärk omaette – pigem on huvi teha ja hallata keskkonda, mis õppijat kõnetab ning teda õppimisel toetab. Lisaks peame silmas ka seda, et õppejõu koormus keskkondade haldamisega ülemäära suureks ei läheks.
- Ma tegin läbi e-kursuse, kuidas taotleda oma kursusele kvaliteedimärki, kohendasin kursust vastavalt sealsele tagasisidele, aga taotlenud kvaliteedimärki veel ei ole.
- Ei ole huvi parandada e-kursuste kvaliteeti.
4. E-õppe kasutamise väärtustamine struktuuriüksuses (instituut/teaduskond/kolledž)
E-õppe kasutamist struktuuriüksustes väärtustatakse järgmiselt:
- arvestatakse põhikohustuste hulka ning töökoormusesse – 87.74%
- tuuakse kolleegidele eeskujuks – 26.42%
- arvestatakse akadeemilise personali ametisse tagasivalimisel – 10.38%
- tasustatakse lisatööna – 6.60%
Vastuseid kommenteeriti järgnevalt:
- Sellele, kui palju kasutatakse e-õpet, ei pöörata erilist tähelepanu. Moodle’i kasutamine on elementaarne.
- E-õppe teatav kasutamine on ÕISiga toimuva valguses paratamatus, mida kõik peavad tegema.
- E-õpe on pigem minu enda jaoks võimalus õppetööd paremini ja huvitavamalt teha. Lisaks lihtsustavad need tehnilised lahendused mõningate asjade tegemist ja läbiviimist.
- See on igaühe enda teha, kui palju ta tahab e-õpet kasutada. Kes ei kasuta või kasutab minimaalselt – ega nendega midagi ei juhtu ka.
- Tundub, et e-tugi on iga õppejõu enda isiklik huvi ja vajadus ning selle märkamine (või selle raames saavutatud edu kasvõi e-kursuse kvaliteedimärgi saamise tasandil), ei ole saavutus, mida üksuses tunnustada ja kolleegidele eeskujuks seada.
- Koormuse kaardistamisel lähtutakse alates 2019.a. sügisest õppejõu poolt välja antud EAP-dest (kursuse maht korrutatud kursuse läbinud tudengite arvuga). See lähenemine võimaldab arvesse võtta ka tööd, mis tehakse täielikult või valdavalt e-kursusena toimuvate ainetega. Pelgalt auditoorse töö tundidest lähtumine oleks e-õpet praktiseeriva õppejõu suhtes ebaõiglane.
- Eks see vist põhikohustus on ja töökoormusesse see vist läheb arvesse tavapärase koormuse arvutamisel (ehk siis õppijate arv ja EAP-d).
- Võiks oluliselt rohkem väärtustada, arvestades seda, et Moodle’i kursuse arendamine ja haldamine võtab palju ressurssi – eriti kui tahta seda hästi teha.
- E-õpet eraldi ei tunnustata. Pigem tundub see kolleegidele tüütu kohustus. Tugi puudub.
- Võiks olla ka lisatasu või töökoormusesse arvestamine, kuna tegemist on üsna ajamahuka ettevõtmisega.
- Tegelikult ei väärtustata, sest e-õppe kasutamist ei arvestata töökoormuse hulka.
- Ei tundu eriti hinnatavat – osa inimesi on liiga vanameelsed ja nende jaoks on e-kursused “õudus”. Tegelen asjaga oma entusiasmist.
5. E-õppealase toe kasutamine
E-õppealast tuge on kasutatud järgnevalt (sulgudes on toodud protsent vastanutest, kes on vastavat tuge kasutanud):
- kolleegide abi (82,1%)
- õppedisaineri abi ja nõustamine (76,4%)
- juhendid veebis, nt sisu.ut.ee/juhendid (68,9%)
- Tartu Ülikooli auditoorsed koolitused (48,1%)
- koolitused struktuuriüksuses (45,3%)
- seminarid (nt e-lõunad) (45,3%)
- Tartu Ülikooli veebipõhised koolitused (35,9%)
- sugulaste, sõprade abi (17,0%)
E-õppealast tuge ei peeta vajalikuks kasutada järgnevalt (sulgudes on toodud protsent vastanutest, kes ei pea vajalikuks vastavat tuge kasutada):
- õppedisaineri abi ja nõustamine (9,4%)
- kolleegide abi (11,3%)
- juhendid veebis, nt sisu.ut.ee/juhendid (16,0%)
- koolitused struktuuriüksuses (24,5%)
- seminarid (nt e-lõunad) (31,1%)
- Tartu Ülikooli auditoorsed koolitused (32,1%)
- Tartu Ülikooli veebipõhised koolitused (37,7%)
- sugulaste, sõprade abi (73,6%)
Esitati järgnevaid kommentaare:
- E-lõunad on kindlasti vajalikud, kahjuks toimunud enamjaolt siis, kui mul on õppetöö.
- Hea oleks, kui e-lõunad oleksid kas otseülekandega ja/või salvestusega.
