ISSN 2228-1932

Lähiõppest hajaõppeni. Digiõppe täpsustatud terminid

Helika Mäekivi, keelenõunik

Haridus- ja Noorteameti palvel arutas TÜ eesti terminite komisjon selle aasta algul koos digiõppeekspertidega ajakohastamist vajavaid õppetermineid. Seejärel osaleti koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste õppeasutuste esindajatega Haridus- ja Noorteameti ümarlaual, kus lepiti ühiselt kokku seitsme digiõppemõiste sisu ja terminid.

Arutelu tulemusena uuendati seitset terminit, mis jagunevad omakorda õppevorme ja õppeviise või -meetodeid tähistavateks oskussõnadeks. Õppevormid näitavad seda, kuidas õpitakse terve ainekursuse või õppekava vältel. Õppeviisid aga kirjeldavad ühes ainetunnis, loengus või seminaril kasutatavaid meetodeid.

Õppevormid

  • Lähiõpe (ingl face to face learning) toimub terve kursuse vältel ühises füüsilises ruumis, näiteks auditooriumis, laboris või seminariruumis. Selle üks liike on auditoorne õpe.
  • Kaugõppes ehk distantsõppes (distance learning) on vastupidi: õppijad ja õpetajad on kogu kursuse ajal füüsiliselt üksteisest eraldatud.
  • Põimõpe (blended learning) ühendab kaks eelmist õppevormi. Kursus või õppekava on üles ehitatud nii, et osa õppest toimub lähi- ja osa kaugõppena.
  • Veebiõpe (online learning) on kaugõppe alaliik, kus õppetöö toimub täielikult veebis.

Õppeviisid või -meetodid

  • Digiõppega (digital learning) tähistatakse õppeviisi, mille puhul kasutatakse loengus, seminaril, eksamil vm digivahendeid. Digiõpe võib toimuda nii kaugõppes, lähiõppes kui ka põimõppes. Varem kasutati selle õppeviisi tähistamiseks ka terminit e-õpe, aga kuna see on läinud kasutusele nii digiõppe kui ka veebiõppe sünonüümina ning muudeski tähendustes ja tõlgendustes, otsustati segaduse vältimiseks sellest oskuskeeles loobuda ja jätta see tarvitusele üldkeelse sõnana keelekasutaja enda valitud tähenduses.
  • Kontaktõpe (contact learning) on termin, mida kasutatakse sageli lähiõppe tähenduses, kuid hariduseksperdid eelistavad pidada seda igasuguseks samas füüsilises või virtuaalses õppekeskkonnas toimuvaks õppetööks, milles osalevad samal ajal nii õppija kui ka õppejõud või koolitaja. Kontaktõpe võib toimuda nii lähi-, kaug- kui ka põimõppes ja selle tähtsaim omadus on üliõpilase ja õppejõu samaaegne kontakt.
  • Hajaõppe ehk paindõppe (flexible learning) üle oli kõige rohkem arutamist nii ülikooli terminikomisjoni koosolekul kui ka Haridus- ja Noorteameti ümarlaual. TÜ-s on seni olnud selle asemel kasutusel sõna hübriidõpe. See tähistab ühes tunnis, loengus või seminaril toimuvat õpet, kus osalejad võivad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis. Et aga väljaspool TÜ-d on keelekasutajad hakanud mõistma seda erinevalt (mõni peab seda õppevormiks, mõni õppeviisiks), peeti otstarbekamaks jätta võõrsõnaline hübriid- kõrvale ja kaaluda uusi omasõnu. Esialgu välja pakutud terminit paindõpe peeti pisut häguseks ja mööndi, et see võib minna segi sõnaga põimõpe. Ülikooli terminikomisjon ja eksperdid tegid ettepaneku võtta kasutusele Peep Nemvaltsi pakutud termini hajaõpe, mis väljendab hästi seda, et osalevad õppijad paiknevad siin-seal hajali. Ümarlaual leiti siiski, et ka hajaõpe võib olla ebatäpne. Vaeti teisigi variante, kuid et kõigile sobivat ja ühtemoodi meeldivat lahendust ei leitud, otsustati võtta kasutusele nii haja- kui ka paindõpe, eelistamata kumbagi, ja jätta lõplik valik keelekasutajale.

Uued ja täpsustatud terminid on kantud ka digipädevuse sõnastikku.

You may also like...