E-õppe statistika 2010

Lehti Pilt, haridustehnoloogiakeskuse juhataja

E-kursused

E-kursused on õppeained või täienduskoolitusprogrammid, mis toimuvad täielikult veebipõhiselt või millel on veebipõhine tugi e-õppe keskkonnas. Tartu Ülikool kasutab veebipõhise õpikeskkonnana põhiliselt TÜ keskset Moodle keskkonda (http://moodle.ut.ee). Viljandi Kultuuriakadeemia kasutab oma Moodle´it (http://moodle.kultuur.edu.ee). Kuigi Füüsika instituut kasutab põhiliselt keskset Moodle´it, on neil lisaks olemas eraldi Moodle https://www.fi.tartu.ee/moodle, kuhu saab siseneda ka keskse Moodle´i kaudu. Mingil määral toimub kursusi veel ka Blackboardi õpikeskkonnas. Blackboardi keskkonda on võimalik kasutada 2011.a lõpuni. 2012.a Blackboardi litsentsi enam ei pikendata ja veebipõhise õpikeskkonnana jääb kasutusele ainult Moodle. 2011.a märtsi seisuga oli Tartu Ülikoolis kokku ca 1195 e-kursust, millest Moodle´is oli 995 ning Blackboardis ca 200 (Joonis 1). Blackboardi kursuste koguarv on suurem, kuid need 200 on kursused, mis on hetkel veel Moodle keskkonda üle toomata (see arv on hinnanguline). Kõik olemasolevad kursused pole muidugi veel valmis ja kasutusel.

Joonis 1. Tartu Ülikooli e-kursuste arv

E-kursuste arv on ülikoolis igal aastal pidevalt suurenenud (Joonis 2).

Joonis 2. E-kursuste arvu kasv Tartu Ülikoolis 2000-2010

2011.a märtsi seisuga oli Tartu Ülikooli keskses Moodle´is 840 kursuse põhja ja VKA Moodle´is 155 kursuse põhja (kokku 955 Moodle kursust). Kursuste arvu edetabelit juhivad struktuuriüksuste kaupa Viljandi Kultuuriakadeemia, sotsiaal- ja haridusteaduskond ning filosoofiateaduskond (Joonis 3).

Joonis 3. Moodle kursuste arv teaduskondades ja kolledžites

Institituutide/keskuste tasemel on aktiivsemad Moodle´i kasutajad:

• Haridusteaduste instituut – 76
• Keelekeskus – 56
• Arvutiteaduste instituut – 39
• Füüsika instituut – 32
• Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut – 31
• Ökoloogia ja maateaduste instituut – 27

Veebipõhise ja osaliselt veebipõhise õppe kasutamine õppetöös

Vastavalt ÕISi statistikale oli ülikoolis 2010.a 526 veebipõhist või osaliselt veebipõhist ainekava (Tabel 1), mis moodustasid kõikidest ainekavadest 6 %. Veebipõhise õppe osakaal on ülekaalukalt kõige suurem Euroopa Kolledžis (38 %). Selle statistika aluseks on ÕISis ainekavade juures olev veebipõhisuse tunnus. Kuni 2010.a suveni oli ÕISis ainekava juurde võimalik panna märge, et see õppeaine on veebipõhine (tunnus „Veebipõhine“ – jah). Sügissemestri ainekavadel oli juba võimalus valida, kas õppeaine on täielikult veebipõhine või osaliselt veebipõhine. Ilmselt kõikide tegelikult osaliselt või täielikult toimunud veebipõhiste õppeainete puhul pole see tunnus ÕISis märgitud ning e-toega õppeaineid on ilmselt rohkemgi.

Tabel 1. Osaliselt või täielikult veebipõhiste ainekavade suhe kõigisse 2010. a ainekavadesse

Täielikult veebipõhiseid kursusi oli e-kursuste üldarvust ca 16 %.

Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel kursustel osales 2010.a. kokku 14013 õppijat.

E-täiendusõpe

E–täienduskoolituses on olnud üldine trend e-kursuste ja õppijate arvu pidev suurenemine, kuigi viimasel aastal vähenes kursuste arv, kuid õppijate arv samal ajal tõusis. 2010. a. pakkus ülikool täienduskoolitusena 234 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 4274 õppijat. E-täienduskoolituskursuste toimumisest aastatel 2005-2010 annab ülevaate joonis 4.

Joonis 4. E-täienduskoolituskursuste ja neil osalejate arv 2005-2010

E-täienduskoolituskursused toimusid ca 2/3 ulatuses Moodle´i ning 1/3 ulatuses Blackboardi keskkonnas.

