E-õpe usuteaduskonnas
Olga Schihalejev, usuteaduskonna asejuhataja
Usuteaduskonna väike ja sõbralik kollektiiv asetab õppetöös iidseid traditsioone tänaste uuringute ja küsimuste valgusesse, olles igapäevaselt jääva ja muutuva inspireerivates põrkumistes. Selles suhtes pole ka e-õppe kasutamine õppetöös erand.
Aastatega on nende tudengite arv, kes peavad laveerima töö-, pere- ja õppekohustuste vahel, järjest suurenenud. Seda arvestades on meie magistriõpe liikunud sessioonõppe vormi. See tähendab aga ühtlasi, et peame targalt läbi mõtlema, millega asendada kahanenud auditoorset tööd nii, et õppekvaliteet ei langeks, vaid pigem paraneks. Nõnda on mitmed õppejõud võtnud kasutusele Moodle’is pakutavaid võimalusi nii materjalide üleslaadimisel kui ka sessioonide vahelisel suhtlemisel ning tööde esitamisel. Eks me õpime igal sammul. Viimasel ajal on meie e-õppes olnud kaks suurt katalüsaatorit – täielikult e-põhise vaba juurdepääsuga e-kuruse loomine ning erilukorra tõttu kiire kolimine distantsõppesse.
MOOC – miks see hea on?
MOOCid on oma olemuselt täielikult veebipõhise õppega. Meie jaoks oli vaba juurdepääsuga tasuta e-kursuse „Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika“ loomine suureks õppimise võimaluseks. Just seda arendades õppisime oma e-õpet tõhustama. Näiteks lisama Panopto videotele vaheküsimusi, mis aitas õppijal järge pidada, kinnistada õpitust kõige olulisemat ning korrigeerida levinud eksiarvamusi. Kuna MOOCidel osaleb väga erineva taustaga inimesi, siis aitab teemaga vähem kokku puutunud inimesi ka see, et õppematerjalid on varustatud sõnaraamatu kirjetega – vähegi võõramate mõistete selgitused on nõnda vaid ühe hiireklõpsu kaugusel.
Mida tõi kaasa eriolukord?
Eriolukorra tingimustes sai meist üle öö üksteist toetav e-õppe õpikogukond. Kõigepealt lõime oma teaduskonna õppejõududele Moodle’i kursuse, millest oli abi eriti eriolukorra esimestel nädalatel, kus pidime kiiresti uue olukorraga kohanema – arvestades nii enda oskusi kui ka tudengite ressursse. Kohe esimesel nädalal tegime õppejõududele ka kaks veebiseminari – BigBlueButton (BBB) kasutamisest ja Panoptos videote salvestamisest. BBB nupukese olemasolu Moodle’is oli paljude jaoks uudis, kuid peagi sai sellest igapäevane töövahend. Seoses intensiivse e-õppe kogemuse ja omavahelise suhtlusega on tekkimas ka oma siseringi e-teoloogiline žargoon ning uudissõnad, nagu nt „e-õppe noviits“ nende kohta, kes teevad oma esimesi e-õppe seminare alles eriolukorraga seoses või „IT-jumal näeb, et mu kavatsus oli õilis“, kui püütakse vabandada oma fiaskoga lõppenud häid kavatsusi e-õppes. Üleminek e-õppele on olnud üllatavalt sujuv, enamus loenguid kolis Panoptosse ja seminarid muutusid veebiseminarideks.
Siinjuures ka anekdoot Moodle’i keskkonna noviitsist: “Uues olukorras plaaninud üks õppejõud seminari BBBs veebiseminarina teha. Nägi hulka vaeva ja tegi kõik valmis – pusis jupp aega Moodle’i kursuse loomise ja sisustamisega, tegi endale BBB selgeks ning valmistas tudengitele video, kuidas sinna pääseda. Ei unustanud ka oma kursusele BBB nuppu lisamast, kontrollis, kas kõik töötab. Ostis endale isegi uued kõrvaklapid, et kaja ei tekiks. Vahetas koduriided tööriiete vastu ja istus pidulikult ekraani ette. Ootas ja ootas, aga ühtegi tudengit ei tulnud. Hiljem tuli välja, et tudengid jäid ÕISist Moodle’i kursusele lisamata. Nii et kui ei taha üksi olla, kontrollige üle, kas tudengid on Moodle’i kursusele lisatud!”
Eriolukorras toimus meie tudengitega mure-veebiseminar, kus nad said kurta, mis uutes tingimustes südamel on. Andsime sellest teada ka õppejõududele. Olgu antud soovitused edastatud ka siin:
Millised on murekohad?
Tudengitel on eriolukorras õppimisega seoses kaks peamist murekohta – keerukused aja planeerimisel ja suurenenud töömaht. Uues olukorras peab rohkem kui varem oma aega targasti planeerima. Alati ei sõltu aga tark planeerimine endast ja see teeb asjad keeruliseks. Kuidas saaksime meie, õppejõud, neid ses osas aidata?
Peame oma loengu-seminari aegadest kinni. Kui me teeme sünkroonset kohtumist, siis planeerime kohtumised selleks ajaks, nagu meil tavalises tunniplaanis on. Anname kohtumisest varakult ette teada (soovitavalt lepime eelmisel nädalal kokku).
Paneme tööde kirjeldused varakult üles ja oleme tähtaegadega paindliku(ma)d.
Teine murekoht oli suurenenud töömaht. Siingi saame mõõdukalt vastu tulla.
Lugemistekstid. Praegustes tingimustes, kus kodudes elatakse pead-jalad koos ja on lisandunud muresid ja kohustusi (nt lastega), võtab kõik tohutult palju rohkem aega kui tavapäraselt. Asendustööd võiksid tudengite palvel olla enam-vähem samamahulised kui enne oli auditoorne töö …. või siis pisut vähem, et ei oleks tunnet, et nüüd on üks pikk ja ilma lõputa sess. Iseseisva töö osa võiks kokku tõmmata ja pikki tekste lühendada. (Analüüsi nõudva keskmise keerukusega teksti lugemine toimub on-line aeglasemalt, keskmiselt kiirusega 4-5 lk akadeemilise tunni jooksul.) Valime tudengitele lugemiseks lühemad, aga õpiväljunditega tihedamalt seotud tekstid. Kirjutame pikemale artiklile juurde soovitused, nt „kõige olulisem on lk 10-15“ või „Lugege kollasega tähistatud tekstiosad“.
Veebiseminarid. 1,5 tundi veebiseminari poleks hull, aga kui neid on päevas 3, siis on see vaimule, silmadele ja kehale väga koormav. Veebiseminarid ka väsitavad rohkem kui tavaline seminar, sest pead palju rohkem pingutama kuulamisega, tehniliste probleemidega maadlema jne. Ehk saaks teha veebiseminari 1,5 tunni asemel 60-minutilised?
Viimaks, tudengid palusid öelda, et usuteaduskonna õppejõud on imeliselt uutes tingimustes hakkama saanud – aitäh teile!
Oma mõtteid ja kogemusi jagavad lähemalt programmijuht ning Uue Testamendi lektor Ain Riistan, süstemaatilise usuteaduse lektor Roland Karo ning meie Ida-Aasia religioonide külalislektor Bhikshuni Lozang Trinlae.
