Kuidas ChatGPT õppimist ja õpetamist muudab II

Akadeemiline arutelu Tartu Ülikoolis 6. aprillil 2023

6. aprillil 2023 jätkus 15. märtsil alanud akadeemiline arutelu “Kuidas OpenAI juturobot ChatGPT õppimist ja õpetamist muudab”. Arutelus osalesid ning oma kogemusi ja mõtteid jagasid vandeadvokaat ja IT-õiguse külalislektor Tambet Toomela, masinõppe kaasprofessor Meelis Kull, infoteaduse lektor Krista Lepik, inglise keele kaasprofessor Jane Klavan ja õpetamisoskuste konsultant Katri Kütt. Arutelu juhtis õppeprorektor Aune Valk. Arutati, kuidas juturobotit akadeemilises kontekstis eetiliselt kasutada. Juttu tuli ka tehisaru kasutamise õiguslikust raamistikust. Arutelu keskmes oli see, millised on üliõpilaste ja õppejõudude kogemused, võimalused ja peamised mured seoses juturoboti kasutamisega juba sel kevadel.

ChatGPT (autori)õiguslikud väljakutsed

IT õiguse külalislektor Tambet Toomela rääkis oma ettekandes, kellele kuulub ChatGPT-ga loodud sisu. ChatGPT genereerib lõike, peatükke jm mahukaid osasid autoriõigustega kaitstud teostest ning nende kopeerimine on õiguslikult kvalifitseeritud kui plagiaat. ChatGPT-ga loodud sisu võib kasutada sarnaselt Google’ist leituga motiveeritud mahus, järgides refereerimise ja tsiteerimise reegleid. Kui sisendi põhjal dialoogis või käsklusi muutes loodud ChatGPT tulemis on piisavalt originaalsust, siis tekib uus originaalne sisu ja autorlus. 

Tambet Toomela käsitles oma ettekandes ka isikuandmetega seonduvat. ChatGPT mudel ei pidavat nende väitel isikuandmeid töötlema, kuid tegelikult genereerib ChatGPT ka ise isikuandmetega seotud sisu (sh väärinfot). Itaalia andmekaitse järelevalve keelustas ChatGPT kasutamise isikuandmetega seotud rikkumiskahtluste tõttu. Selle juhtumi valguses on huvitav jälgida edasisi arenguid – kas ChatGPT-l on üldse õigus kasutada oma mudeli treenimiseks isikuandmeid ning kas selle mudeli väljatöötamine toimus Euroopa isikuandmete kaitse regulatsiooni rikkumata. 

Eetilisest vaatevinklist on tekkinud arvamus, et tehisaru on jõudnud liiga kiiresti liiga kaugele. Kas peaks hoogu maha võtma ja analüüsima, kuidas kasutada tehisaru arengut inimeste hüvanguks? Vaja on tõhusaid regulatsioone ja järelevalvet üha võimakamateks muutuvate tehisarude ohjamiseks. Lähima paari aasta jooksul toimuvad kindlasti murrangulised muutused, mis muudavad õigusmaastikku laiemalt ja kitsamas mõttes ka meie õppetööd.

Juturobotid ja õppetöö

Masinõppe kaasprofessor Meelis Kull andis oma ettekandes soovitusi juturoboti kasutamiseks ning heade lähtelausete ehk promptide kirjutamiseks. Juturoboti kasutamisel tuleb olla otsekohene ja kirjeldada tausta. Lähteküsimused tuleb esitada täpselt ja selgelt ning vajadusel küsida suunavaid küsimusi. Põhjaliku ja koondatud vastuse saamiseks on kasulik kombineerida mitu küsimust üheks pöördumiseks ja küsida juurde pikemaid selgitusi. Tasub teada ohukohti – juturobot võib eksida, kui ta ei suuda järgmist tähte ette ennustada, kuna mudelis puudub vajalik info või kui ta ei leia piiratud mõttesammude arvu tõttu õiget infot.

Meelis Kull selgitab oma ettekandes, kuidas on võimalik ChatGPT-d kasutada õppimise toetamisel ning õppejõududel õppematerjalide loomisel ja hindamise ettevalmistamisel. Oma õppeaine “Sissejuhatus andmeteadusesse” näitel kirjeldab ta, kuidas ta korraldab eeloleval sügisel õppijate hindamise, teades, et õppijatel on võimalus ChatGPT-d kasutada.

