Esimene „Spekter“ rahvusvahelisel valguse aastal

Ly Sõõrd, teaduskooli haridustehnoloog

TÜ teaduskool koostöös TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga viis 8. aprillil 2015 läbi veebipõhise füüsikaviktoriini “Spekter”, mis toimus tänavu esmakordselt ja oli pühendatud rahvusvahelisele valguse aastale.

Milleks oli vaja veel üht üle-Eestilist füüsikavõistlust?

Enamik suurematest üle-eestilistest füüsikateemalistest ainevõistlustest ja olümpiaadidest, mida TÜ teaduskool korraldab, on suunatud kõige võimekamatele õpilastele, sest sisaldavad keerulisi arvutusülesandeid, mille raskustase küündib kohati rahvusvaheliste olümpiaadide tasemeni. Nendele võistlustele on iseloomulik kõrge sisenemisbarjäär: tavaliselt suunatakse õpilased füüsikaõpetaja poolt või valitakse välja eelnevate füüsika ainevõistluse etappide paremusjärjestuste järgi. Sellistel võistlustel ja olümpiaadidel edukalt osalemiseks ei piisa kooliprogrammi omandamisest, vaid selleks läheb vaja täiendavaid ainealaseid teadmisi ja olümpiaadi-tüüpi ülesannete lahendamise oskust. Paljudel õpilastel, kellele füüsika õppeainena meeldib, kuid kes pole arvutusülesannete lahendamises kõige silmapaistvamad, puudub sobiv väljund oma füüsikateadmiste proovile panemiseks teiste eakaaslaste hulgas. Samas moodustavad just need õpilased suurema osa kõrgkoolidesse füüsika- ja tehnoloogiaerialadele õppima asujatest. Seepärast tahtsime teha võistlust, kus kõigil füüsikahuvilistel õpilastel oleks võimalus ennast proovile panna. Suurem huvi füüsika vastu võib avalduda ka neis, kes pole kunagi varem ennast proovile pannud.

Miks just valikvastustega viktoriin?

Viktoriin oma olemuselt ei ole midagi uut – neid on korraldatud aastakümneid erinevates ainetes, erinevates vormides ja erinevatele sihtgruppidele. Seekord soovisime korraldada füüsikas sellise viktoriini, mis oleks veebipõhine ja haaraks võimalikult palju õpilasi üle Eesti ning mis oleks mängulisem võrreldes teiste üle-Eestiliste füüsika ainevõistlustega. Valikvastustega viktoriin on hea formaat internetis võistluse läbiviimiseks – igal küsimusel on teatud arv vastusevariante ja lisaks saab ka kella tiksuma panna.

Millises veebikeskkonnas viktoriin läbi viidi?

Esmalt oli vaja leida viktoriini läbiviimiseks sobiv veebikeskkond. Meil olid järgmised valikukriteeriumid:

• lihtne võimalus viktoriinis osaleja individuaalse konto registreerimiseks ja sisselogimiseks;
• nutitelefoni ja tahvelarvuti kasutamist toetav veebikeskkond;
• veebikeskkonna vastupidavus ka suurema osalejate arvu korral;
• viktoriini tulemuste teada saamine veebikeskkonda sisse logimisel ja võimalus võrrelda oma tulemust anonüümselt teiste osalejate tulemustega;
• veebikeskkonna kiire kohandamise võimalus vastavalt viktoriini vajadustele.

Kõige sobivamaks osutus füüsika e-õpiku keskkond, mida on loomas TÜ koolifüüsika keskus koostöös Eesti Füüsika Seltsiga. Sellesse veebikeskkonda pole mitte ainult koondatud gümnaasiumi füüsika e-õpikud, vaid ka mitmesugused vahendid füüsikatunni läbiviimiseks: testide keskkond, e-portfoolio ja tunnislaidide tegemise vahendid. Füüsika e-õpiku testide keskkond vastas kõigile meie poolt seatud kriteeriumidele.

Kuidas viktoriin toimus?

Kui viktoriini keskkond välja valitud, hakkasime koostöös Henn Voolaiuga TÜ koolifüüsika keskusest tegelema viktoriini sisulise küljega – küsimuste koostamisega. Viktoriinis pidid olema küsimused, mis ei kontrolliks otse faktiteadmisi, vaid põhikooli tasemel füüsikast aru saamist ja teadmiste reaalse eluga seostamise oskust. Viktoriini formaat eeldas võimalikult „usutavaid“ valesid vastusevariante ja mõttekäike. Lisasime ka ajapiirangu – et küsimustele ei saaks lõputult kaua vastata ja õpikutest/internetist juhtnööre otsida.

Viktoriini valisime 42 valikvastustega küsimust, millele vastamiseks oli ette nähtud 30 minutit. Igale küsimusele oli vaja valida kõige õigem vastus neljast välja pakutud vastusevariandist. Kiire ja loogilise mõtlemise oskus oli kindlasti üks edu faktoritest.

Viktoriini “Spekter” osalejate arv osutus oluliselt suuremaks, kui loota julgesime: viktoriinist võttis osa kokku 1169 osalejat, kellest 8.-10. klasside õpilasi oli 1120. Kõige rohkem osales õpilasi 8. klassidest (474) ja 9. klassidest (456), 10. klassidest oli osavõtjaid 190.

Iga õige vastus andis ühe punkti, vale vastus või vastamata jätmine punkte maha ei võtnud. Maksimaalset punktisummat ei saanud ükski viktoriinil osaleja, keskmine tulemus oli 17.5 punkti. Iga vanuserühma 15 parima tulemusega osalejat üle Eesti saavad diplomi ja auhinnad. Viktoriini tulemuste täpsem analüüs seisab alles ees.

Mis edasi?

Füüsikaviktoriini üks eesmärke oli näidata õpilastele, et füüsika ei seisne alati arvutusülesannete lahendamises, vaid ka loogilises mõtlemises ja oma kogemuste analüüsimises, õigete ja valede arutluskäikude äratundmistes. Soovime viktoriini „Spekter“ muuta iga-aastaseks traditsiooniks, millesse järgmisel aastal saame kaasata ka gümnaasiumi 11. ja 12. klasside õpilased. Sellel aastal viktoriini läbiviimisel saime vajalikke teadmisi osavõtjate eeldatava arvu ja tulemuslikkuse kohta, järgmisel aastal saame nendest andmetest lähtuvalt koostada ja läbi viia läbi veelgi parema viktoriini. „Spektrist“ võiks kujuneda kõigile kättesaadav võimalus enda füüsikateadmisi teistega võrrelda.

Selle aasta viktoriini küsimused jäävad füüsika e-õpiku keskkonnas avatuks kõigile huvilistele ilma ajapiiranguta. Õpetajad saavad edaspidi kasutada viktoriini küsimusi oma füüsikatunni rikastamiseks: http://õpik.füüsika.ee

Info võistluse kohta leiab aadressilt: http://www.teaduskool.ut.ee/spekter.

Füüsikaviktoriini läbiviimist rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu.

Ly Sõõrd (TÜ teaduskool, haridustehnoloog) 737 6117. ly.soord@ut.ee