E-õppe statistika 2014
Lehti Pilt, haridustehnoloogiakeskuse juhataja
E-kursused
E-kursused on õppeained või täienduskoolitusprogrammid, mis toimuvad täielikult veebipõhiselt või millel on veebipõhine tugi e-õppe keskkonnas. Tartu Ülikool kasutab veebipõhise õpikeskkonnana TÜ keskset Moodle´i keskkonda (http://moodle.ut.ee/). Arvutiteaduste instituut kasutab kursuste loomiseks lisaks Moodle´ile ka vikit, vt http://courses.cs.ut.ee.
E-kursuste arv on ülikoolis igal aastal pidevalt suurenenud (Joonis 1).
Joonis 1. E-kursuste arvu kasv Tartu Ülikoolis 2000-2014
2014. aasta lõpuks oli TÜ keskses Moodle´is kokku 2876 kursust. Kõik neist kursustest pole muidugi veel valmis ja kasutusel. Kursuste arvu edetabelit juhivad sotsiaal- ja haridusteaduskond, filosoofiateaduskond, loodus- ja tehnoloogiateaduskond ning Pärnu kolledž. (Joonis 2).
Joonis 2. Moodle´i kursuste arv teaduskondades ja kolledžites
E-kursuste arv on suurem alljärgnevates instituutides/keskustes:
- Haridusteaduste instituut – 272
- Maailma keelte ja kultuuride kolledž – 247
- Ühiskonnateaduste instituut – 230
- Elukestva õppe keskus – 130
- Füüsika instituut – 125
- Ökoloogia ja maateaduste instituut – 88
- Arvutiteaduste instituut – 85
- Eesti ja üldkeeleteaduse instituut – 83
- Psühholoogia instituut – 65
- Kultuuriteaduste ja kunstide instituut – 57
- Teaduskool – 50
Moodle´i kasutajate arv
TÜ kesksesse Moodle´isse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Kasutajaid oli Moodle´is 2014. aasta lõpu seisuga 26594. Neist sisenes Moodle’isse TÜ keskserveri kaudu 20751 (nemad omavad Tartu Ülikooli kasutajatunnust ja parooli) ning täiendusõppe tarbeks on loodud käsitsi kasutajatunnused 5843 õppijale.
Ainult õppijatena oli keskses Moodle´is kirjas 21735, õppejõududena 2316 (343 võrra rohkem kui 2013.a.) ning tuutoritena 449 inimest. Ülejäänud kasutajad olid korraga mitmes rollis.
Veebipõhise ja osaliselt veebipõhise õppe kasutamine õppetöös
Vastavalt ÕISi statistikale oli TÜs 2014. aastal 1841 veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekava (vt tabel 1), mis moodustasid kõikidest ainekavadest 18 % (4 % tõusu võrreldes 2012. aastaga). Neist oli täielikult veebipõhiseid 6,8 % ning osaliselt veebipõhiseid 93,2 %.
Selle statistika aluseks on ÕISis ainekavade juures olev tunnus „osaliselt veebipõhine või “täielikult veebipõhine”. Ilmselt kõikide tegelikult osaliselt või täielikult veebipõhiselt toimunud õppeainete puhul pole see tunnus ÕISis märgitud ning e-toega õppeaineid on ilmselt rohkemgi.
Tabel 1. Veebipõhiste ja osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2013. a. (kevad ja sügissemester)
teaduskondade ja kolledžite kaupa (aluseks on võetud sellised ainekavad, millele oli vähemalt 1 registreerunu)
Aine struktuuriüksus | Veebipõhisus | Veebipõhise tunnusega ainekavasid kokku | Ainekavade arv kokku | Veebipõhiste ainekavade osakaal | |
Osaliselt | Täielikult | ||||
Usuteaduskond | 20 | 2 | 22 | 143 | 15% |
Õigusteaduskond | 44 | 3 | 47 | 499 | 9% |
Arstiteaduskond | 88 | 7 | 95 | 629 | 15% |
Filosoofiateaduskond | 241 | 50 | 291 | 1925 | 15% |
Kehakultuuriteaduskond | 42 | 1 | 43 | 224 | 19% |
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond | 213 | 6 | 219 | 1293 | 17% |
Majandusteaduskond | 77 | 3 | 80 | 319 | 25% |
Matemaatika-informaatikateaduskond | 152 | 9 | 161 | 356 | 45% |
Sotsiaal- ja haridusteaduskond | 435 | 24 | 459 | 1208 | 38% |
Pärnu kolledž | 132 | 15 | 147 | 389 | 38% |
Narva kolledž | 98 | 1 | 99 | 313 | 32% |
Viljandi kultuuriakadeemia | 145 | 7 | 152 | 1037 | 15% |
Euroopa kolledž | 22 | 2 | 24 | 47 | 51% |
Õppeosakond | 2 | 2 | 2 | 100% | |
Ainekavade arv kokku | 1711 | 130 | 1841 | 8384 | 22% |
Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel õppeainetel osales 2014.a. kokku 50729 õppijat (4057 võrra rohkem kui 2013.aastal) (vt tabel 2).
