Vikifarm arvutiteaduse instituudis

Mirjam Paales
haridustehnoloog
TÜ arvutiteaduse instituut

Vaatame, mis on vikid ja kuidas leiavad need kasutust TÜ arvutiteaduse instituudis.

Mis on vikid?

Viki (havai keeles wiki, ‘kiire’) on veebisait, mis võimaldab selle külastajatel sisu lisada, kustutada ja muuta.

Arvutiteaduse instituudis kasutatakse vikisid (vt http://courses.cs.ut.ee) kursuste veebilehtede loomiseks ja haldamiseks. Peaaegu kõikidel ainetel oma avalik vikilehekülg, kuhu on lisatud nii ainet puudutav info kui ka õppe- või lisalugemismaterjalid. Iga õppejõud tegeleb oma kursuse lehega ise ja kui õppejõudusid on ühe aine puhul palju, toimub neil omavahel töö ja vastutuse jagamine – nagu kursuste e-tugedega ikka. Kursuse vikiga alustamine võtab aega umbes minuti ja seda saab õppejõud teha ilma kõrvalise abita. Olemasoleva veebilehe uuendamiseks tuleb lihtsalt vajutada Edit nupule, sisestada parool, vajalik info sisse tippida ja salvestada. Mugav ja kiire. Sõltuvalt vajadusest on õppeainel olemas ainult vikilehed või on lisaks ka e-kursus Moodle’i keskkonnas.

Oma tudengipõlvest mäletan, et avaliku veebilehega kursused tegid õppija elu palju mugavamaks. Kasvõi aine toimumise aegade või loengus käsitlemisele tuleva teema väljaselgitamiseks piisas kui klõpsata kursuse lingile ning kõik vajalik oli kohe näha ilma tülika sisselogimiseta ja keerulises infosüsteemis ringi sobramata.

Viki on koostöövahend

Kursuste avalikult kättesaadavad vikilehed kutsuvad uudistama igaüht, kes teemast huvitatud on. Loomulikult ei saa iga viki külastaja kohe lehe sisu muutma hakata – muudatuste tegemiseks peab teadma parooli. Samas võib õppejõud oma kursuse parooli jagada nii paljudele inimestele, kui parajasti tarvis – kaasõppejõud, tudengid, koostööpartnerid. Paljudel vikidel on parool teatatud esilehel.

Miks eelistada vikit?

Anne Villems (lektor): “Nii-öelda klassikaliste kursuste jaoks on Moodle’is või mistahes õpikeskkonnas palju rohkem vahendeid kui vikis. Seal on kursuse haldamise vahendid, testid, mitmesugused koostöövahendid. Saab luua andmebaase. Ei ole mõtet seda kõike ehitada viki peale üles, sest need vahendid on Moodle’is kõik olemas.

Viki on minu jaoks seminaride tegemisel täiesti asendamatud. Meie seminarid on viimasel ajal välja kujunenud niimoodi, etteeme paar-kolm sissejuhatavat loengut ja siis jagame laiali hulga teemasid, mis on selle kursusega seotud. Järgmisi seminare teevad tudengid ise. Vikisid saab kasutada ka näiteks puudujate märkimisel. Ma annan tihti selle tudengitele endile teha, eriti nendel kursustel, mis on suunatud õpetajakoolitusele.”

Viki kui koostöövahendi võlu tulebki esile siis, kui kursus on paljude inimeste ühine töö ja vastutus. Kui ainet viib läbi mitu õppejõudu või kui kursuse haldamisse kaasatakse õppijaid. Nii saab võimaldada õppijatel valida endale või lisada loetelusse projektide teemasid, fikseerida ettekannete kuupäevi, moodustada rühmi, vahendada teistele õppijatele materjale ja palju muud.

Seminarides, kus kasutatakse tavalisest rohkem õppijate endi teadmisi ettekannete ja rühmaprojektide näol, on samuti põhjust eelistada vikit. Viki võimaldab semestri jooksul ühiselt tehtud töö arhiveerida kõigile kättesaadavas kohas. Moodle’i kursuse tühjendamisel läheb kõik see, mis õppijad on semestri jooksul loonud ja esitanud, kustutamisele ja see on ütlemata kurb.

Vahend vastavalt vajadusele

Sven Laur (vanemteadur): “Esimene ja kõige olulisem viki eelis on see, et selle ülesseadmine võtab aega 3 minutit. Ja vikisse kirjutamine ja kirjutatu salvestamine võtab umbes 2 minutit aega. Minu meelest on pragmaatiliselt seisukohalt vaadates vikit hea kasutada siis, kui panna sinna üles kodutööde juhendid, slaidid ja veel midagi. Kui tahta pikki tekste veebi üles riputada, siis ei ole viki kasutamine hea variant.”

Mirjam Paales (haridustehnoloog): “Või siis, kui sul on vaja hallata miljon inimest?”

Sven: “Mul ei ole kursusi, kus on miljon osalejat. Kui mul oleks kursus, kus on miljon inimest, siis ma tõenäoliselt kasutaksin Moodle’it või muud õpikeskkonda. Kui kursus nõuaks väga aktiivset suhtlemist minu ja õppijate vahel, siis viki ei ole selle jaoks enamasti mõistlik.”

Nagu elus ikka, leidub kursustel vikide kasutamisele nii tulihingelisi pooldajaid kui paadunud vastaseid, rääkimata tervest hulgast õlakehitajatest. Mõned eelistavad õpikeskkonda, mis pakub rohkem funktsionaalsusi ning paljud lihtsalt ei tunne end hästi viki süntaksit kirjutades, sest see on võõras ja harjumatu. Aga sellest pole midagi – kõigile meele järele olemine ongi müüt.

Telgitagune – viki on farm

Priit Pihus on programmeerija, kes tegeleb muuhulgas meie kursuste tehnilise poolega. Uurisin Priidu käest, kuidas vikid töötavad. Osutub, et ‘see kõik’ töötab nagu farm.

Mirjam: “Iga kursus on nagu farmiloomake?”

Priit: “Pigem nagu pisike laut või küün. Ei, võib ka loomake öelda. Mingi üldine osa on seal koos, moodustades viki tuuma. Kui ma tuuma ära uuendan, on see igal väikesel vikil olemas uuendatud kujul. Vikide failid ei ole kusagil üldises kohas. Igal vikil on oma kaust, kus on selle viki failid.”

Mirjam: “Aga kas seal kaustas on vikimootori komponente ka?”

Priit: “Seal kaustas on konfifailid ja viki failid. Konfifaililt viidataksegi selle farmi konfifailidele. Ehk väike viki saab kasutada farmi faile ja ülejäänud faile, mida tal toimimiseks vaja on. Viki enda kaustas on kogu sisu, ajalugu, ning lisaks eraldi pluginad iga viki jaoks.”

Pluginad ehk pistikprogrammid võimaldavad laiendada vikilehe kasutust tavalisest teksti ja materjalide edastamisest kaugemale. Näiteks ühe plugina abil saavad õppijad oma kodutöid esitada. Pluginaid võib ise programmeerida või installida kellegi teise poolt varem valmis loodud pluginaid.

Haridustehnoloogia arendamine TÜ arvutiteaduse instituudis toimub Euroopa Sotsiaalfondi poolt toetatud projekti “Informaatika ja infotehnoloogia magistriõppekavade arendamine Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis koostöös Eesti infotehnoloogiaettevõtetega” raames.