ISSN 2228-1932

E-õppe statistika 2015

Lehti Pilt, elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskuse juhataja

E-kursused

E-kursused on õppeained või täienduskoolitusprogrammid, mis toimuvad täielikult veebipõhiselt või millel on veebipõhine tugi e-õppe keskkonnas. Tartu Ülikool kasutab veebipõhise õpikeskkonnana TÜ keskset Moodle´i keskkonda (https://moodle.ut.ee/). Arvutiteaduste instituut kasutab kursuste loomiseks lisaks Moodle´ile ka vikit, vt http://courses.cs.ut.ee. E-kursuste arv on ülikoolis igal aastal pidevalt suurenenud (Joonis 1).

Joonis 1. E-kursuste arvu kasv Tartu Ülikoolis 2005-2015

2015. aasta lõpuks oli TÜ keskses Moodle´is kokku 3535 kursust. Kõik neist kursustest pole muidugi veel valmis ja kasutusel. Kursuste arv 2016. aasta jaanuari alguse seisuga valdkondade kaupa on toodud joonisel 2.

Joonis 2. Moodle´i kursuste arv valdkondade kaupa (01.01.2016.a. seisuga)

2016. aasta jaanuari alguses oli e-kursuste arv on suurem alljärgnevates valdkondade ja vastutusalade alamüksustes:

  • Ühiskonnateaduste instituut – 342
  • Haridusteaduste instituut – 313
  • Maailma keelte ja kultuuride kolledž – 292
  • Narva kolledž – 247
  • Pärnu kolledž – 236
  • Viljandi kultuuriakadeemia – 174
  • Elukestva õppe keskus – 147
  • Majandusteaduskond – 140
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut- 140
  • Füüsika instituut –  132
  • Arvutiteaduste instituut – 103

Moodle´i kasutajate arv

TÜ kesksesse Moodle´isse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Kasutajaid oli Moodle´is 2015. aasta lõpu seisuga 32306. Neist sisenes Moodle’isse TÜ keskserveri kaudu 23067 (nemad omavad Tartu Ülikooli kasutajatunnust ja parooli) ning täiendusõppe tarbeks on loodud käsitsi kasutajatunnused 9239 õppijale. Ainult õppijatena oli keskses Moodle´is kirjas 26546, õppejõududena 2706 (390 võrra rohkem kui 2014.a.) ning tuutoritena 532 inimest. Ülejäänud kasutajad olid korraga mitmes rollis.

Veebipõhise ja osaliselt veebipõhise õppe kasutamine õppetöös

Vastavalt ÕISi statistikale oli TÜs 2015. aastal 2049 veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekava (vt tabel 1), mis moodustasid kõikidest ainekavadest 25 % (3 % tõusu võrreldes 2014. aastaga). Neist täielikult veebipõhiseid oli 6,3 % ning osaliselt veebipõhiseid 93,7 % õppeainetest. Selle statistika aluseks on ÕISis ainekavade juures olev tunnus „osaliselt veebipõhine või “täielikult veebipõhine”. Ilmselt kõikide tegelikult osaliselt või täielikult veebipõhiselt toimunud õppeainete puhul pole see tunnus ÕISis märgitud ning e-toega õppeaineid on ilmselt rohkemgi.

Tabel 1. Veebipõhiste ja osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2015. a. (kevad ja sügissemester) teaduskondade ja kolledžite kaupa (aluseks on võetud sellised ainekavad, millele oli vähemalt 1 registreerunu)

Aine struktuuriüksus Veebipõhisus Veebipõhise tunnusega ainekavasid kokku Ainekavade arv kokku Veebipõhiste ainekavade osakaal
Osaliselt Täielikult
Usuteaduskond 16 16 133 12%
Õigusteaduskond 52 3 55 474 12%
Arstiteaduskond 101 6 107 617 17%
Filosoofiateaduskond 254 49 303 1776 17%
Kehakultuuriteaduskond 43 2 45 202 22%
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 202 8 210 1225 17%
Majandusteaduskond 103 3 106 303 35%
Matemaatika-informaatikateaduskond 154 9 163 353 46%
Sotsiaal- ja haridusteaduskond 485 24 509 1193 43%
Pärnu kolledž 139 14 153 376 41%
Narva kolledž 135 6 141 332 42%
Viljandi kultuuriakadeemia 194 5 199 1068 19%
Euroopa kolledž 39 1 40 49 82%
Õppeosakond 2 2 2 100%
Ainekavade arv kokku 1919 130 2049 8103 25%

Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel õppeainetel osales 2015. a. kokku 56761 õppijat, mis on 6032 võrra rohkem kui 2014.aastal (vt tabel 2). Veebipõhise õppe kasutamisest ülikoolis 2010-2015 annab ülevaate tabel 2.

