ISSN 2228-1932

E-õppe statistika 2020

Lehti Pilt, haridustehnoloogia peaspetsialist

E-kursused

E-kursused on õppeained või täienduskoolitusprogrammid, mis toimuvad osaliselt või täielikult veebipõhisena. Tartu Ülikool kasutab veebipõhise õpikeskkonnana TÜ keskset Moodle’i keskkonda (https://moodle.ut.ee/). Arvutiteaduse instituut ning matemaatika ja statistika instituut kasutavad e-kursuste loomiseks lisaks Moodle’ile ka vikit, vt http://courses.cs.ut.ee ja https://courses.ms.ut.ee. E-kursuste arv on ülikoolis igal aastal pidevalt suurenenud (Joonis 1).

Joonis 1. E-kursuste arvu kasv Tartu Ülikoolis 2010-2020

2020. aasta lõpuks oli TÜ Moodle’is kokku 8611 kursust. Osa neist pole aktiivses kasutuses. Kursuste arv 2020. aasta lõpu seisuga valdkondade kaupa on toodud joonisel 2.

Joonis 2. Moodle’i kursuste arv valdkondade kaupa (31.12.2020.a. seisuga)

2020. aasta detsembri lõpus oli e-kursuste arv suurem alljärgnevates valdkondade ja vastutusalade alamüksustes:

  • Maailma keelte ja kultuuride kolledž (HV) – 878
  • Haridusteaduste instituut (SV) – 666
  • Ühiskonnateaduste instituut (SV) – 640
  • Narva kolledž (SV) – 602
  • Viljandi kultuuriakadeemia (HV) – 532
  • Pärnu kolledž (SV) – 441
  • Õigusteaduskond (SV) – 425
  • Majandusteaduskond (SV) – 400
  • Eesti ja üldkeeleteaduse instituut (HV) – 325
  • Ökoloogia ja maateaduste instituut (LT) – 293
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut (SV) – 257
  • Füüsika instituut (LT) –  250
  • Arvutiteaduste instituut (LT) – 242
  • Filosoofia ja semiootika instituut – 237
  • Kultuuriteaduste ja kunstide instituut – 230
  • Õppeosakond (P2) – 223
  • Kliinilise meditsiini instituut – 202

Moodle’i kasutajate arv

TÜ kesksesse Moodle’isse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Kasutajaid oli Moodle’is 2020. aasta lõpu seisuga 54196. Neist sisenes Moodle’isse TÜ keskserveri kaudu 24893 (nemad omavad Tartu Ülikooli kasutajatunnust ja parooli) ning täiendusõppe tarbeks on loodud käsitsi kasutajatunnused 29303 õppijale. Ainult õppija rollis oli Moodle’is 41158, õppejõu rollis 5029 (292 võrra rohkem kui 2019.a) ning tuutori rollis 919 inimest.

Veebipõhise ja osaliselt veebipõhise õppe kasutamine õppetöös

Vastavalt ÕISi statistikale oli TÜs 2020. aastal 5282 veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega tasemeõppe ainekava (vt tabel 1), mis moodustasid kõikidest ainekavadest 76 % (7 % tõusu võrreldes 2019. aastaga). Neist täielikult veebipõhiseid oli 6,1 % ning osaliselt veebipõhiseid 93,9 % õppeainetest. Selle statistika aluseks on ÕISis ainekavade juures olev tunnus „osaliselt veebipõhine” või “täielikult veebipõhine”.

Tabel 1. Veebipõhiste ja osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2020. a. (kevad ja sügissemester) valdkondade ja nende alamüksuste lõikes (aluseks on võetud sellised ainekavad, millele oli vähemalt 1 registreerunu)