- Juhenditest on abi, kui on täpselt teada, kuhu vaadata, leida sealt iseseisvalt probleemile lahendust pole aga lihtne. Veebijuhenditeni olen jõudnud pigem õppedisaineri vahendusel. Probleemi tekkimisel pöördun kõigepealt tema poole.
- Viljandisse on tõhusam koolitused kohale kutsuda: paljud õppejõud ei jõua Tartusse koolitustele. Samuti on Viljandi õppekavadest tulenevaid eripärasid, mida on mõistlik eraldi vaadelda.
- Teemapõhised tellitud koolitused ilmselt on ka võimalikud, st kui suurem struktuuriüksus tuleb kokku ja soovib koolitust teatud teemal.
- Koolitused on tihti algtasemel ja suunatud tehniliste oskuste arendamisele. Osaleksin hea meelega koolitustel, kui need oleksid rohkem suunatud e-õpetamise oskuste arendamisele (inglise keeles).
6. Õppedisainerite toe kasutamine ja rahulolu sellega
Õppedisaineri abi ja nõustamist on kasutanud 76,4% vastanutest. 4.7% plaanib õppedisaineri abi kasutada ja 9,4% kasutaks õppedisaineri abi kui talle seda pakutaks. 9,4% vastanutest ei pea vajalikuks õppedisaineri abi ja nõustamist kasutada.
LT valdkonna õppejõud on õppedisaineri abi kasutanud vähem (50% vastanutest) kui teiste valdkondade õppejõud (MV – 81%, HV – 83,3%, SV – 86,5%). LT valdkonna vastanud õppejõududest 22% ja HV valdkonna õppejõududest 12,5% kasutaks õppedisaineri abi kui seda pakutaks. Seega on oluline LT ja HV valdkondade õppejõudude täiendav teavitamine õppedisainerite toe pakkumise võimalustest.
71,7% vastanutest (76 vastanut) on õppedisainerite toega täiesti rahul ning 12,3% (13 vastanut) enamasti rahul. Mitte ükski vastanutest ei väljendanud rahulolematust (enamasti pole rahul ja pole üldse rahul valikud – 0%). 16% vastanutest ei kasuta õppedisainerite tuge (17 isikut).
Õppedisainerite tuge kommenteerisid õppejõud järgnevalt:
- Abi on kiire ja koolitused asjalikud.
- Olen alati abi saanud ja rohkemgi veel.
- Õppedisainereid saab küll ainult kiita: küsimuste tekkides on nõu ja abi alati kiire, asjalik, sõbralik ja toetav.
- Peaaegu igale küsimusele ollakse valmis koheselt vastama ning veidi aega nõudvamate teemadega tegeletakse samuti uskumatult kiiresti. Rääkimata abi kõrgest kvaliteedist.
- Suurepärane tugi ja abi õppedisainerilt – väga professionaalne, toetav ja loominguline!
- Õppedisainer on väga vastutulelik ja abivalmis, mõnikord teeb ise keerulisemad asjad ära. Ilma temata jääksid paljud asjad tegemata ja võimalused kasutamata.
- Õppedisainer on suurepärane abiline – väga professionaalne ja abivalmis, sageli on mind juhendanud ja e-kursusel muudatusi või parandusi teinud ka väljaspool tööaega ja alati kiiresti.
- Olen alati abi saanud ja häid ideid samuti. Õppedisainerite peale saab alati loota.
- Võimalus igal hetke Skype kaudu küsida ja koheselt vastust/abi saada: Absoluutselt super! Tuhat tänu!
- Abi saab nii telefoni teel kui suuremate probleemide/küsimuste korral olen kasutanud ka võimalust kohale minna.
Esitati ka ettepanekuid:
- Mõne tehnilise probleemi lahendamise järgselt võiks õppedisainer saata selle lahenduskäigu ka mulle, sel juhul ei oleks järgmisel korral sama probleemi tekkides vaja jalgratast leiutama hakata, vaid saaksin ise probleemi lahendada.
- Olen saanud alati oma küsimustele vastuse mõistliku aja jooksul. Mõnikord ei ole küll olnud võimalik minu kujutletud ülesannet tehniliselt lahendada, aga kuna õppedisainer ise neid võimalusi välja ei tööta, pole see kivi tema kapsaaeda.
- Seni on suurem rõhk olnud tehnilisel toel, aga väga tore oleks, kui õppedisainerid jõuaks rohkem ka sisu osas koolitada ja nõustada: nt kas õpiväljundid, meetodid ja hindamine on kooskõlas ning millised e-õppevahendid seda tervikut parimal viisil toetaks.
- Sooviksin, et tugi oleks rohkem erialarelevantne, st et saaksin soovitusi, kuidas võimalikult lihtsalt oma kursus ära vormistada, ilma üleliigsete vidinateta, nii et kõigi elementide nimed oleksid intuitiivselt mõistetavad, et miski ei tuleks üllatusena.
- Üks asi, millest ehk kasu – kui õppedisainerid vaataksid nö kriitikutena tehtud e-kursustele peale. Eks neid hindamisi on ka tehtud (nt e-kursuse ettevalmistamise e-kursusel), aga mõnikord oleks kõrvalpilk hea ka juba olemasoleva kursuse puhul. Näiteks sai kursus väga ammu tehtud ja võib-olla oleks haridustehnoloogil soovitada mõne uue vidina integreerimist vms.