Videoloengud

2010.a 6.juunil valmis IT osakonna multimeediatalituse juhtimisel TÜ videoportaal UTTV (Tartu Ülikooli televisioon) http://www.uttv.ee, kuhu 2010.a märtsi keskpaiga seisuga oli lisatud 121 avalikult kättesaadavat õppevideot. Lisaks sellele on õppevideote kategoorias videosid, mis on piiratud kättesaadavusega (kättesaadavad ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnustega isikutele või ÕISis õppeainele registreerunutele). Enamik õppevideotest on seotud kindlate e-kursustega, millele viidatakse ÕISist vastava ainekava juurest või e-kursuselt. UTTV avamise perioodist kuni käesoleva ajani on õppevideoid vaadatud kokku 8403 korda. Enimvaadatud õppevideote TOP 10:

1. Poliitökonoomia 15. loeng. Aine kokkuvõttev ja tulevikku vaatav loeng (Viljar Veebel) – vaadatud 426 korda
2. Poliitökonoomia: 1. loeng. Poliitökonoomia ruum ja arengud (Viljar Veebel) – vaadatud 390 korda
3. Poliitökonoomia 14.loeng. Üliõpilaste ettekanded ning imperialism ja hegemonism rahvusvahelistest suhetes (Viljar Veebel) – vaadatud 290 korda
4. Towards Transcultural Memory Studies (Astrid Erli) – vaadatud 287 korda
5. Poliitökonoomia 12. loeng. Poliitökonoomia teoorias ja praktikas: “Globaalne võitlus domineerimise nimel” (Viljar Veebel) – vaadatud 261 korda
6. Poliitökonoomia 11. loeng. Uurimisteemade ettekanded (Viljar Veebel) – vaadatud 237 korda
7. Euroopa liit 1 (Viljar Veebel) – vaadatud 232 korda
8. Poliitökonoomia 5. loeng. Energiajulgeolek ja kliimamuutuste juhtimine (Viljar Veebel) – vaadatud 230 korda
9. Poliitökonoomia 7. loeng. Teoreetilised vastuseisud (Viljar Veebel) – vaadatud 5 korda
10. Poliitökonoomia 10. loeng. Majanduslike mudelite alternatiivid Eesti jaoks ja “Inflatsiooni mõiste ja tähtsus poliitökonoomias” (Viljar Veebel) – vaadatud 221 korda

Veebiseminari kasutamine

2010.a oli ülikooli töötajatel ja üliõpilastel jätkuvalt võimalik administratiivse töö, õppe- või teadustöö eesmärkidel kasutada veebiseminari tarkvara Adobe Acrobat Connect Pro, mille litsents osteti „Tiigriülikool+ 2009-2012“ programmi toetusel. Connect Pro asub TÜ serveris aadressil http://kontakt.ut.ee. Connect Pro on veebikonverentsi või -seminari pidamise tarkvara, millega saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, audio- ja videokonverentse, jagada erinevates formaatides faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit. See on hea võimalus koosolekute ja seminaride pidamiseks ning videoloengute salvestamiseks, kuna kõike seminariruumis toimuvat saab seminari läbiviija videofailina salvestada. Iga veebiseminari kasutaja saab seminaril osaleda oma arvutist – tuleb lihtsalt avada seminariruumi veebiaadress ja siseneda ruumi. Connect Pro kasutamine 2010.a:

• 85 õppejõudu kasutasid 55 seminariruumi
• veebiseminari kasutati kokku 1097 tundi ja 37 minutit (kõik kasutajad)
• seminari läbiviijad kasutasid veebiseminari 462 tundi ja 39 minutit

Õpiobjektid ja DSpace

Digitaalne õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss. Õpiobjektid on näiteks slaididega integreeritud videoloengud, animatsioonid, sisupaketid jms. Õpiobjektid ning paljude e-kursuste õppematerjalid on avalikult kättesaadavad TÜ raamatukogu digitaalses repositooriumis DSpace (http://dspace.utlib.ee/dspace) e-õppe materjalide kollektsioonis. Repositooriumis olevaid digitaalseid õppematerjale ja õpiobjekte saab iga õppejõud otsinguga otsida ning oma õppetöös kasutada, viidates neile ÕISis olevast aineprogrammist või e-kursuselt. Näiteks võite otsida märksõna “videoloeng” abil, mille tulemusena kuvatakse kõik videoloengud või sisulise märksõna abil. Enamik repositooriumis olevaid õpiobjekte ja õppematerjale on loodud ESF REDEL ja BeSt programmide toetusel. Repositooriumis olevaid õppematerjale/õpiobjekte saab kuvada ka otsingulahtri all olevate nuppude abil: titles (kuvatakse pealkirjade alusel), authors (kuvatakse autorite alusel) või issue date (kuvatakse väljalaskeaja järgi). 2011.a märtsi keskpaiga seisuga oli DSpace´s 91 e-kursuse õppematerjalid ja 140 õpiobjekti. Õpiobjektidest 43 on videoloengud ning 80 sisupaketid. E-õppe materjalide kollektsioonis on 156 autori materjale ja/või õpiobjekte.