Tabel 2. Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2010-2015

Aasta Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv Veebipõhise tunnusega õppeainete osakaal Õppijate arv veebipõhistel või osaliselt veebipõhistel õppeainetel
2010 526 6% 14013
2011 850 9% 26870
2012 1264 14% 38614
2013 1580 18% 46672
2014 1841 22% 50729
2015 2049 25% 56761

Aktiivsemad õppejõud

Vastavalt ÕISi statistikale oli 2015. a. osaliselt või täielikult veebipõhiste õppeainete õpetamisega seotud 1528 õppejõudu, mis on 118 võrra rohkem kui 2014. aastal. Aluseks võeti vähemalt ühe registreerunuga ainekavad. Õppejõu info võeti ainekava info lehelt, mitte otseselt tunniplaanist. Õppejõud ei ole loetud ainekavaga seotuks siis, kui ta oli ainekava juurde märgitud vastutatavaks õppejõuks koos lisamärkega “ei õpeta”.

Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top nende ainekavade arvu järgi 2015. aastal (kevadsemestril ja sügissemestril)

Õppejõud Veebipõhisus Veebipõhise tunnusega ainekavasid kokku
Osaliselt Täielikult
Krista Lepik (ühiskonnateaduste instituut) 40  – 40
Ragne Kõuts-Klemm (ühiskonnateaduste instituut) 31  – 31
Halliki Harro-Loit (ühiskonnateaduste instituut) 28  – 28
Aet Kiisla (Narva kolledž) 26  – 26
Kadri Ugur (ühiskonnateaduste instituut) 25  – 25
Tiiu Taur (ühiskonnateaduste instituut) 23  – 23
Esta Sikkal (haridusteaduste instituut) 22  – 22
Külli Salumäe (Viljandi kultuuriakadeemia) 22  – 22
Maria Murumaa-Mengel (ühiskonnateaduste instituut) 22  – 22
Brit Laak (haridusteaduste instituut) 21  – 21
Piret Viirpalu (haridusteaduste instituut) 21  – 21

E-täiendusõpe

2015. a. toimus ülikoolis täiendusõppena 342 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 9525 õppijat. Täielikult veebipõhiseid e-täiendusõppe kursusi oli 108 ehk 31,6 % ning neil osales 5837 õppijat. E-täienduskoolituskursuste toimumisest aastatel 2005-2015 annab ülevaate joonis 3.

Joonis 3. E-täienduskoolituskursuste ja neil osalejate arv 2005-2015

MOOCide väljatöötamine ja läbiviimine MOOC on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest „massive open online course“ ja see tähistab suurtele inimhulkadele tasuta interneti vahendusel kättesaadavat e-kursust. Ülikoolis on kokku lepitud MOOCi eestikeelne nimetus: vaba juurdepääsuga e-kursus. 2015. a. jooksul valmis ülikoolis kaks uut MOOCi:

  1. Introduction to Matlab (P2AV.TK.707) – maht 1 EAP, autor Gholamreza Anbarjafari
  2. Introduction to Semantics (FLFI.TK.041) – maht 1 EAP, autorid Martin Aher, Daniel Cohnitz

2015.a. pakkus ülikool kuut MOOCi, mille kaheksa toimumisel osales kokku 3111 õppijat ning lõpetas 1692 õppijat. Lõpetanute protsent oli 54,39%, mis on MOOCide kohta erakordselt kõrge tase (Tabel 4).

Tabel 4. MOOCide toimumine 2015.a.

MOOCi nimetus Toimumise aeg Osalejate arv Lõpetanute arv Lõpetanute %
Energy Policies in Europe 02.02 – 01.03 59 48 81,36%
Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analyses 02.03 – 12.04 489 169 34,56%
Programmeerimisest maalähedaselt 09.03 – 05.04 638 411 64,42%
Introduction to Matlab 20.04 – 01.06 110 26 23,64%
Programmeerimisest maalähedaselt 05.10 – 01.11 1534 1010 65,84%
Introduction to Semantics 05.10 – 22.11 29 3 10,34%
Digital Image Processing 01.11 – 13.12 137 9 6,57%
Introduction to Matlab 01.11 – 13.12 115 16 13,91%
Kokku 3111 1692 54,39%

Videoloengud

2015. a. jätkati videoloengute salvestamist Panopto tarkvaraga. TÜ videoportaalis (Tartu Ülikooli televisioon ehk UTTV, http://uttv.ee) oli 2015. aasta lõpu seisuga videoid valdkondade kaupa eristatud järgnevalt:

  • Medicina –  241
  • Humaniora – 604
  • Socialia – 783
  • Realia et naturalia – 1405

Kokku oli neljas valdkonnas 3033 videot, mis on 537 võrra rohkem kui 2014. aaastal. UTTV enimvaadatud videote nägemiseks tuleb siseneda UTTV videote kategooriasse ja sorteerida videod valiku Enimvaadatud eespool järgi.