Aine valdkond Aine instituut Osaliselt veebipõhiseid Täielikult veebipõhiseid Veebipõhiseid ainekavasid kokku Ainekavade arv kokku Veebipõhiste ainekavade osakaal
HV ajaloo ja arheoloogia instituut 121 5 126 189 67%
eesti ja üldkeeleteaduse instituut 166 5 171 215 80%
filosoofia ja semiootika instituut 133 15 148 195 76%
humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat 11 4 15 15 100%
kultuuriteaduste instituut 158 4 162 206 79%
maailma keelte ja kultuuride kolledž 458 35 493 590 84%
usuteaduskond 100 7 107 131 82%
Viljandi kultuuriakadeemia 466 14 480 1047 46%
HV kokku   1613 89 1702 2588 66%
SV haridusteaduste instituut 425 24 449 502 89%
Johan Skytte poliitikauuringute instituut 94 20 114 130 88%
majandusteaduskond 287 19 306 316 97%
Narva kolledž 241 15 256 272 94%
õigusteaduskond 305 46 351 394 89%
Pärnu kolledž 213 17 230 247 93%
psühholoogia instituut 101 7 108 124 87%
sotsiaalteaduste valdkonna dekanaat 4 2 6 7 86%
ühiskonnateaduste instituut 222 6 228 261 87%
SV kokku   1892 156 2048 2253 91%
MV 19 19 26 73%
bio- ja siirdemeditsiini instituut 113 4 117 149 79%
kliinilise meditsiini instituut 92 10 102 120 85%
farmaatsia instituut 51 2 53 68 78%
meditsiiniteaduste valdkonna dekanaat 9 9 16 56%
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut 98 1 99 106 93%
sporditeaduste ja füsioteraapia instituut 128 10 138 181 76%
hambaarstiteaduse instituut 45 8 53 57 93%
MV kokku   555 35 590 723 82%
LT arvutiteaduse instituut 156 20 176 236 75%
füüsika instituut 122 4 126 169 75%
genoomika instituut 1 1 1 100%
keemia instituut 127 2 129 172 75%
Eesti mereinstituut 7 0%
molekulaar- ja rakubioloogia instituut 75 2 77 137 56%
matemaatika ja statistika instituut 103 1 104 156 67%
ökoloogia ja maateaduste instituut 218 10 228 372 61%
tehnoloogiainstituut 81 1 82 112 73%
Tartu observatoorium 15 15 21 71%
LT kokku   897 41 938 1383 68%
P2OO  õppeosakond 4 0 4 4 100%
Ainekavade arv kokku   4961 321 5282 6951 76%

Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel õppeainetel oli 2020. a. kokku 133 720 osalemiskorda, mis on 8198 võrra rohkem kui 2019.aastal (vt Tabel 2).

Tabel 2. Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2010-2020

Aasta Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv Veebipõhise tunnusega õppeainete osakaal Õppijate arv veebipõhistel või osaliselt veebipõhistel õppeainetel
2010 526 6% 14013
2011 850 9% 26870
2012 1264 14% 38614
2013 1580 18% 46672
2014 1841 22% 50729
2015 2049 25% 56761
2016 2413 30% 64996
2017 2737 35% 74789
2018 3738 49% 100076
2019 4892 69% 125522
2020 5282 76% 133720

Vastavalt ÕISi statistikale oli 2020. a. osaliselt või täielikult veebipõhiste õppeainete õpetamisega seotud 3146 õppejõudu, mis on 201 võrra rohkem kui 2019. aastal.

E-täiendusõpe

2020. a. toimus ülikoolis täiendusõppena 485 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 28 602 õppijat. Täielikult veebipõhiseid e-täiendusõppe kursusi oli neist 233 ehk 48,0% ning neil osales 23 079 õppijat ehk 80,7%. E-täienduskoolituskursuste toimumisest aastatel 2015-2020 annab ülevaate joonis 3.

Joonis 3. E-täienduskoolituskursuste ja neil osalejate arv 2015-2020

MOOCide väljatöötamine ja läbiviimine

MOOC on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest „massive open online course“ ja see tähistab suurtele inimhulkadele tasuta interneti vahendusel kättesaadavat e-kursust. Ülikoolis on kokku lepitud MOOCi eestikeelne nimetus: vaba juurdepääsuga e-kursus.