Veebipõhise õppe kasutamisest ülikoolis 2010-2013 annab ülevaate tabel 2.
Tabel 2. Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2010-2014
Aasta | Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv | Veebipõhise tunnusega õppeainete osakaal | Õppijate arv veebipõhistel või osaliselt veebipõhistel õppeainetel |
2010 | 526 | 6% | 14013 |
2011 | 850 | 9% | 26870 |
2012 | 1264 | 14% | 38614 |
2013 | 1580 | 18% | 46672 |
2014 | 1841 | 22% | 50729 |
Aktiivsemad õppejõud
Vastavalt ÕISi statistikale oli 2014.a. osaliselt või täielikult veebipõhiste õppeainete õpetamisega seotud 1410 õppejõudu. Aluseks võeti vähemalt ühe registreerunuga ainekavad. Õppejõu info võeti ainekava info lehelt, mitte otseselt tunniplaanist õppetundide juurest. Õppejõud ei ole loetud ainekavaga seotuks siis, kui ta oli ainekava juurde märgitud vastutatavaks õppejõuks koos lisamärkega “ei õpeta”. Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top nende ainekavade arvu järgi 2014. aastal (kevadsemestril ja sügissemestril)
Õppejõud | Veebipõhisus | Veebipõhise tunnusega ainekavasid kokku | |
Osaliselt | Täielikult | ||
Krista Lepik (SH, ühiskonnateaduste instituut) | 27 | 27 | |
Tiia Pedastsaar (VKA, kultuurhariduse osakond) | 22 | 1 | 23 |
Kadri Ugur (SH, ühiskonnateaduste instituut) | 22 | 22 | |
Piret Eit (VKA, kultuurhariduse osakond) | 22 | 22 | |
Meeli Väljaots (SH, haridusteaduste instituut) | 21 | 21 | |
Pille Pruulmann-Vengerfeldt (SH, ühiskonnateaduste instituut) | 21 | 21 | |
Aet Kiisla (NC, ühiskonnateaduste lektoraat) | 19 | 19 | |
Ivar Männamaa (VKA, kultuurhariduse osakond) | 19 | 19 | |
Esta Sikkal (SH, haridusteaduste instituut) | 18 | 18 | |
Karmen Trasberg (SH, haridusteaduste instituut) | 13 | 5 | 18 |
Sergei Drõgin (VKA, kultuurhariduse osakond) | 18 | 18 |
E-täiendusõpe
2014. a. pakkus ülikool täiendusõppena 379 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 7731 õppijat. Täielikult veebipõhiseid e-täiendusõppe kursusi oli neist 110 ehk 29 % ning neil osales 3181 õppijat. E-täienduskoolituskursuste toimumisest aastatel 2005-2014 annab ülevaate joonis 3.
Joonis 3. E-täienduskoolituskursuste ja neil osalejate arv 2005-2014
Videoloengud
2014. a. hakati videoloengute salvestamiseks lisaks Echo360-le kasutama ka Panopto tarkvara.
TÜ videoportaalis (Tartu Ülikooli televisioon ehk UTTV, http://uttv.ee) oli 2014. aasta lõpu seisuga lisatud videosid valdkondade kaupa järgnevalt:
- Medicina – 216 tk
- Humaniora – 448 tk
- Socialia – 673 tk
- Realia et naturalia – 1119 tk
Kokku oli neljas valdkonnas 2496 videot (752 tk rohkem kui 2013.a).
