E-kursused – mida ja milleks?
Triin Marandi
haridustehnoloog
TÜ elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskus
Veebruari alguses kutsusime TÜ õppejõude jagama enda kogemusi e-õppe kasutamise osas. Soovisime teada saada, mida olemasolevad e-kursused sisaldavad, milleks ja kuidas neid kasutatakse, milliseid õppemeetodeid rakendatakse. Elektrooniline küsimustik (http://www.eformular.com/marandi/e-metoodika.html) saadeti kokku 697 inimesele, kes olid ÕISi andmetel seotud osaliselt või täielikult veebipõhiste kursuste läbiviimisega 2011. kalendriaasta jooksul. 10 päeva jooksul saime vastused 69 inimeselt. Suur tänu neile kõigile!
Kes küsimustikule vastasid?
Vastanutest 46 olid naised ja 23 mehed, vanuses 26 kuni 80 aastat (41 inimest oli vanusevahemikus 40-59 aastat ja 21 neist nooremad), 13st teaduskonnast või kolledžist ning samuti haldusstruktuurist (Tabel 1).
Tabel 1. Uuringus osalenute jaotus vastavalt struktuuriüksusele.
Uuringus osalenute seas oli 22 lektorit, 11 dotsenti, 9 teadurit või vanemteadurit ja 6 assistenti, 3 õpetajat ning samapalju professoreid. 12 inimest liigitas enda positsiooni „muu“ alla (nt doktorant).
Milliseid e-õppe keskkondi kasutatakse?
Enamikel vastanutest (66-l, kokku 70 e-kursust) on e-kursused TÜ keskses Moodle’is (http://moodle.ut.ee). Tüüpiliselt oli küsimustikule vastanul 1-4 e-kursust, paaril inimesel aga isegi 10-12. TÜ Viljandi kutuuriakadeemia Moodle’is (http://moodle.kultuur.edu.ee) oli 5 vastanul kokku 18 kursust, e-Õppe arenduskeskuse Moodle’is (http://moodle.e-ope.ee) 4 inimesel kokku 8 kursust. Lisaks Moodle’ile kasutatakse TÜ ÕISi ja erinevaid veebilehekülgi (nt http://courses.cs.ut.ee ja http://docs.google.com).
Kuna TÜ keskses Moodle’is saab õppejõud ise ÕISi kaudu enda e-kursustele põhju luua ja õppijaid lisada (vt juhiseid aadressil http://www.ut.ee/1049243) ning TÜ kasutajatunnuse ja parooliga siseneda, on see õppejõudude ja õppijate elu oluliselt mugavamaks muutnud. Veebruari alguse seisuga oli seal kokku umbes 1500 e-kursust. Kuigi TÜ Viljandi kutuuriakadeemia kasutab eraldi Moodle’it, võivad sealsed õppejõud ka kesksesse Moodle’isse oma kursused luua ja õppetöös kasutada. e-Õppe arenduskeskuse Moodle’is toimuvad enamasti teiste koolide õppijatele suunatud TÜ õppejõudude kursused (st õppijatel on seal Moodle’is kasutajatunnused juba olemas).
Milleks e-õppekeskkonda kasutatakse?
Enamasti kasutatakse e-keskkonda õppematerjalide ja info esitamiseks, suhtlemiseks, hinnete haldamiseks, kodutööde esitamiseks ja teadmiste kontrollimiseks testidega. Vähem aga harjutamiseks (nt enesetestid) ja rühmatööks (Joonis 1 ).
Lisaks küsimustikus pakutud võimalustele toodi vastanute poolt välja e-keskkonna kasutamise eesmärkidena õppijatele tagasiside andmine, lisamaterjalidele viitamine, üliõpilastööde juhendamine ja endale märkmete tegemine (mida on kursusel vaja muuta ja parandada).
Informatsiooni jagamiseks on kursustel tavaliselt kursuse tutvustus, kursuse ainekava, ajakava ja tähtajad, õpijuhised ülesannete sooritamiseks, hindamiskriteeriumid ning praktikumide juhendid/ülesanded.
Õppematerjalid on valdavalt just selle kursuse jaoks koostatud täistekstilised materjalid või esitlusslaidid ning viited avalikus veebis olevatele teiste autorite materjalidele (sh arhiividele, andmebaasidele jm). Vähem kasutatakse video- ja audioloenguid, ekraanivisioone, sisupakette ning õppijate poolt koostatud materjale (Joonis 2 ).
