ISSN 2228-1932

Õppijad e-õppest

Eveli Kadarik, haridustehnoloog
Marju Piir, haridustehnoloog

Õppijad vastasid õpikeskkonna kaudu saadetud üleskutsele avaldada oma arvamust e-õppest videointervjuus või kirjalikus vormis.

Alljärgnevalt videointervjuud.

Katre Arniste
Psühholoogia I kursus
Vaata/peida videointervjuu
Tõnis Kusmin
Ettevõtlus ja projektijuhtimine I kursus
Vaata/peida videointervjuu
Alo Lõoke
Koolikorraldus magistriõpe, Üliõpilaskonna esimees
Vaata/peida videointervjuu
Aino-Silvia Tali
Riigiteadused I kursus
Vaata/peida videointervjuu
Andres Ehrenpreis
Arvutitehnika II kursus
Vaata/peida videointervjuu

Kirjalikult laekunud vastuste põhjal on õppijad e-kursustel osalenud nii vabatahtlikes kui ka kohustuslikes õppeainetes. Enamasti on need olnud osaliselt veebipõhised või veebipõhise toega, kuid esineb ka täieliku veebipõhise õppe kogemusi.

Õppijatele meeldib e-õppes kõige rohkem paindlik ajakasutus ja distantsõpe. Suur eelis on oma aja planeerimine ja korraldamine ning ülesannete sooritamine sobivas ümbruskonnas. Pole tarvis kuhugi sõita ja tõtata. Teises teaduskonnas õppijale või töölkäijale ei sea veebipõhine kursus kindlaid kohaloleku aegu. Ülesandeid saab jaotada eri aegadele ja sooritada nii päevasel kui öisel ajal. Õppijad manitsevad, et sealjuures ei tohi unustada tähtaegu.

Veebipõhiste kursuste ülesehitust ja sisu kiideti mitmel korral. Õppijaile meeldis e-õppe mugavus nii keskkonna kui läbiviimise osas. Juba kursuse tugi veebis, kus on testid ja osa õppematerjale lisab ülevaatlikkust. E-kursus võimaldab foorumites oma kogemusi ja mõtteid vahetada. Veebipõhiseid kursusi hinnati paindlikuks ja jõukohaseks. Esile tõsteti selliseid e-õppe võimalusi nagu videoloengud ja rühmatööde tegemine õpikeskkonnas.
Märgiti, et väga positiivne on kiire tagasiside saamine suhtlemisaldis juhendajatelt.

E-õpet motiveerivad kasutama huvitavad kaasahaaravad kursused, mille kestel saab õppija ka enda kohta midagi teada ja lisaks tekstilisele osale tuuakse elavaid näiteid, tehakse teste või kaasatakse õppijaid. Lisaks uudsed kursused, mida võib-olla auditoorselt läbi ei viidagi. Hindamise osas oleks hea kui kursustel oodataks loovat väljundit ja hindamine oleks pigem arvestuslik. Loeb ka huvi aine vastu ja selle vajalikkus õppijale.

Õppijad on arvamusel, et e-õpe lihtsustab õppimist. Eriti neis ainetes, mis ei eelda otsest kontakti. Võtmeks on taas paindlik ajakasutus ja võimalus valida õppimiseks sobiv ümbruskond, mis arvestab rohkem igaühe individuaalsusega. Aga ka multitasking, sest näiteks rühmatööd saavad korraga teha mitu inimest erinevatest kohtadest. Meeldib, et õppematerjalid ning suhtluskeskkond kaasõppijatega on samas kohas, samuti on võimalik oma töid sealsamas esitada. Eriti positiivne on kindla õppeplaani jälgimise võimalus õpikeskkonnas. Õppija näeb e-õppe kui õppimise võimaluse efektiivsust ja perspektiivi juhul kui aine eesmärk ja ülesannete püstitus on selge ja juhendaja annab piisavat informatsiooni, nii korraldusliku poole kui aine kohta ja loob seoseid. Samas hindavad õppijad ka vahetut kontakti ja nendivad, et e-õpe nõuab enesedistsipliini. Nii võib muutuda laisaks kui ei pea kindlal ajal kindlasse kohta ilmuma. Mõne ülesande lahendamiseks on parem otse abi küsida, kui kursuse foorumis või e-kirja teel. Vahetu kontakt võib jääda mällu ja kogemusena kauemaks meelde.

