E-kursuste kvaliteet õppijate silme läbi

Triin Marandi, haridustehnoloog

Tartu Ülikooli üliõpilaste küsitlus

E-kursusi on loodud Tartu Ülikoolis juba 1998. aastast. Neid loodi oma sisetundest lähtudes, teiste kursusi vaadates, kolleegide kogemustest õppides ja alates 2008. aastast kvaliteetse e-kursuse koostamise juhendist lähtudes. 2008. aasta sügisest on võimalik oma e-kursusele taotleda kvaliteedimärki ning ühtlasi saada ekspertidelt tagasisidet kursuse täiustamiseks. Aastast aastasse on täiustatud e-kursuse kvaliteedi hindamise süsteemi ning kvaliteetse e-kursuse loomise juhendeid. Paljudel kursustel on olemas lisaks ÕISis olevale kursuse hindamise vormile oma tagasisideküsimustik, mille tulemuste põhjal saab e-kursust järjest paremaks muuta. Ka ÕISi küsimustikus on sees mõned e-õppe kohta käivad punktid. Sellegi poolest on iga õppejõu enda otsustada, milline tema kursus on ja milliseks see muutub.

2010/2011. õa kevadsemestri alguses saadeti TÜ 7804 üliõpilasele e-kiri palvega osaleda uuringus. Üliõpilased valiti nende hulgast, kes olid ÕISi andmetel 2010. aasta jooksul osalenud kursustel, mis aineprogrammis olid märgitud täielikult või osaliselt veebipõhisteks. Küsimustik oli veebipõhine (http://www.eformular.com/marandi/kvaliteet.html) ja sisaldas ühe osana samu väiteid, mis on aluseks e-kursuste hindamisel kvaliteedimärgi omistamise protsessis. Lisaks loodi ka 9 uut väidet (lisakriteeriumi). Kas õppijad ja eksperdid peavad oluliseks samu kvaliteedikriteeriume?

Küsimustikule vastas veebruarikuu jooksul kokku 242 üliõpilast kõigist üheksast teaduskonnast ja neljast kolledžist (Tabel 1), kellest 92  (38%) oli osalenud 1-2 e-kursusel, 86 (35,5%) 3-5 kursusel ja üle viie e-kursuse kogemusega oli 44 (18,2%) üliõpilast.

Tabel 1. Küsimustikule vastanud üliõpilaste jaotus teaduskondade ning kolledžite lõikes

Vanuseline jaotus oli järgmine: üle 35-aastaseid oli 29, 19-25-aastaseid 167, 26-35-aastaseid 46. Vastanutest 37 (15,3%) olid mehed ja 205 naised (84,7%).

Millistele kriteeriumidele peaks kvaliteetne kursus vastama?

E-õppe kvaliteedi töörühm peab oluliseks hinnata 25 kvaliteedikriteeriumi, mis alljärgnevas tabelis (Tabel 2) on toodud valgel ja rohelisel taustal. Rohelisel taustal on neli viiest kõige olulisemast kvaliteedikriteeriumist, mis määrati e-õppe kvaliteedi töörühma poolt suhete diagraafi meetodil (Brassard & Ritter, 1994):

1. E-kursusel on sõnastatud õppijakesksed eesmärgid ja õpiväljundid.
2. Kursuse sisu vastab kursuse õpiväljunditele ning arvestab e-õppe kontekstiga.
3. Kursuse õppetegevused ja hindamise põhimõtted vastavad kursuse õpiväljunditele.
4. Õpijuhis on põhjalik ja terviklik, sisaldades osalise e-kursuse puhul ka ülevaadet auditoorsest õppetööst.
5. Kursuse juhendaja täidab erinevaid rolle (tehniline, organisatoorne, sotsiaalne ja pedagoogiline) ja/või kasutab vajadusel selleks lisaabi.

Kuna arvasime, et üliõpilastel on raske mõista ja hinnata 2. kvaliteedikriteeriumi (Kursuse sisu vastab kursuse õpiväljunditele ning arvestab e-õppe kontekstiga), jäi see meie küsimustikust välja, kuid sai sisuliselt kaetud lisakriteeriumidega.

Hallil taustal on tabelis märgitud lisakriteeriumid. Kriteeriumid on tabelis järjestatud vastavalt õppijate hinnangule – kuivõrd oluliseks või ebaoluliseks seda peeti. Eespool on need kriteeriumid, mille kohta õppijad arvasid, et need on väga või pigem olulised ning märgiti vähem, et need on täiesti või pigem ebaolulised.

Tabel 2. Õppijate ning e-õppe kvaliteedi töörühma hinnangud e-kursuste kvaliteedikriteeriumide olulisusele. Valgel taustal on märgitud kvaliteedimärgi ekspertide poolt hinnatavad kriteeriumid. Hallil taustal on märgitud lisakriteeriumid. Rohelisel taustal on kvaliteedimärgi töörühma poolt suhete diagfaafi meetodil määratud kõige olulisemad (kõige suurema kaaluga) kvaliteedikriteeriumid.