E-kursus pakub mugavaid võimalusi suhtlemise korraldamiseks. Nii kasutataksegi e-kursusi teadete ja uudiste jagamiseks ning korralduslikele küsimustele vastamiseks ja tagasiside andmiseks, harvem konsultatsioonide ja arutelude läbiviimiseks ning tudengite omavaheliste ülesannete jagamiseks. Vaba vestlust võimaldatakse üsna harva ja samuti rühmasisest suhtlemist (Joonis 3 ).
Foorumi kõrval leiab suhtlemisvahendina kasutust jututuba, sõnumid ja kiirpost (võimaldab mugavalt saata e-kirju kursusel osalejate Moodle’i-välisesse e-postkasti) ning sõnumite vahend. Mõne kursuse raames kasutatakse suhtlemiseks ka MSN’i ja Skype’i (Joonis 4 ).
Foorum ongi kõige enam kasutatav Moodle’i vahend. Seda kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel: suhtlemiseks, individuaalsete ülesannete esitamiseks, rühmatööks, kursuse kohta tagasiside saamiseks (nagu ka tagasisidevahendit) ning õpitava kinnistamiseks ja harjutamiseks.
Need, kes kasutavad e-keskkonda ka rühmatööks, teevad seda eelkõige rühmasisese suhtlemise ning ühise töö koostamise hõlbustamiseks. Vähem kasutatakse Moodle’i võimalusi rühmade automaatseks loomiseks, rühmatöö jälgimiseks ja hindamiseks (Joonis 5 ). Tehnilistest vahenditest on õppejõud rühmatöö toetamiseks välja valinud foorumi (suhtlemiseks ja töö esitamiseks), wiki (ühise kokkuvõtte koostamiseks), GoogleDocs’i, jututoa, mõistekaardi, rühmade valimise vahendi, Skype’i, sõnastiku ning ülesandevahendid rühmatöö kokkuvõtete esitamiseks (Joonis 6
). Harvem kasutatakse rühmatöö suhtluskeskkonnana ka Adobe Connect Pro’d.
Õppeprotsessis on väga oluline osa harjutamisel ja omandatud uute teadmiste ja oskuste kinnistamisel. Selleks sobivad enesetestid ja erinevat tüüpi ülesanded. Eneseteste luuakse Moodle’i testidena (enesetestid), HotPotatoes’e testidena ja mälukaartidena. Individuaalset küsimustele vastamist organiseeritakse veel Moodle’i küsitluse ja tagasiside abil (Joonis 7 ). Samuti aitab sõnastiku, andmebaasi ning õpipäeviku täitmine ja mõistekaardi loomine kaasa olulise info kinnistamisele ja seoste loomisele. Tund, mis on väga efektiivne Moodle’i vahend iseseisva õppimise toetamiseks (sisaldab lehekülgedena nii õppematerjale kui selle kohta käivaid kontrollküsimusi ja õppija liikumine õppetükkides toimub vastavalt tema kontrollküsimuste vastustele), leiab kasutamist äärmiselt vähe.
Individuaalsete ülesannete esitamiseks ja hindamiseks kasutatavad vahendid on ülesanded mitme faili esitamisega, onlain teksti esitamisega ja ühe faili esitamisega (kõige populaarsem), foorum ning test. Kuigi õppijate kodutööde esitamiseks kasutatakse enam-vähem samu vahendid, mida ka harjutamiseks, on hindamiseks kasutatavate vahendite loetellu lisandunud näiteks eFormular ja Skype (Joonis 8 ).
Moodle’i vahenditest leiavad teistest vähem kasutamist andmebaas ja mõistekaart (sobib õpitava kinnistamiseks ja rühmatööks), mälukaardid (sobivad samuti õpitava kinnistamiseks ja harjutamiseks), tund (sobib eelkõige õpitava kinnistamiseks ja harjutamiseks), NanoGong (suuline ülesanne, mis võimaldab õppijal oma ülesande salvestada ja esitada audiofailina) ja õpikoda (vahend individuaalsete ülesannete esitamiseks ja üksteise tööde hindamiseks/kommenteerimiseks) ning õpipäevik (võimaldab õppijal teha kursuse jooksul sissekandeid, mida õppejõud saab kommenteerida ja hinnata).