2020.a. jooksul valmis ülikoolis kaks uut MOOCi:

  • Psühholoogia alused (SVPH.TK.067) – maht 2 EAP, autorid Signe Reppo, Kariina Laas, Richard Naar, Annegrete Palu
  • Arvutuskeskkond Jypyter (TK.003) – maht 1 EAP, autor Valter Kiisk

2020.a. pakkus ülikool 21 MOOCi, millel osales kokku 12787 õppijat ning lõpetas 2020. a. 5485 õppijat. 2020. a. lõppenud MOOCide keskmine lõpetanute protsent oli 45,7%, mis on MOOCide kohta kõrge. (vt tabel 3)

Tabel 3. MOOCide toimumine 2020.a.

MOOCi nimetus Toimumise aeg Registreerunute arv Lõpetanute arv Lõpetanute %
LC-MS metoodikate valideerimine 26.11.2019 – 07.02.2020 515 161 31,3
Sissejuhatus avaliku sektori keskkonnaauditisse 13.01.2020 – 09.02.2020 746 343 46,0
Geenid – müüdid ja tegelikkus 27.01.2020 – 23.03.2020 240 125 52,1
Euroopa Liidu ja Venemaa suhted: välispoliitika mõjutajad, institutsioonid ja poliitika kujundamine 03.02.2020 – 08.03.2020 660 233 35,3
Autonoomsed naised: liberalismi ja feminismi mõjud 02.03.2020 – 30.03.2020 33 6 18,2
Autonoomsed naised: liberalismi ja feminismi mõjud 07.10.2020 – 07.11.2020 32 9 28,1
Ravimitest maakeeli 02.03.2020 – 12.04.2020 300 192 64,0
Ravimitest maakeeli 02.11.2020 – 13.12.2020 300 199 66,3
Infrastruktuuri keskkonnamõjude auditeerimine 16.03.2020 – 12.04.2020 197 91 46,2
Mõõtemääramatuse hindamine keemilises analüüsis 24.03.2020 – 05.05.2020 841 464 55,2
Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika 30.03.2020 – 10.05.2020 152 53 34,9
Julgeolek Läänemere piirkonnas 30.03.2020 – 10.05.2020 206 82 39,8
Tehisintellekti algkursus 06.04.2020 – 01.06.2020 2053 889 43,3
Eakate vägivallaohvrite tuvastamine ja toetamine (eesti keeles) 20.04.2020 – 31.05.2020 196 155 79,1
Eakate vägivallaohvrite tuvastamine ja toetamine (vene keeles) 12.10.2020 – 22.11.2020 88 42 47,7
Psühholoogia alused 04.05.2020 – 28.06.2020 4671 2037 43,6
Jäätmekäitluse auditeerimine 07.09.2020 – 11.10.2020 151 76 50,3
Infopädevus 26.10.2020 – 22.11.2020 415 251 60,5
Veeteemade auditeerimine 02.11.2020 – 06.12.2020 181 71 39,2
Arvutuskeskkond Jupyter (piloteerimine) 16.11.2020 – 13.12.2020 20 6 30,0
LC-MS metoodikate valideerimine 24.11.2020 – 05.02.2021 790
Kokku 12787 5485 45,7*
*2020.a. lõppenud MOOCide keskmine lõpetanute protsent

 Videoloengud

Panopto
2020. a. jätkati videoloengute salvestamist Panopto tarkvaraga.

Ülikooli Panopto serverisse https://panopto.ut.ee salvestati 2020.a. jooksul neljas valdkonnas kokku 7520 videot, mis jagunesid valdkondade kaupa järgnevalt:

  • Sotsiaalteaduste valdkond – 2182
  • Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond – 1023
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkond – 2337
  • Meditsiiniteaduste valdkond – 1978

Kokku oli aasta lõpus Panopto serveris neljas valdkonnas kokku 13 239 videot.

UTTV
TÜ videoportaalis (Tartu Ülikooli televisioon ehk UTTV, https://uttv.ee) oli 2020. aasta lõpu seisuga lisatud videoid valdkondade kaupa järgnevalt:

  • Medicina – 361
  • Humaniora – 987
  • Socialia – 1135
  • Realia et naturalia – 2266

Kokku oli neljas valdkonnas 4749 videot, mis on 217 võrra rohkem kui 2019. aastal.