Õ – jrk õppijate arvates
KT – jrk e-õppe kvaliteedi hindajate arvates
O – väga ja pigem oluline (vastanud õppijate arv)
EO – täiesti ja pigem ebaoluline (vastanud õppijate arv)

Tabel 2 annab ülevaate õppijate jaoks olulistest või pigem olulistest kvaliteedikriteeriumidest, millest lähtudes on õppejõududel mõistlik oma e-kursusi välja töötada. Ehk siis tegu on kvaliteedikriteeriumide edetabeliga, mille eesotsas on õppijate arvates kõige olulisemad kriteeriumid.

Nagu näha, ei kattu õppijate ja ekspertide arvamused paljude kriteeriumide olulisuse osas. Paljud kriteeriumid, mis on õppijate jaoks väga olulised, on ekspertide edetabelis üsna lõpus ja vastupidi. See aga ei tähenda, et kõiki neid kriteeriume ei võiks e-kursust luues arvesse võtta.

Milline on kvaliteetne e-kursus õppija arvates?

69% vastanutest polnud kunagi osalenud ühelgi nende arvates ebakvaliteetsel e-kursusel, kuid 31% oli selline kogemus olemas.

Enamik õppijaid oli e-kursuste suhtes väga positiivselt meelestatud. Nende arvates on e-kursused õppetööd igati toetavad ja väärivad edasist arendamist. Õppijad tegid mitmeid ettepanekuid ja positiivseid märkusi:

• Minu meelest võiksid kõikide ainete loengud olla ka video formaadis. Eriti need loengud, mis on väga informatsioonirohked ja mida on kasulik mitu korda üle vaadata (nt. matemaatika). Ma olen täiesti kindel, et see parandaks üliõpilaste tulemusi ülimalt palju. Tahaks väga, et selline asi oleks olemas!
• Mulle meeldiks, kui (eriti doktoriõppes) oleks rohkem aineid, mida oleks võimalik läbida ainult (või pea-aegu ainult) e-õppe vormis.
• Igal juhul on e-õpe väärt arendamist ja edendamist.
• Moodle on parem kui Blackboard.
• Olen täheldanud, et  100% e-õppe vormis läbitud ained (kokku on mul e-kursuseid olnud seitse), kus on vajalik mingite materjalide läbitöötamine ja nende põhjal konkreetsete tähtaegadega jooksvate kodutööde tegemine, paneb märksa enam tööle kui seminarivormis kohustusliku kohalkäimisega aine, kus reeglina oleks justkui ka vaja materjalid läbi töötada.
• Väga positiivne on, et tuleb järjest rohkem e-kursuseid. Väga hea on aineid läbida oma tempos ja omale sobival ajal. Väga positiivne on ka see, et pööratakse järjest rohkem tähelepanu e-kursuste kvaliteedile.
• Isiklikult usun, et e-kursused võiksid olla vabalt kättesaadavad ka väljaspool ülikooli. Keskkoolis õppijatel on kvaliteetsest e-kursusest kindlasti palju abi nii teadmiste saamisel kui tulevase eriala valikul. Lisakulusid sellest ülikoolile ju ei tekiks, kui kursus on täiesti iseseisvalt läbitav.
• Tegelikult võiks olla rohkem võimalusi e-kursuste läbimiseks. Et nt paralleelselt loengule on samal või järgneval semestril võimalik aine läbida e-kursusena.
• E-kursused on tegelikult täitsa head, aga siiski oleks vaja kõrvale ka auditoorseid kohtumisi (ilma nendeta ei kujutaks ette).

E-kursuste ebakvaliteetsuse näitajatena toodi välja:

õppematerjalide ja ülesannete kohta:

• sisulised vead õppematerjalides;
• liiga palju esines mittetöötavaid linke;
• materjal polnud struktureeritud ja mõtestatud;
• kättesaadavad olid ainult loenguslaidid (mitte tekst/helisalvestus), täiendavat kirjandust ei olnud või see oli ebakvaliteetne;
• testid oli vigased, õppejõud ei pööranud piisavalt tähelepanu juba eelmisel aastal kindlaks tehtud vigade parandamiseks;
• liiga palju materjale, mida oli vaja lugeda/vaadata/uurida;
• vananenud teemad ja aegunud õppematerjalid;
• kõik tekstid olid keeleliselt väga vigased;
• viletsad (tehniliselt) videoloengud;
• õppematerjalid on laiali erinevates õppekeskkondades (ÕIS ja Moodle`is korraga).

kursuse korralduse kohta:

