E-õpe füüsika instituudis
Tekst: Toomas Plank, füüsika instituudi asedirektor
Videod: Nils Austa, füüsika instituudi haridustehnoloog; Toomas Plank, füüsika instituudi asedirektor
E-õppe hetkeseisu tutvustamise füüsika instituudis juhatab sisse instituudi direktor prof Jaak Kikas. E-õppest võib rääkida kolmel tasandil. Esiteks tähendab e-õpe internetis materjalide jagamist. Selliste materjalide kasutamine on hõlbus ja neid on lihtne kaasajastada. Teine tasand on internet kui suhtluskeskkond õppijate ja õpetajate vahel. Kolmandaks tasandiks on sellised tehnilised ja programmilised vahendid, kus arvutid hakkavad suuremas või väiksemas mahus juba õppejõude asendama.
E-õppe kasutamisest füüsika instituudi õppetöös räägib lähemalt füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureuseõppekava programmijuht Kalev Tarkpea. Füüsika instituudi suure kuulajate arvuga ainete puhul on e-õpe tähtis füüsika ülesannete lahendamise oskuse kujundamisel. Tudengid saavad lahendatavaid näidisülesandeid vastutava õppejõu enda esituses iseseisvalt läbi vaadata, vajadusel mitu korda. Väikese kuualajate arvuga ainetes on tähtis see suhtluskeskkond, mida e-õpe pakub. Eriti kaugõppe teel toimuvate ainete puhul. E-õpe aitab tõsta õppetöö kvaliteeti. E-õppe puhul tuleb esmalt vaeva näha ja e-õpe üles ehitada, alles siis hakkab see õppejõule kasu tooma – saab tudengit suunata e-materjale vaatama selmet ise rikkis grammofonina ühte ja sama juttu veel ja veel üle rääkida.
Füüsika instituudi e-õppe materjalide valmistamise võimekust suurendas olulisel määral uue Physicumi valmimine. Lisaks moodsatele teaduslaboritele ja kabinettidele on Physicumis nüüd ka tipptasemel multimeediaga auditooriumid. Neid saab kasutada lisaks loengute pidamisele ka videoloengute tegemiseks, videokonverentside pidamiseks ja online-ülekanneteks UTTVsse. Lähemalt räägib Physicumi multimeediast instituudi asedirektor Toomas Plank.
Üks asi, mida füüsika instituudis tehakse veidi teistmoodi kui tavaliselt, on tudengite laboritööd. Tavaliselt arvatakse, et laboritööd on midagi sellist, mida e-õppes teha ei saa. Meie oleme juba aastast 2008 katsetanud kodulaboritega, mille olulisteks osadeks on tööriistakohvrisse mahtuvad katseseadmed ja mõõtevahendid ning kohvrites sisalduvast teadlik kodulaborite server. Et kõik vajalik riistvara mahub ühte kohvrisse, siis on seda väga mugav igale poole kaasa võtta. Nii ei ole tudengid laboritöid tehes enam piiratud tunniplaanijärgse laboriruumi ja ajaga. Õppetöö kodulaboriga käib nii, et tudeng teeb mõõtmised ära ja sisestab tulemused serverisse. Server hindab kohe sisestatu õigsuse ja annab tudengile esmase tagasiside. Vigade korral üritab ta ka tudengit nõustada, öeldes, mis täpselt läks valesti. Lähemalt räägib kodulaboritest instituudi asedirektor Toomas Plank.
Gümnaasiumites toimuv füüsikaõpe on Eesti Füüsika Seltsi ja TÜ füüsika instituudi jaoks väga tähtis. Et see kulgeks paremini, püüame ka omalt poolt luua head e-materjali, mida õpetajad saaksid oma tundides kasutada. Üks vorm, millega praegu intensiivselt tegeleme, on e-õpik. Lähemalt räägib sellest koolifüüsika keskuse juhataja Kaido Reivelt.
Kokkuvõtteks ütles instituudi direktor prof Kikas: “E-õpe iseenesest ei ole eesmärk omaette. Ta on vajalik õppekvaliteedi tõstmiseks ning õpetamisele kuluva aja- ja raharessursi optimaalsemaks kasutamiseks. Kõige tugevam stiimul e-õppe arenguks on see, kui e-õpet kasutanud tudengid hakkavad seda ka teistes ainetes nõudma.”