- Mõeldes oma esimestele katsetustele Moodle’is, tasuks ehk mõelda, kas teha kõigile õppejõuna alustajatele sissejuhatav Moodle’i koolitus, et igaüks ei peaks ise kõiki ämbreid ära kolistama.
- Ilmselt vajaks ülikoolis üldisemalt läbimõtlemist see, kas praegused valdkondlikud õpedisainerid jaksavad kõiki õppejõudusid aidata ja nõustada, või oleks suurematel instituutidel tarvis juba oma õppedisainerit. Programmijuhina näen, et õppejõud ootavad täna e-õppe küsimustes elementaarset abi ka õppekorralduse spetsialistidelt, kes aga ei ole selleks kvalifitseeritud.
- Keegi võiks selgitada e-õppe kasutamise haridusteoreetilisi lähtekohti.
- Soovin eestikeelset juhendit Moodle’i testide ja stack-ülesannete koostamiseks.
III Kokkuvõte
Uuringu läbiviimise hetkel (NB! enne eriolukorra kehtestamist) kasutati e-õppe võimalustest kõige rohkem Moodle’it – 85,9% õppejõududest omas Moodle’i kasutamise kogemust. Ülejäänud e-õppe võimalusi kasutati vähem, kuid oldi valmis neid laiemalt kasutama, kui teataks, mida need võimalused endast täpsemalt kujutavad ja kui tekiks reaalne vajadus neid võimalusi kasutada. Küsitlusele vastas ka õppejõude, kes ei olnud motiveeritud e-õpet kasutama või üldse õppetööd tegema.
Tuleb tõdeda, et eriolukorra kehtestamine tingis praktilise vajaduse e-õppe kasutamiseks, tõstes õppejõududel motivatsiooni ja huvi. Kuu ajaga tõusis osaliselt või täielikult veebipõhiste õppeainete osakaal 74%-lt 78%-le. Hüppeliselt tõusis veebiseminari kasutamine BigBlueButtoni vahendiga ning videoloengute salvestamine Panoptoga. Veebiseminari võimaluse avastasid enda jaoks kindlasti ka need õppejõud, kes varem väärtustasid vaid auditoorseid seminare, tudengitega silmast silma suhtlemist ja arutelusid. Kui videoloengud ja veebiseminarid on metodoloogiliselt hästi üles ehitatud ning sobivate tehnoloogiliste vahenditega läbi viidud, võib eeldada, et sellise õppetöö kvaliteet ei jää auditoorsele õppele alla. Näiteks ühe BBB-s toimuva loengu lõpus andsid üliõpilased tagasisidet, et nad on e-loengul osaledes palju aktiivsemad kui auditooriumis – kuulavad mõttega ning küsivad õppejõult julgemini küsimusi, kui midagi arusaamatuks jääb.
Seoses sellega, et eriolukorras tekkis praktiline vajadus täielikult veebipõhise õppe järele, olid õppejõud innukad kasutama õppedisaineri abi just nende vahendite osas, mida nad varem kasutanud ei olnud – BBB, Panopto ning hindamise (sh eksamite) veebipõhine korraldamine. Lisaks tehniliste võimaluste koolitustele osaleti agaralt ka õpetamise arendamise konsultandite korraldatud seminaridel, kus jagati metodoloogilist nõu ja nippe e-loengute pidamiseks, veebiseminaride läbiviimiseks ning hindamise ümberkorraldamiseks. Mõned küsitlusele vastanud olid e-õppealase toele tagasisidet andes toonud puudusena välja just metodoloogilise toe vähesuse. Nüüd võib öelda, et eriolukord mingil määral lahendas digipedagoogikaalaste teadmiste õppejõududeni viimise puudujääki. Õppedisainerite ja õpetamise arendamise konsultantide koostöös tuleb tulevikus veelgi rohkem keskenduda õppejõudude nõustamisele järgmistel teemadel: õppetöö metodoloogiline ülesehitamine, õppijate hindamise korraldamine ning e-õppe võimaluste mõtestatud kasutamine õppetöös.
Ülikoolis on neli valdkondlikku õppedisainerit ning küsitlus näitas, et nende tööga on oldud seni väga rahul. Juba enne eriolukorra kehtestamist tunti aga muret, kas õppedisainerid jaksavad kõiki õppejõudude aidata ja nõustada (eriti suures SV valdkonnas) või oleks suurematel instituutidel vaja lisaks oma õppedisainerit. Eriolukord, mil õppedisainerite töökoormus drastiliselt tõusis, tõestab et vajadus e-õppealase tugipersonali järele on suurem. Lisaks oleks vaja audiovisuaalõppe spetsialisti, kelle töö eesmärk on õppejõudude toetamine audiovisuaalsete õppematerjalide loomisel, videosalvestustarkvara ja veebiseminari vahendi kasutajatoe pakkumine ja kasutajate koolitamine.