• kursus oli väga segaselt üles ehitatud – ei leidnud vajalikke asju üles, ei saanud aru, mida peab tegema;
• õppejõud jättis kursuse üksinda, st kodutöid ei kontrollitud, lubatud tagasisidet ei antud;
• õppejõud ei suutnud tagada tehnilist tuge;
• kodused tööd olid segaselt seletatud;
• tähtaegu tuli jälgida mitmest kohast;
• nõuded kursuse sooritamiseks ja hindamise kriteeriumid ei olnud selged;
• puudusid juhised;
• tööde esitamise tähtaegade puudumine, töödele kuluva umbkaudse tööaja mitte mainimine;
• abi küsides võttis õppejõul vastamine mitu päeva aega;
• kursust muudeti toimumise käigus – see polnud kohe alguses valmis;
• rühmatöö oli läbi mõtlemata;
• õppejõud ei pidanud ise tähtaegadest kinni;
• esitatud tööd vajasid individuaalset parandamist ja tagasisidet, õppejõud jätsid parandamisse kahe kuu pikkuse augu, samal ajal tuli aga uusi töid esitada. Seejuures oli eriti halb, et iga järgmise töö sooritamiseks oli vaja eelmises peatükis omandatud oskusi kasutada – tagasisidet saamata oli aga raske kindlaks teha, kas kõigest õigesti aru saadi.

Lisaks avaldasid küsitluses osalenud õppijad huvitavaid mõtteid, millest toome ära vaid valiku:

• Õppematerjaliks on tihti  ette nähtud kaasüliõpilaste poolt koostatud materjalid. Ma oskan ise ka netist infot otsida, ülikoolist otsin siiski midagi muud kui amatööri poolt vahendatud internetiinfot.
• Kui tegemist on massikursustega, siis need on ja jäävad halbadeks!!
• Väga on häirinud õppejõupoolse tagasiside puudumine kursusel. Olen paar korda mõelnud kursused pooleli jätta, kuna kogu töö laheb ja kaob nagu musta auku.
• Selleks, et e-kursusest kasu oleks, peab ta olema lihtne, läbimõeldud ja kergesti arusaadav. Halvasti koostatud e-kursus koos auditoorse õppetööga on tunduvalt halvem kui ilma veebitoeta loengukursus!
• Arvan, et sotsiaal- ja haridusteaduskonnas on õigustatud e-toe kasutamine; ei poolda kursusi, mis leiavad aset ainult e-keskkonnas.
• Videoloengud võivad olla reaalse loegu alternatiiviks, kuid ei tohi neid täielikult asendada.
• E-õpe ei tohiks muutuda naljanumbriks, mis võimaldab üliõpilastel lihtsalt ainepunkte teenida ja õppejõul rohkem töötunde ette näidata – eesmärk on ju siiski uusi teadmisi ja oskusi omandada ja edasi anda.
• Kõigi süsteemide ühtsus (Moodle, ÕIS ja TÜ Raamatukogu) võimaldaks efektiivset õppetööd ja välistaks õpilaste ja õppejõudude segadused.  Hetkel on TÜ õppekorraldus e-ainete pakkumisel  (ja üldises korralduses) lohakas.
• Vabandust, aga e-õpe equals zero-õpe. Argumenteerimis- ja eneseväljendusoskus areneb siiski elavast ja vahetust inimestevahelisest suhtlusest.
• E-õpe suurendab ka niigi ülikooliruumides valdavat anonüümsust – e-kursuste mahu suurenedes on nii õppejõud kui üliõpilased ilma näo ja hääleta, täidavad oma sümboolseid kohustusi ilma reaalselt kunagi kokku puutumata. Kurb ja jube igav ju.
• E-õpe laseb tudengil olla laisem kui auditoorse õppe puhul. Ja tudeng on täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse.
• Üldiselt on e-kursused põhjendatud ainult arvutiga seotud ainetel. Muidu on meie massiülikoolis niigi anonüümse mutrikese tunne ja arvuti teel õppimine ainult suurendab seda. Rohkem oleks vaja seminare ja praktikume, kus oleks mõistlik arv osalejaid (rühmas max. 20-25). Tahaks end tunda isiksusena, mitte matriklinumbrina 300 osalejaga aines.
• Olen täielikult e-kursuste vastu, sest see pärsib minu arvates ainesse süvenemist ja suhtluskontakti teket õppejõudude ja tudengite vahel, mis peaks olema ülikoolis õppimise olulisimad aspektid. Äärmisel juhul tuleb see kõne alla informaatika-alaste erialade puhul, aga kõigi vähegi humanitaarsete ainete puhul peaks e-kursus olema minu meelest välistatud.
• Ütleme nii, et rahvas pööritab ALATI silmi, kui kuuleb, et kursusel peab ka Moodle´is istuma.

See pakub mõtlemisainet – mida teha, et meie e-kursustel õppijatel poleks selliseid kogemusi?

Kvaliteetsed e-kursused õppijate arvates:

Kasutatud allikad:

• Michael Brassard. M. & Diane Ritter. D. (1994). The Memory Jogger II. USA: GOAL/QPC.