Veebiseminari kasutamine

2015. a. oli ülikooli töötajatel ja üliõpilastel jätkuvalt võimalik administratiivse töö, õppe- või teadustöö eesmärkidel kasutada veebiseminari tarkvara Adobe Acrobat Connect Pro, mille litsents osteti “Tiigriülikool+ 2009-2012” programmi toetusel. Connect Pro asub TÜ serveris aadressil http://kontakt.ut.ee/. Connect Pro on veebikonverentsi või -seminari pidamise tarkvara, millega saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, audio- ja videokonverentse, jagada erinevates formaatides faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit. See on hea võimalus koosolekute ja seminaride pidamiseks ning videoloengute salvestamiseks, kuna kõike seminariruumis toimuvat saab seminari läbiviija videofailina salvestada. Iga veebiseminari kasutaja saab seminaril osaleda oma arvutist – tuleb lihtsalt avada seminariruumi veebiaadress ja siseneda ruumi. Connect Pro kasutamine 2015. a.:

  • 27 õppejõudu kasutasid 25 seminariruumi
  • õppejõud kasutasid veebiseminari 593 tundi ja 1 minut (total host minutes)
  • veebiseminari kasutati kokku kõikide kasutajate poolt 5777 tundi ja 31 minutit (total meeting minutes)

Õpiobjektid ja DSpace

Digitaalne õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss. Õpiobjektid on näiteks slaididega integreeritud videoloengud, animatsioonid, sisupaketid jms. Õpiobjektid ning paljude e-kursuste õppematerjalid on avalikult kättesaadavad TÜ raamatukogu digitaalses repositooriumis DSpace (http://dspace.utlib.ee/dspace) e-õppe materjalide kollektsioonis. Repositooriumis olevaid digitaalseid õppematerjale ja õpiobjekte saab iga õppejõud otsinguga otsida ning oma õppetöös kasutada, viidates neile ÕISis olevast aineprogrammist või e-kursuselt. Näiteks võite otsida märksõna “videoloeng” abil, mille tulemusena kuvatakse kõik videoloengud või sisulise märksõna abil. Enamik repositooriumis olevaid õpiobjekte ja õppematerjale on loodud ESF REDEL ja BeSt programmide toetusel. Repositooriumis olevaid õppematerjale/õpiobjekte saab kuvada ka otsingulahtri all olevate nuppude abil: issue date (kuvatakse väljalaskeaja järgi), authors (kuvatakse autorite alusel), titles (kuvatakse pealkirjade alusel) või subjects (kuvatakse sisuliste märksõnade alusel). 2015. a. lõpu seisuga oli DSpace´s 204 e-kursuse õppematerjalid ja 265 õpiobjekti. E-õppe materjalide kollektsioonis on 297 autori materjale ja/või õpiobjekte.

Sisupaketid ja veebilehestikud Sisu@UT-s

Sisu@UT on OpenScholar tarkvara baasil veebilehestike/sisupakettide loomise vahend, mis paikneb aadressil https://sisu.ut.ee. Sisu@UT-sse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Sisu@UT on mõeldud Tartu Ülikooli õppetööga seotud temaatiliste sisupakettide, projektide ja konverentside veebilehestike ning portfooliote loomiseks. Sisu@UT-s valminud sisupaketid on paigutatud valdkondade kaupa kategooriatesse: Medicina, Humaniora, Socialia, Realia et naturalia ning Varia. Iga valdkonna all on omakorda teemad, mis võimaldab kasutajatel antud teema sisupaketid korraga üles leida. Lisaks saab kasutaja huvipakkuvaid sisupakette otsingu abil otsida. 2015.a. lõpus oli Sisu@UT-s 198 avalikku sisupaketti/veebilehestikku (34 võrra rohkem 2014.a. lõpus):

  • Medicina – 28
  • Humaniora – 28
  • Socialia – 51
  • Realia et naturalia – 32
  • Varia – 59

Kõige rohkem sisupakette/veebilehestikke on Sisu@UTs järgmistel teemadel:

  • haridusteadus – 33
  • arstiteadus – 25
  • keeleteadus – 18
  • konverentsid – 11
  • bioloogia – 10

2015.a. loodi Sisu@UT vahendi abil paljude konverentside, uuringute ja projektide veebilehestikud. Mahara e-portfooliote keskkond Alates 2015.a. sügisest on ülikoolis võimalik kasutada Mahara e-portfooliote keskkonda https://mahara.ut.ee. Mahara on vabavaraline keskkond, mis on kasutusel eesti, inglise, vene, soome, saksa ja prantsuse keeles. Eestikeelne tõlge on teostatud TÜ haridustehnoloogiakeskuse töötajate poolt. Maharasse sisenemine toimub TÜ arvutivõrgu kasutajatunnusega või Moodle’i kaudu. Loodud on Mahara kasutajajuhend, mis asub aadressil https://wiki.ut.ee/display/Mahara/Mahara Mahara on e-portfooliote keskkond, mis on mõeldud kasutamiseks õppijatele ning õppejõududele jt ülikooli töötajatele. Maharas saab luua lehti, pidada päevikut, luua elulookirjelduse, koondada lehed erinevate kollektsioonide alla, avaldada neid ning esitada hindamiseks. E-portfooliod võivad sisaldada teksti, pilte, audio- ja videoklippe ning muid materjale (nt dokumendifaile). 2016.a. alguses oli Maharas 753 kasutajat.

Teile võivad meeldida ka need artiklid