Moodle’i-välistest vahenditest kasutatakse kõige enam (12 inimest) GoogleDocs’i rakendust (vt http://www.e-uni.ee/juhendid/?p=722=1, võimaldab luua küsimustikke, ühiselt luua dokumente, esitlusi ja andmetabeleid jm), Skype’i ning MSN’i (eelkõige suhtlemiseks), eFormulari küsimustike koostamiseks (http://www.etu.ut.ee/kevad-2011/eformular/) ja HotPotatoes’e teste õpitava kinnistamiseks ja harjutamiseks. Veebipõhise seminari tarkvara Adobe Connect Pro (http://www.etu.ut.ee/sugis-2009/haridustehnoloog-soovitab-2/#) kaudu on väga mugav rühmatööd korraldada, loengut pidada ja seminari läbi viia (Joonis 9 ).
Moodle’i keskkond aitab õppejõududel õppijate esitatud töid hallata ja hinnata ning hindetabel annab kõigile osalistele hea ülevaate saavutatud tulemustest. Nii kasutataksegi e-keskkonda esitatud tööde hindamiseks, auditoorse töö tulemuste haldamiseks, lävendite kontrollimiseks, koondhinde esitamiseks ja õppijale tagasiside andmiseks (vastuste kommenteerimiseks, sõnalise hinnangu andmiseks) (Joonis 10 ).
Milliseid meetodeid e-kursustel kasutatakse?
Küsisime e-kursustel kasutatavate meetodite kohta. Enamik vastanutest ei kasuta kunagi enda kursustel tutvumisülesandeid ega soojendusülesandeid (54) (http://www.e-ope.ee/_download/repository/aktiivoppemeetodid_Triin_Marandi.pdf). Need, kes kasutavad, peavad seda oluliseks õppijate eelhäälestuseks ja õpikogukonna tekkeks. Kasutatakse nt enda elukoha kandmist Google’i kaardile või enda tutvustamist vastavas foorumis, enda ootuste tutvustamist, lühikest mittehinnatavat eeltesti õppijate eelteadmistest ülevaate saamiseks, individuaalplaani koostamist kursuse läbimiseks.
E-kursused on üles ehitatud eelkõige individuaalülesannetele ja vähem rühmatööle (Joonis 11 ). Nende meetodite valik, mida vähemalt pooled vastanutest on kasutanud, on üsna kesine – valdavalt samad meetodid, mida õppejõud on seni edukalt auditoorse õppe puhul praktiseerinud ning vähem uusi võimalusi, mida just e-keskkond juurde pakuks.
Oli tore tõdeda, et küsitlus täitis ka meie varjatud eesmärki – tutvustada õppejõududele erinevaid vahendeid ning e-õppes kasutatavaid meetodeid. Nii saimegi tagasisidena järgmisi kommentaare:
- “Ma pole ausaltöeldes selle peale (soojendusülesande) tulnudki just kombineeritud kursuse tõttu, aga see on hea mõte :)”
- “Siin näidetes on palju toredamaid variante! Järgmisel aastal kasutan kindlasti mõnda neist.”
- “Küsimustiku näidete failid olid väga kasulikud ja andsid ideid edaspidiseks. Aitäh!”
- “Täites seda küsimustikku sain uusi teadmisi, mida kõike on võimalik Moodle’is kasutada. Sügisestes ainetes teen kindlasti muudatusi ja katsetan mõnda e-vahendit või ülesannet, mille kohta praegu märkisin ‘ei kasutagi’.”
- “Kursusel on ka auditoorsed tunnid ja kogu suuline suhtlus, rühmatööd jne toimuvad auditooriumis. Moodle’is on selline materjal, mida varem olin lugenud loengutena ja lasknud teha kirjalike ülesannetena. E-õpe on hädavajalik, sest loenguid ei kuula mitte keegi, 99% tudengitest istub loengu ajal mõnes suhtluskeskkonnas. Kirjalike ülesannete üle arve pidamine on e-õppes palju kergem kui paberil. Nende kogumine paberil, hindamine-parandamine, tagastamine, puuduvate/hilinevate ülesannete ootamine, üles märkimine jne on varem tekitanud segadust, mis on mõjutanud ka hindamist. E-keskkonnas on selge struktuur ja kõik must-valgel kirjas: tähtajad, esitatud tööd, hilinemised, saadud punktide arvud, nii et hindamine on ka palju selgem ja õiglasem.”
- “Hindan eelkõige e-õppe võimalust luua suhtlust paljude üliõpilastega. 80 üliõpilasega seminari teha ei saa, kuid Moodle’i kaudu saab edukalt diskussiooni pidada ning see võimaldab osaleda ka neil noortel, kes ennast klassiruumis kehtestada ei julgeks. Olen e-tuge kasutanud 5 aasta vältel ja üha paranevad võimalused on teinud mind esmasest skeptikust üpris entusiastlikuks kasutajaks.”