Kuidas tehisaru referaati kirjutas

Infoteaduse lektor Krista Lepik andis ülevaate sellest, kuidas ta lasi üliõpilastel infoteadusega seotud teemadel tehisaru abil referaadi kirjutada. Ülesandepüstituses olid täpselt kirjas referaadi valmimise tingimused ja nüansid, millele üliõpilane pidi kirjutades tähelepanu pöörama. Kõigepealt tuli koostada referaadi mustand ning kirjeldada, millist tehisaru rakendust ja sisendeid kasutati, mis oli keeruline ja mis töötas hästi. Samuti pidid õppijad analüüsima, kas tehisaru abil referaadi kirjutamine sarnanes nende varasema kogemusega referaatide kirjutamisel, mil määral on tehisaruga koostöös loodud töö üliõpilase enda kirjutis ning kas lugeja saab aru, et tegemist on tehisaru abil loodud referaadiga.

Krista Lepik andis oma ettekandes ülevaate, millised olid õppijate hinnangul juturobotiga teksti produtseerimise ohukohad. Õppijad tõid välja, et tehisaru abil loodud kirjutiste puhul võib tekkida illusioon teksti sidususest ja heast kvaliteedist. Süvenemisel aga selgub, et tihti esineb kordusi, väljund on pealiskaudne ning vajab kontrollimist ja ümberkirjutamist. Esineb kogemust, et tehisaru võtab teksti koostamisel aluseks ühe allika korraga, mitte ei sünteesi erinevaid allikaid. Samuti võib esineda valeviiteid, tõlked ei pruugi olla täpsed ning võib olla oht teemast mööda kirjutada. Tehisaru loodud teksti üle kontrollimine on ajamahukas.

HV õppejõudude hoiakud, kogemused ja ootused seoses ChatGPT-ga

Inglise keele kaasprofessor Jane Klavan ja õpetamisoskuste konsultant Katri Kütt olid teinud humanitaarteaduste valdkonna õppejõudude hulgas väikse uuringu, et teada saada õppejõudude hoiakuid, kogemusi ja ootusi seoses ChatGPT-ga. Uuriti, milline on üldine meelestatus ChatGPT suhtes, kuidas on üliõpilased õppejõududele teadaolevalt ChatGPT-d õppimisega seotud tegevustes kasutanud ning millised on peamised kaasnevad murekohad.

Küsiti ka, millist infot, tuge või abi õppejõud edaspidi ChatGPT osas vajaksid ning kas ja kuidas peaks ChatGPT kasutamist reguleerima. Osad arvasid, et ChatGPT kasutamist pole mõtet keelata, teised jälle pooldasid selle keelamist hindamisel ja teadustöös. ChatGPT kasutamine peaks olema läbi räägitud ja koostatud selle kasutamise hea tava, kuid samas arvati, et kuna tehisaru kasutamine areneb kiiresti, siis on oht, et regulatsioon vananeks juba enne selle jõustumist.

ChatGPT-d võiks vastajate arvates kasutada näiteks ideede genereerimiseks, mingist valdkonnast esmase ülevaate saamiseks, lähtematerjali kogumiseks ja andmete analüüsiks, rutiinsete tegevuste lihtsustamiseks, koodi kirjutamiseks jms.

Kokkuvõtteks nenditi, et praegu on veel vähe kogemusi ChatGPT kasutamisel ning puudub ülevaade, milleks õppijad seda kasutavad. Õppejõud mõistavad, et tehisaru mõjutab juba praegu ja veel rohkem tulevikus nende tööd nii õpetamises kui ka teaduses ning seetõttu on vajadus koolituste ja ühiste kokkulepete järele.

Akadeemiline arutelu

Arutelus tõdeti, et juturobotite tekkega oleme me viie kuuga jõudnud uude ja kiiresti arenevasse maailma. Õppetööd korraldades peame me arvestama, et üliõpilastel on võimalik ChatGPT-d kasutada ja nagunii nad seda ka teevad. Seega peavad õppejõud mõtlema, kuidas oma õppetööd uues olukorras juturoboteid teadlikult kasutades nö tulevikukindlaks muuta.

Kuna juturobotite kasutamist ei saa keelata, siis arutleti, milliste oskuste omandamiseks (nt tekstikoostamis- ja mõtlemisoskus) ning millistes olukordades (nt eksamitel, kui kontrollitakse õpiväljundite saavutamist) peaksime me nende kasutamist piirama.

Arutleti, kuidas julgustada õppijaid juturoboteid kasutama, kuidas tagada võrdsus ning kuidas pakkuda tuge ja koolitusi nii õppijatele kui ka õppejõududele. Taas tõdeti, et vajalik on koostada ChatGPT kasutamise hea tava, mis sisaldab üldaluseid, valdkondlikke erisusi, viitamise soovitusi jm.

Kokkuvõtte koostas Lehti Pilt.

Videod salvestasid ning monteerisid Mart Noorkõiv ja Kait Krull.