Kuidas ChatGPT õppimist ja õpetamist muudab I
Akadeemiline arutelu Tartu Ülikoolis 15. märtsil 2023
Viimasel ajal on muutunud väga populaarseks juturobotid (nt ChatGPT) jt tööriistad, mis kasutavad tehisaru. Kuna sellised tööriistad suudavad antud sisendile vastavalt genereerida teksti ja teisi meediume, siis on õppeprotsessi kontekstis nende potentsiaalsed kasutajad nii õppijad (nt esseede, referaatide ja muude kirjalike tööde tegemiseks) kui ka õppejõud (nt õppematerjalide koostamiseks).
15. märtsil 2023 toimus ülikoolis akadeemiline arutelu “Kuidas OpenAI juturobot ChatGPT õppimist ja õpetamist muudab?”. Huvi arutelu vastu oli väga suur – osalejaid oli auditooriumis ja veebis kokku üle 200. Ettekande tegid ja arutelus osalesid bioinformaatika professor Jaak Vilo, keeletehnoloogia professor Mark Fišel, kommunikatsiooniteaduste nooremlektor Kaspar Kruup ja eksperimentaalpsühholoogia nooremlektor Annegrete Palu. Arutelust, mida juhtis õppeprorektor Aune Valk, võttis osa ka masinõppe kaasprofessor Meelis Kull. Jagati oma mõtteid ja kogemusi ChatGPT võimalustest õppes ning räägiti selle ohtudest ja riskidest. Arutleti ka selle üle, millistel juhtudel tõhustab ChatGPT kasutamine tööd ja millal tuleks üliõpilastega õppimise eesmärgil kokku leppida, et nad juturobotit ei kasutaks.
ChatGPT võimalused
Bioinformaatika professor Jaak Vilo rääkis oma ettekandes, mis on ChatGPT, millised on selle võimalused ning mida ChatGPT (veel) ei tee. Prof Vilo sõnul on ChatGPT üks paljudest uutest tehisaru kasutatavatest rakendustest, mis teevad inimese töö efektiivsemaks.
ChatGPT kasutamist ei tohi prof Vilo arvates eirata ega keelata, vaid peab mõtlema, kuidas kasutada seda ning teisi analoogseid rakendusi efektiivselt ja vastutustundlikult. Tuleb tagada, et kõikidel oleks võrdne ligipääs neile rakendustele ning ülikool peab andma oma panuse tehisaru uute lahenduste loomisse.
ChatGPT ja tekstiloome
Keeletehnoloogia professor Mark Fišel selgitas oma ettekandes, kuidas ChatGPT aluseks olev keelemudel töötab. ChatGPT saab hakkama paljude ülesannetega, millega on varem kokku puutunud, sellel on meeletult suur üldistamisvõime, kuid see ei oska välja mõelda midagi täiesti loomingulist või uut. Kindlasti saaks ChatGPT-d kasutada teksti kiiresti genereerimiseks, aga koostatud teksti hindamiseks peavad olema kasutajal endal teadmised. Seega peab ChatGPT kasutaja alati kontrollima väljundi kvaliteeti ning kui tal puudub pädevus seda teha, siis on mõistlik pigem ChatGPT-d mitte kasutada.
Edasise arutelu küsimus on, milliste ülesannete puhul tasub motiveerida õppijaid tehisaru kasutama. Kindlasti vajab mõtlemist ka see, millised õpiülesanded on n-ö oma aja ära elanud ja tuleb uutega asendada, milliseid on vaja kohendada. Kindlasti on hea läbi rääkida ka see, millistel juhtudel on vaja ChatGPT kasutamist vältida, et õppimisprotsess toimuda saaks.
Õppejõu kogemused ChatGPT kasutamisel
Kommunikatsiooniteaduste nooremlektor Kaspar Kruup kirjeldas oma ettekandes ChatGPTkeelemudeli baasinteraktsiooni. Kõigepealt tuleb mõelda, millist väljundit me rakenduselt soovime, seejärel disainida sisend, mis seda väljundit tingida võiks ning pideva muutmise teel häälestada sisendit, et saada parim väljund.
