ISSN 2228-1932

E-õpe aitab õpetamise hea tava põhimõtteid rakendada

Ene Voolaid, elukestva õppe keskuse õppimise ja õpetamise arenduskeskuse koordinaator

opetamisoskused

Konverents “Õppejõult õppejõule 2016: õpetamise hea tava”. Foto: Andres Tennus

Reedel, 29. aprillil arutab Tartu Ülikool senat õpetamise hea tava põhimõtteid. Õpetamise hea tava kavand valmis Tartu Ülikooli õppejõudude koostöös, selle koostamine on pikem protsess, mis sai alguse 2015. aasta sügisel. Õpetamise hea tava on kokkulepitud arusaam sellest, millist õpetamist Tartu Ülikoolis väärtustame. Tavale toetudes saavad õppejõud nii õpetamist arendada kui ka oma professionaalset arengut planeerida. Tava põhimõtete rakendamisel on abi e-õppe võimalustest ja vahenditest.

Õppimise ja õpetamise hea tava sõnastamise eesmärk on õppekvaliteedi arendamine Tartu Ülikoolis. Õpetamise hea tava on üks osa akadeemilistest headest tavadest, mille koostamine alles käib. Lisandumas on nii õppimise, teaduse kui ka juhtimise head tavad.

Õpetamise hea tava koostamist juhtis ekspertide komisjoni toel õppeprorektor Mart Noorma. Komisjoni kuulusid Toivo Maimets, Margus Lember, Krista Jaakson, Mari Karm, Margit Sutrop, Kristi Tenno, Martin Noorkõiv, Siret Rutiku. Välismaist kogemust analüüsides otsustati, et õpetamise hea tava peaks olema lihtne, väärtustepõhine üldfilosoofiliste põhimõtete kirjeldus (Helsingi ülikooli mudel).

Tava sisendiks said õppejõudude praktikakogukondade ja eri instituutide aruteludest kogutud mõtted. Välja toodi õppejõu tegevusi, pädevusi ja isiksuseomadusi ning põhimõtteid, milles õpetamise hea tava võiks väljenduda. Kogutud ideedest ja mõtetest sõnastati hea õpetamise kaheksa esialgset printsiipi.

14. jaanuaril 2016 arutati konverentsil “Õppejõult õppejõule 2016: õpetamise hea tava” esialgseid põhimõtteid ning täiendati neid sisu ja näidetega. Leiti, et probleemiks ei ole õppejõu pädevus, tähtsam on see, et oleks olemas jagatud arusaam, milline on hea õpetamine. Sõltumata valdkonnast oldi ühel nõul selles, et hea õpetamine on õppimiskeskne ning põhineb teadusel ja koostööl. Kindlasti suunab hea õpetamine enesevaatlusele, toetab nii õppija kui õppejõu individuaalset arengut ja ettevõtlikkust ning inspireerib loovust.

Õpetamise hea tava põhimõtted peaks olema õppejõududele aluseks, millele toetudes oma õpetamisfilosoofia sõnastada ning leida võimalusi nii oma õpetamise arendamiseks kui enesearengu kavandamiseks. Tavas määratletakse kuus hea õpetamise põhimõtet:

  • hea õpetamine on õppimiskeskne (näiteks üliõpilaste kaasamine õpetamisel, tagasiside andmise viisid, tulemuslik õppeprotsess vm);
  • hea õpetamine põhineb teaduslikul mõtteviisil (näiteks tegevused üliõpilaste teadusliku mõtteviisi kujundamisel, teaduskirjandusega tööle suunamisel vm);
  • hea õpetamine põhineb koostööl (näiteks eesmärgipärane koostöö õppekava terviklikkuse tugevdamiseks, üliõpilaste koostööoskuste arendmiseks vm);
  • hea õpetamine toetab loovust ja ettevõtlikkust (näiteks toetavad kasutatud õppemeetodid uuenduslikku mõtlemist või katsetamisjulgust, annavad võimaluse eesmärgipäraseks tegutsemiseks, kogutud teadmiste loovaks rakendamiseks vm);
  • hea õpetamine suunab eneseanalüüsile ja toetab individuaalset arengut (näiteks innustatakse õpieesmärke püstitama, toetatakse õpioskuste omandamist vm);
  • hea õpetamine seob õpitavat reaalse eluga (näiteks teooria ja praktiliste tegevuste tasakaal õppetöös, töökogemuse õppetöös kasutamise võimaluste pakkumine vm).

Hea tava põhimõtete oma õpetamises rakendamisel tasub kaaluda e-õppe võimalusi. Kindlasti saab e-õppe vahenditega toetada õppimiskeskset õpetamist, nende hulgast leiab võimalusi nii eneseanalüüsiks kui ka loovuse, ettevõtlikkuse ja koostööoskuste arendamiseks. Oma ainekursuste veebis õppimise toetamiseks tasub nõu ja abi küsida haridustehnoloogidelt.

Teile võivad meeldida ka need artiklid