Õppijad on saanud kasutades e-õpet erinevaid tulemusi. Nii häid kui ka kesiseid. Üldiselt leitakse, et tulemused on kõikuvamad, sest võib esineda tehnilistest põhjustest tingitud arusaamatusi, mis hinnet negatiivselt mõjutavad. Täpsustavaid kiirküsimusi materjali kohta ei saa otse esitada. Positiivse tulemuse saamiseks aga on kasutada rohkem kõrvalist abi kui auditoorses õppes. Väga oluliseks peavad õppijad tagasisidet, mille mõju tunnetatakse e-õppes rohkem kui auditoorses õppes. E-õppe vormis läbitava aine puhul on tagasiside efektiivsemgi, sest kursusekaaslased hindavad üksteise poolt kirjutatut, nii referaate kui harjutuste vastuseid ja samuti teeb seda õppejõud kokkulepitud aja tagant. See laseb õppijal paremini mõista aine eesmärki ja seost teiste valdkondadega.

Takistusena mainitakse sageli tehniliste süsteemide mittetoimimist, mille alla kuuluvad elektri- ja internetikatkestused, tõrked infosüsteemis. Raskusi esineb kui õpikeskkond on loodud kindla operatsioonisüsteemi-ja veebilehitsejakeskselt. Mõned rakendused ei pruugi sel juhul töötada. Ülesannete kaheti mõistetavuse korral võib küsimustele vastuste saamise aeg olla pikem. Kursuste ebaselgus ja infopuudus on takistuseks juhul kui materjalid asuvad eri keskkondades nagu ÕISis, Moodle’is, eriveebides, juhendaja kodulehel ja õpijuhendid on ebamäärased. Kui juhendaja annab kõige selle juures ka vähest tagasisidet on õppija saanud negatiivse kogemuse osaliseks.

Ainete osas, mis võiksid olla veebipõhised, on õppijatel konkreetsed soovid. Ikka igaühe huvidest ja vajadustest lähtuvalt.

  • Olen huvitatud eelkõige psühholoogilistest ja eksperimentaalsetest e-ainetest.
  • Sotsiaaltöö ja rahvatervise erialadega seonduvad.
  • Poliitika ja riigiteaduste valdkond, psühholoogia alased, ajaplaneerimine. Rekreatsioon ja aktiivtegevused.
  • Tööõigus ja tööohutus. Arengupsühholoogia.
  • Sotsiaaltöö või sotsiaalpoliitika.
  • Erinevates keelekursustest, samuti LOTE teaduskonna ainetest. E-loengud võimaldaks osaleda rohkem ka oma eriala ainetel, sageli on probleeme mind huvitavate loengute aegade kattumisega.
  • Loomingulised ained.
  • Näiteks fotograafia-, arvutigraafika-, kujundamise kursused.
  • Elus tekitavad teatud situatsioonid vajadusi/uudishimu, mida võiks vahel rahuldada. Momendil vajan teadmisi avaliku-õigusliku ülikooli ja tema turundusviiside kohta nii Euroopas kui ka mujal maailmas reaalsete näidete varal.

Õppijad avaldasid ka arvamust teemal, milline on nende arvates kvaliteetne e-kursus. Sellest loe pikemalt siit.

Täname videointervjuudes osalejaid (Katre Arniste, Tõnis Kusmin, Alo Lõoke, Aino-Silvia Tali, Andres Ehrenpreis) ja tekstiliste vastuste saatjaid (Tarvo Metspalu, Kadri Ilves, Kati Tikk, Elina Kuristik, Urmas Lehtsalu, Mart Küng, Helen Otsep, Ilona Jäger, Merit Rahnik, Eneken Jalast, Annika Põldkivi, Katrin Kuusma, Mari Lepla).

Teile võivad meeldida ka need artiklid