Kõige rohkem videoid on UTTVs järgmistel teemadel:

  • arvutiteadus – 980
  • matemaatika ja matemaatiline statistika – 343
  • füüsika ja astrofüüsika – 327
  • arstiteadus – 320
  • haridusteadus – 291
  • õigusteadus – 286
  • keemia ja materjaliteadus – 222
  • filosoofia ja semiootika – 206
  • riigiteadus – 200
  • keeleteadus – 189
  • kultuuriteadus ja kunstid – 192
  • tehnoloogia – 157
  • majandusteadus – 150
  • usuteadus – 146

Kokku oli UTTV-s 2020.a. lõpus kõikides kategooriates kokku 7828 avalikku videot. UTTV enimvaadatud videote nägemiseks tuleb siseneda UTTV videote kategooriasse ja sorteerida videod valiku Enimvaadatud eespool järgi.

Nelja valdkonna peale kokku loodi 2020.a. jooksul 217 UTTV videot ja 7520 Panopto videot. UTTVs olevate videote koondarv neljas valdkonnas oli 2020.a. lõpus 4749 ja Panopto videote koondarv 13239.

Veebiseminari kasutamine

Veebikonverentsi süsteem BigBlueButton ehk BBB

BigBlueButton on vabavaraline veebikonverentsi süsteem, mis on ühendatud Moodle’i õpikeskkonnaga. BBB kasutamiseks tuleb lisada Moodle’i kursuse avalehele tegevus BigBlueButtonBN. BBB ruumile saab lisada soovitud pealkirja ja kirjelduse, siduda selles ruumis toimuva sessiooni kalendri sissekandega, rühmadega ning seadistada sessiooni salvestamise.

Kuna salvestised asuvad eraldi serveris, siis saab nende linke levitada ka Moodle’i kursuse väliselt. Salvestiste nägemiseks ei pea olema Moodle’i kursusele sisse logitud, vaid salvestist näeb igaüks, kes teab vastavat veebiaadressi.

BBBd on võimalik kasutada ka otse TÜ kasutajakontoga sisenedes https://button.ut.ee aadressil, mitte ainult Moodle’i kursuse kaudu.

Seoses eriolukorraga kevadel ning piirangutega sügisel kasvas 2020. aastal järsult veebiseminaride kasutamise vajadus ja sagedus.

BBB vahend oli 2020.a. lõpus kasutusel 2054 Moodle´i kursusel, mis on 1955 kursuse võrra rohkem kui 2019.a. Kokku on Moodle’is 5898 BBB ruumi (ühel kursusel võib olla mitu ruumi).

Lisaks oli 2020. a. lõpuks loodud Moodle’i välises BBB-s (https://button.ut.ee) 2826 BBB ruumi ning nendes ruumides on tehtud 1630 sessiooni salvestust.

Moodle’i ja MS Teamsi liidestus

Alates 21. juulist 2020 on õppejõududel võimalik tellida oma Moodle’i kursuse liidestamine MS Teamsiga. Moodle’i kursuse liidestamist MS Teamsiga on mõtet tellida vaid tasemeõppeainete kursustele, kuna täiendusõppijatel puudub võimalus MS Teamsi kasutamiseks.

Moodle’i kursuse liidestamisel MS Teamsiga luuakse e-kursusele Teamsis töörühm, mille nimetus vastab Moodle’i kursuse nimetusele ning samuti luuakse MS Teamsi töörühmas e-kursuse rühmade jaoks kanalid.

  1. a. jooksul loodi 151 Moodle’i kursuse ja MS Teamsi vahelist liidestust.

Sisupaketid ja veebilehestikud Sisu@UT-s

Sisu@UT vahend on mõeldud ülikooli teadus- ja õppetööga seotud temaatiliste sisupakettide, projektide ja konverentside veebilehestike ning portfooliote loomiseks. Sisu@UT-s valminud sisupaketid on paigutatud valdkondade kaupa kategooriatesse: Medicina, Humaniora, Socialia, Realia et naturalia ning Varia. Iga valdkonna all on omakorda teemad, mis võimaldab kasutajatel antud teema sisupaketid korraga üles leida. Lisaks saab kasutaja huvipakkuvaid sisupakette otsingu abil otsida.