Kruup selgitas ChatGPT-ga õppematerjali loomise näitel, et sisendiks võib olla ükskõik milline kogum küsimusi, väiteid ja näiteid ning sisend võib olla pikk ja põhjalik, kuid soovitud väljundini viivat sisendit luua polegi nii lihtne. Tõdedes, et ChatGPT edukaks kasutamiseks peab mõtlema, saab Kruubi arvates seda õpetamises ära kasutada vahendina, mille abil tudengeid mõtlema harjutada. Kokkuvõtvalt tõi Kruup välja, et ChatGPT kasutamise ja mõtlemise puhul on vaja sama oskust – kuidas disainida sisend, mis stimuleerib mõtlemist soovitud väljundini.
Millised küsimused tekivad õppejõul tudengite juhendamisel
Eksperimentaalpsühholoogia nooremlektor Annegrete Palu küsis oma üliõpilastelt, milleks nad ChatGPT-d kasutanud on. Seda on kasutatud ideede ja keerulistele kontseptsioonidele selgituste saamiseks, erinevate allikate kokkuvõtete tegemiseks, teksti toimetamiseks, viidete leidmiseks, aga ka lihtsalt suhtlemiseks.
Üliõpilased tunnistasid, et kodutööde tegemisel on kiusatus ChatGPT-d kasutada ja nad ongi seda teinud, kuid nad tajuvad seejuures plagiaadi ohtu ning õppimisprotsessi puudumist. Palu on kogenud, et ChatGPT-ga loodud tekst võib olla näiliselt intelligentne, kuid süvenemisel selgub, et lausetel puudub sisu.
Palu arvates on õppejõududel mõtlemisainet, kuidas edaspidi õpiülesanded ümber kujundada, et mitte välistada ChatGPT abi kasutamist, vaid kindlustada see, et pelgalt abi kasutamine poleks ülesannete lahendamiseks piisav. ChatGPT ei tooda teadmist, vaid genereerib teksti, mille õigsust on vaja hinnata. Bloomi taksonoomia kõrgema taseme õpiväljundite, sh analüüsi- ja hindamisvõimekuse omandamiseks on vaja teadmiste olemasolu. Arutamist vajavad ka õiglase hindamise küsimused.
Kui ChatGPT-d on kasutatud uurimistööde puhul, siis tuleks ChatGPT kasutamisest raporteerida (nt kirjeldada töö metoodika peatükis, mida selle abil tehtud on).
Ühises aruteluringis otsiti vastust küsimusele, kuidas õppejõuna edasi toimetada.
Tasub teadvustada, et ChatGPT ei ole võimeline küsimustele kiiresti adekvaatset vastust genereerima – see vajab aega ja täiendavat sisendit, et õige vastuseni jõuda. Ka on vaja teadmisi, et sellelt saadud vastuse õigsust hinnata. Küsimust esitades on mõistlik järele mõelda, kui palju treeningandmeid ChatCPD-l võib olla ja kas nende põhjal on üldse võimalik piisava vastuseni jõuda. Samas tuleb arvestada sellega, et suurte keelemudelite võimekus kasvab hüppeliselt.
ChatGPT-st tuleb mõelda kui võimestavast töövahendist, mis võimaldab rutiinseid asju kiiremini ja otstarbekamalt teha, et jääks rohkem aega oluliste sisuliste asjadega tegelda. Kindlasti on ChatGPT-l kui töövahendil oluline roll tulevases tööelus, samas tuleks eristada, millised ülesanded on vajalikud õppimiseks ja millisel hetkel pole enam vaja n-ö jalgratast uuesti leiutada. Tasub mõelda, kuidas suunata üliõpilased oma oskusi arendama kogu semestri jooksul ja tagada õiglus hindamisel (arutelud kogu semestri kestel, suulised ja/või n-ö paberi-pliiatsiga eksamid auditooriumis). Juturoboti kasutamist pole ülikooliõppes põhjust keelata, pigem vastupidi. Kokku tuleb leppida see, millal ja milleks seda kasutada ning jagada õppejõudude mõtteid ja kogemusi, milliseid ülesandeid kasutada. Tasub mõelda ka tehisaru kasutamise hea tava loomise peale. Arutelu jätkub 6. aprillil.
Kokkuvõtte koostasid Lehti Pilt ja Ene Voolaid.
Videod salvestasid ning monteerisid Mart Noorkõiv ja Kait Krull.
