ISSN 2228-1932

Piirideta eesti keele õpe

Maarika Teral
eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eest keele võõrkeelena teadur
Sirje Rammo
eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eest keele võõrkeelena assistent

Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetoolis hakati arvutit keele- kui loengukursuste läbiviimiseks rakendama juba 2000ndate aastate alguses. 2009-2010. aastal töötasid Maarika Teral ja Sirje Rammo välja e-kursused Eesti keele kursus algtasemele ja Eesti keele algkursus videomaterjalide põhjal ning 2011. aastal Eesti keele sõnavara algkursuse, mis on mõeldud algasemel (A1.1-A.1.2) eesti keele õppijaile. Kursused on loodud Moodle’i keskkonnas ning mõeldud nii Eestis kui ka välismaal elavatele eesti keelt võrkeelena õppijatele.


Eesti keele kursus algtasemele 
võimaldab õppida eesti keelt, kasutades autentseid õppematerjale, mis aitavad arendada erinevaid osaoskusi – kuulamist, lugemist, kirjutamist ning tutvustada eesti keele grammatilist ülesehitust.

Kursus on jaotatud 10ks õppetükiks, mis käsitlevad erinevaid eluvaldkondi. Kursuse ülesanded võib laias laastus jagada kaheks – arvuti poolt parandatavad (nt valikvastustega harjutused, lünk- ja sobitusharjutused) ja loovülesanded, mida parandavad õpetajad.

Kursus viidi esimest korda läbi 2010./2011. õppeaastal. Kursusele registreerus 12 õpilast, kes olid pärit Portugalist, Belgiast, Austraaliast, USAst, Luksemburgist ja Hiinast. Kõigil õppijatel oli kõrgharidus ning nad olid õppinud varem vähemalt üht võõrkeelt (enamik kahte-kolme võõrkeelt). Õpiti eelkõige perekondlikel ja tööalastel põhjustel, samuti üldisest huvist Eesti vastu. Paljude õppijate kinnitusel on Internet neile ainuke võimalus eesti keele süsteemseks õppimiseks, kuigi mitmele õppijale pakkus keelelist tuge ja suhtluskeskkonda eestlasest elukaaslane või sõber.

Eesti keele algkursus videomaterjalide põhjal
2011. aasta kevadsemestril alustasime ka teise eesti keele kursusega. Kursus erineb metoodiliselt mõneti tavapärasest keeleõppekursusest: õppetükkides on kesksel kohal videolõigud.

Videolõigu põhjal on loodud harjutused, mis aitavad arendada kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. Kursusele registreerus 8 õppijat, kelle hulgas oli nii erinevate Euroopa riikide kodanikke, kui ka õppijaid Ameerikast ja Jaapanist. Paljude kursuslaste jaoks oli see esimene internetiõppe kogemus.

Käesoleva aasta märtsikuus käivitub ka uus eesti keele kursus Eesti keele sõnavara algkursus, mille keskmes on sõnavara tutvustamine. Kursus sobib keelehuvilistele, kes tahavad omandada või täiendada teadmisi eesti keele sõnavarast, kasutades mitmekülgseid õppematerjale (sõnavaraharjutused, erinevaid osaoskusi arendavad harjutused).

Algselt oli kursuste raames kavandatud ka auditoorne õppetöö, mille me osaliselt asendasime Skype’i kõnedega (nii audio- kui videosuhtlus), sest paljudel kursuslastel polnud võimalik Eestisse sõita. Selline töökorraldus võimaldas pakkuda õppijatele vähemalt virtuaalset keelekeskkonda, kus nad saaksid eesti keelt kõnelda ja kuulata. Samas sai selgeks, et taoline individuaalne õpe nõuab õpetajatelt lisatööd ja entusiasmi.

Kahjuks ei õnnestunud luua edukat grupisuhtlust Moodle`i foorumites: meie korduvad katsed õpitava osas diskussioone algatada ei leidnud õppijate seas piisavalt vastukaja. Õppijate motiveeritus on arvutipõhiste kursuste puhul isegi olulisem kui tavapärases õppes. Kuigi alguses oli huvi uudse õppevormi vastu suur (keegi kursusel osalenutest polnud varem arvuti vahendusel keeli õppinud), langes mitme õppija huvi esimeste raskuste tekkides.

Õppetöö käigus küsisime nii kursusel “Eesti keele kursus algtasemele” kui ka “Eesti keele algkursus videomaterjalide põhjal” õppijatelt, milliseid eesti keele aspekte oli kõige raskem õppida. Vastused näitasid, et kõik õppurid pidasid raskeks eesti keele grammatilise struktuuri õppimist – käänamist, verbivormide moodustamist jms. Seda kinnitasid ka esitatud tööd ja testide tulemused. Mitme inimese jaoks oli raske ka eesti keele sõnavara omandamine. Samas leidsid vastajad, et käesolev kursus on rikastanud nende eesti keele sõnavara, arendanud lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning parandanud nende grammatikatundmist.

Palusime õppijatel esile tuua ka e-keeleõppe positiivseid ja negatiivseid jooni.

E-õppe positiivseteks külgedeks peeti:

  • võimalust õppida enesele sobivas tempos ja enda valitud ajal ning kohas;
  • sõltumatust teistest õppijatest ning ka õpetajast;
  • kasutajasõbralikku õpikeskkonda, kergesti kättesaadavat infot;
  • paranenud enesedistsipliini;
  • võimalust õppida võõrkeelt, mida õppija kodumaal tavakursustel ei õpetata.

E-õppe negatiivsete külgede osas läksid õppijate arvamused rohkem lahku kui positiivsete külgede osas. Muuhulgas leiti, et e-õppele kulub rohkem aega, kui õppijad olid arvanud ning klassiruumis õpiks kiiremini, sest siis saaks õppetöö käigus kerkivatele küsimustele kohe vastuse (kuigi üritasime kõigile küsimustele samal päeval vastata). Ka tekitas raskusi oma aja planeerimine ja tehtud plaanidest kinnipidamine ning enese motiveerimine (tunnistati, et vahel ollakse laisavõitu). Veel peeti puuduseks seda, et pole pidevat vahetut kontakti teiste õppijatega, et saaks end nendega võrrelda. Mainiti ka tehnilisi probleeme (nt täpitähtede kasutamine).

Kahtlemata on e-keeleõpe väga perspektiivikas õppevorm, sest see annab õppijatele võimaluse õppida keeli, mida nad oma kodumaal klassiruumis õppida ei saa, teha seda neile sobival ajal ja kohas. Toetudes esialgsele kogemusele, võime väita, et eesti keele õpe algtasemel on arvuti abil otstarbekas ja tulemuslik, kuigi ajamahukam, kui algselt kavandatud.

Teile võivad meeldida ka need artiklid