E-õppest Darmstadti Tehnikaülikoolis
Andres Marandi, Techische Universität Darmstadt, rakendusgeoloogia instituudi järeldoktor/teadur
Darmstadti Tehnikaülikool (Technische Universität Darmstadt ehk lühendatult TUDa) asub u 30 km Frankfurdist lõunas Tartu-suuruses linnas. Ülikooli on peetud rahvusvaheliseks ülikooliks juba selle loomise ajast alates, 1877. aastast: 21 000 üliõpilasest on ligikaudu 20% välisüliõpilased, palju on välisõppejõude ja -teadlasi. Ülikool pakub erinevaid kraadiõppe programme 18 osakonnas alates õigusteadustest lõpetades inseneriteadustega.
Mina töötan teadlasena TUDa rakendusgeoloogia instituudis alates 2014. aasta juunist. Lisaks teadusprojektides osalemisele ja doktorantide juhendamisele on mul kohustus viia läbi hüdrogeoloogiaalast õppetööd koormusega 3 tundi nädalas. Reaalsuses tähendab see ühel semestril ühte ingliskeelset magistritaseme hüdrogeoloogia aluste kursust (u 30 üliõpilast) ning teisel semestril 4 kolmepäevase praktika juhendamist (u 60 üliõpilast).
TUDa-l on olemas enda e-õppe keskus, mille ülesandeks on arendada e-õppe keskkondi, koolitada õppejõude ja teadlasi tehnoloogilisi vahendeid kasutama, pakkuda metodoloogilist tuge, töötada välja e-õppe kvaliteedimärgi süsteem (Eestis on kasutusel juba 2008. aastast). Uudiseid kajastatakse jooksvalt e-õppe ajaveebis http://blog.e-learning.tu-darmstadt.de/category/e-learningtu/ E-õppe keskuse töögrupp koosneb viiest inimesest ja paikneb ülikooli kolmes eraldi hoones. Lisaks sellele töötavad abilistena 17 üliõpilast, kes aitavad õppejõududel luua veebilehti, e-kursusi ja salvestada videoloenguid. Nõustamine toimub telefonitsi ja e-posti teel. Lisaks saab veebis registreeruda 2- või 3-tunnistele koolitustele (eraldi algajatele ja edasijõudnutele), mis toimuvad 1-4 korral kuus erinevatel e-õppe teemadel. Nii nagu Tartu Ülikoolis toimuvad e-lõunad eesti keeles, toimuvad e-õppe alased seminarid TUDa-s ainult saksa keeles.
Veebipõhise õpikeskkonnana kasutatakse TUDa-s Moodle’it (https://moodle.tu-darmstadt.de/). Iga semestri alguses avatakse ÕISis uus ainekava ja koos sellega luuakse automaatselt uus tühi e-kursus, millele õppejõud ning õppijad saavad automaatselt juurdepääsu. Kuna e-kursusi on seetõttu hästi palju, saab Moodle’isse sisseloginult kursusi filtreerida semestri ning õppejõu järgi. Juba toimunud e-kursused koos kõigi andmetega hoitakse serveris alles ja igal uuel semestril peab õppejõud enda e-kursuse sisu uuele e-kursusele kopeerima. Kursused on valdavalt e-toega, mitte täiesti veebipõhised. Enamikule õppejõududest ongi Moodle vaid loengumaterjalide jagamise koht, kusjuures materjale laevad Moodle’sse reeglina sekretärid või siis e-tuutorid. Muid Moodle’i keskkonna võimalusi eriti ei kasutata, kuna valdavaks õpetamise meetodiks on siiani loengute pidamine (saksa keeles vorlesung e ette lugemine). Kuna TUDa loenguid võivad kuulamas käia ka teiste Saksamaa ülikoolide tudengid, kes pole seotud ülikooli õppeinfosüsteemidega, siis nende lisamine e-kursustele toimub käsitsi administraatorite poolt. Nii saab reaalse õppijate arvu õppejõud teada alles loengutes, mis raskendab õppeprotsessi planeerimist oluliselt. Külalisüliõpilaste identiteeti kontrollitakse eksamil nende ID-kaardiga (õpilaspiletiga) ning hiljem saadetakse õppijate tulemused kirjalikult tavaposti teel nende ülikoolidesse. Minu kursus ning praktikumid on Moodle’is e-toega. Iga teema kohta on koostatud tund (teoreetiline materjal koos kontrollküsimustega), tuleb esitada kirjalik kodutöö või sooritada enesetest 100% tulemusele – alles siis pääseb üliõpilane eksamile. Praktikumide e-kursusel on samuti tunnid ning esitatakse aruanded, mille hindamiseks kasutan hindemaatrikseid. Siiani on kõik üliõpilased Moodle’i kasutamisega edukalt hakkama saanud ning väga rahule jäänud. Minu e-kursustest said innustust ka mõned kolleegid, kes kasutavad enda e-kursustel nüüd ka teste ja kodutööde esitamise ja hindamise võimalust. Kolleegide seas tõstatus aga küsimus, kuivõrd seaduslik on elektrooniline hinnatavate tööde esitamine ja tagasisidestamine, sest tava nõuab, et kõik on paberil ja arhiveeritud.