UTTV enimvaadatud videote nägemiseks tuleb siseneda UTTV videote kategooriasse ja sorteerida videod valiku Enimvaadatud eespool järgi.
Veebiseminari kasutamine
2014. a. oli ülikooli töötajatel ja üliõpilastel jätkuvalt võimalik administratiivse töö, õppe- või teadustöö eesmärkidel kasutada veebiseminari tarkvara Adobe Acrobat Connect Pro, mille litsents osteti “Tiigriülikool+ 2009-2012” programmi toetusel. Connect Pro asub TÜ serveris aadressil http://kontakt.ut.ee/. Connect Pro on veebikonverentsi või -seminari pidamise tarkvara, millega saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, audio- ja videokonverentse, jagada erinevates formaatides faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit. See on hea võimalus koosolekute ja seminaride pidamiseks ning videoloengute salvestamiseks, kuna kõike seminariruumis toimuvat saab seminari läbiviija videofailina salvestada. Iga veebiseminari kasutaja saab seminaril osaleda oma arvutist – tuleb lihtsalt avada seminariruumi veebiaadress ja siseneda ruumi.
Connect Pro kasutamine 2014. a.:
- 29 õppejõudu kasutasid 36 seminariruumi
- veebiseminari kasutati kokku 5186 tundi ja 34 minutit
Õpiobjektid ja DSpace
Digitaalne õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss. Õpiobjektid on näiteks slaididega integreeritud videoloengud, animatsioonid, sisupaketid jms. Õpiobjektid ning paljude e-kursuste õppematerjalid on avalikult kättesaadavad TÜ raamatukogu digitaalses repositooriumis DSpace (http://dspace.utlib.ee/dspace) e-õppe materjalide kollektsioonis. Repositooriumis olevaid digitaalseid õppematerjale ja õpiobjekte saab iga õppejõud otsinguga otsida ning oma õppetöös kasutada, viidates neile ÕISis olevast aineprogrammist või e-kursuselt. Näiteks võite otsida märksõna “videoloeng” abil, mille tulemusena kuvatakse kõik videoloengud või sisulise märksõna abil. Enamik repositooriumis olevaid õpiobjekte ja õppematerjale on loodud ESF REDEL ja BeSt programmide toetusel. Repositooriumis olevaid õppematerjale/õpiobjekte saab kuvada ka otsingulahtri all olevate nuppude abil: issue date (kuvatakse väljalaskeaja järgi), authors (kuvatakse autorite alusel), titles (kuvatakse pealkirjade alusel) või subjects (kuvatakse sisuliste märksõnade alusel).
2014. a. lõpu seisuga oli DSpace´s 121 e-õpikut, 205 e-kursuse õppematerjalid ja 265 õpiobjekti. E-õppe materjalide kollektsioonis on 298 autori materjale ja/või õpiobjekte.
Sisupaketid ja veebilehestikud Sisu@UT-s
Sisu@UT on OpenScholar tarkvara baasil veebilehestike/sisupakettide loomise vahend, mis paikneb aadressil https://sisu.ut.ee.
Sisu@UT-sse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Sisu@UT on mõeldud Tartu Ülikooli õppetööga seotud temaatiliste sisupakettide, projektide ja konverentside veebilehestike ning portfooliote loomiseks.
Sisu@UT-s valminud sisupaketid on paigutatud valdkondade kaupa kategooriatesse: Medicina, Humaniora, Socialia, Realia et naturalia ning Varia. Iga valdkonna all on omakorda teemad, mis võimaldab kasutajatel antud teema sisupaketid korraga üles leida. Lisaks saab kasutaja huvipakkuvaid sisupakette otsingu abil otsida.
2014.a. lõpus oli Sisu@UT-s 164 avalikku sisupaketti/veebilehestikku (55 võrra rohkem 2013.a. lõpus):
- Medicina – 23 tk
- Humaniora – 26 tk
- Socialia – 42 tk
- Realia et naturalia – 23 tk
- Varia – 50 tk
Kõige rohkem sisupakette/veebilehestikke on Sisu@UTs järgmistel teemadel:
- haridusteadus – 28 tk
- arstiteadus – 21 tk
- keeleteadus – 18 tk
2014.a. alates hakati Sisu@UT vahendi abil looma paljude konverentside, uuringute ja projektide veebilehti.