2020.a. lõpus oli Sisu@UT-s 411 avalikku sisupaketti/veebilehestikku, mis on 39 võrra rohkem kui 2019. aasta lõpus.

  • Medicina – 41
  • Humaniora – 69
  • Socialia – 80
  • Realia et naturalia – 89
  • Varia – 132

Kõige rohkem sisupakette/veebilehestikke on Sisu@UT-s järgmistel teemadel:

  • haridusteadus – 46
  • keeleteadus – 40
  • konverentsid – 39
  • arstiteadus – 35
  • ökoloogia ja maateadus – 32
  • bioloogia – 23
  • projektid – 23
  • kultuuriteadus ja kunstid – 19

Mahara e-portfooliote keskkond

Alates 2015.a. sügisest on ülikoolis võimalik kasutada Mahara e-portfooliote keskkonda https://mahara.ut.ee. Mahara on vabavaraline keskkond, mis on kasutusel eesti, inglise, vene, soome, saksa ja prantsuse keeles. Eestikeelne tõlge on teostatud TÜ elukestva õppe keskuse töötajate poolt. Maharasse sisenemine toimub TÜ arvutivõrgu kasutajatunnusega või Moodle’i kaudu.

Mahara on e-portfooliote keskkond, mis on mõeldud kasutamiseks õppijatele ning õppejõududele jt ülikooli töötajatele. Maharas saab luua lehti, pidada päevikut, luua elulookirjelduse, koondada lehed erinevate kollektsioonide alla, avaldada neid ning esitada hindamiseks. E-portfooliod võivad sisaldada teksti, pilte, audio- ja videoklippe ning muid materjale (nt dokumendifaile).

2017.a. detsembris lisati Maharasse DigiCV moodul, kuhu saab importida andmed erinevatest infosüsteemidest nagu TÜ ÕIS ja personali andmebaas, ETIS. DigiCV-d on võimalik eksportida PDF-vormingus või lisada see Mahara lehele ning avaldada.

2020.a. lõpus oli Maharas 6751 kasutajat, mis on 1394 võrra rohkem kui 2019.a. lõpus. Kasutajad on loonud Maharas 19132 lehte.

E-eksamite turvalisus ja järelevalve

Seoses märtsis alanud eriolukorraga tekkis kevadel ja sügisel vajadus teha e-kontrolltöid ja e-eksameid ning teostada nende järelevalvet. E-eksamid ja e-arvestused võivad olla suulised, kirjalikud või kombineeritud. Kirjalikud e-eksamid/arvestused võivad toimuda nt Moodle’is testina või ülesande kaudu.

Moodle’is võib testi sooritamine toimuda SEB (Safe Exam Browser) vahendusel. SEB takistab testi tegemise ajal teiste programmide ja keelatud klahvikombinatsioonide kasutamist.

Kombineeritud e-eksam tähendab, et kirjaliku testi või ülesande sooritamisega samal ajal (soorituse reaalajas jälgimiseks) või suulisel eksamil võidakse kasutada videokonverentsi rakendust (nt BBB, Teams, Zoom).

  1. a. novembris lisati Moodle’isse testi järelevalve plugin (Moodle’i proctoring), mis nõuab testi sooritajalt veebilehitsejas veebikaamerale juurdepääsu lubamist. Veebikaamera salvestab õppijast testi sooritamise ajal teatud ajavahemike tagant pildid, mida õppejõul on võimalik peale testi sooritamist üle vaadata, et tuvastada võimalikku rikkumist (nt on veebikaamera kaetud ja pildil pole näha õppija kujutist; pilte on liiga vähe, mis viitab sellele, et kaamerale juurdepääs on vahepeal ära võetud; õppija on kadunud kaadrist; kaadris on abiline; õppija paistab kellegagi vestlevat vms). Pildid salvestatakse ülikooli Moodle’i serverisse ja kustutatakse automaatselt kolme nädala möödumisel.

Said koostatud alljärgnevad juhendid:

Teile võivad meeldida ka need artiklid