Lisaks Moodle’ile on TUDa-s Moodle’iga seotud e-portfooliote loomise keskkond Mahara (https://mahara.hrz.tu-darmstadt.de/). Just TUDa järgi võttis ka Tartu Ülikool Mahara kasutusse ning sidus Moodle’iga. Paraku ei tea ma kedagi, kes TUDa-s Maharat reaalselt kasutaks.
Loengutes soovitatakse õppijate aktiveerimiseks kasutada Saksamaal Paderborni ülikoolis loodud veebipõhist hääletussüsteemi PINGO (https://pingo.upb.de/), mille küsimusi saab importida Moodle’ist ja eksportida Moodle’isse. See keskkond on tasuta ja lisaks saksa keelele ka inglise keeles ning seetõttu saaks seda kasutada ka näiteks Tartu Ülikoolis.
Õppejõudude kasutada on ülikoolis 3 video- (või audio) salvestamise töökohta – vaikne ruum kogu vajaliku tehnikaga ja tarkvaraga. Videote salvestamiseks pakub ülikool Camtasiat. Enda loodud videoloenguid saab avaldada ülikooli vastavas keskkonnas: https://openlearnware.tu-darmstadt.de/#!/. Väidetavalt on seal praegu 2869 videoloengut 224 õppejõult. Ülikooli e-õppe grupp toobki välja kaks peamist e-õppe toetussüsteemi: tasuta videoloengute salvestamise ning üliõpilastest e-tugiisikute kasutamise.
E-õppe tugiteenuste pakkumine on suuresti projektipõhine. 2013-2014 aasta projekti raames koolitati e-õppe grupi poolt välja inimesi, keda nimetati e-tandemiks: nemad pidid hakkama juhendama töötajaid ning üliõpilasi, aitama luua e-kursusi ja salvestama videoloenguid Camtasiaga otse instituutides. 2015. aastal käivitus kaheaastane e-tuutorite projekt. E-tuutoriteks saavad kandideerida üliõpilased, kes peaks aitama õppejõul (tasuta) tehniliselt e-kursused valmis teha ja läbi viia ning salvestada ja töödelda videoloenguid. Igas instituudis peaks olema üks selline osakoormusega töötav üliõpilane ka Moodle’i administraatori rollis. Reaalselt pakuvad nad aga lihtsalt tehnilist tuge tudengite registreerimisel ning failide üleslaadimisel. Keerulisemate küsimuste korral tuleb abi otsida juba e-õppe keskusest. See aga võtab aega. Kui saata e-kiri e-õppe keskusesse, saab vastu automaatkirja koos probleemi viitenumbriga ning lubadusega, et sinuga tegeletakse ja võetakse peagi ühendust. Ja nii möödub vähemalt nädal … Rakendusgeoloogia instituudis praegu ühtegi e-tugiisikut pole.
Igas instituudi auditooriumis on olemas dataprojektor ning kõlarid, ühes ka SMART tahvel. Viimast pole keegi vähemalt 2 aasta jooksul kasutanud ega ka suutnud töökorda seada. Küll on aga võimalik igas auditooriumis grafoprojektoriga lüümikuid näidata ning seda ka tehakse. Kõigis ülikooli hoonetes on koodiga juurdepääsetav kiire wifi; avalikku tasuta wifit on üldse Saksamaal raske leida. Arvet peetakse iga arvutikoha ning e-posti konto üle, mille eest maksab instituut infotehnoloogia keskusele kuumaksu. Õppeinfosüsteem on küll olemas, kuid sisaldab õppeainete kohta vaid korralduslikku infot: millal ja kus õppetöö toimub ning kes läbi viib, ei mingeid eesmärke ega õpiväljundeid.
Kuigi TUDa pakub rohkelt võimalusi e-õppe kasutamiseks, siis õppejõudude teadlikkus sellest on väga väike, puudub vajadus ning motivatsioon. Olles töötanud nii Tartu Ülikoolis kui Darmstadtis, tundub mulle, et e-õppe kasutamine on tugevalt seotud üldise õppekorralduse, õpetamiskultuuriga ning õppejõudude eesmärkide ja motivatsiooniga. Darmstadti Tehnikaülikoolil oleks Tartu Ülikoolilt mõndagi õppida.
