Teadusandmete haldamise ja publitseerimise e-kursus doktorantidele

Tiiu Tarkpea, TÜ raamatukogu teadusandmete peaspetsialist

Avatud juurdepääs artiklitele ja teaduse avaandmed on avatud teaduse aluseks. Ehkki Eestis puudub veel avatud teaduse poliitika, on meie teadlased selles ammu osalised, sest ühest küljest on see Euroopa Komisjoni nõue ja teisest küljest teaduskogukondade praktika. TÜ raamatukogu on õpetanud teadusandmete haldamise aluseid juba alates 2015. a. doktoriõppe valikaines „Sissejuhatus erialainfootsingusse“ (OIAO.06.051), mille on lõpetanud ligi 400 doktoranti. Kuigi tagasiside on olnud positiivne, leiti, et andmehalduse teema vajaks põhjalikumat käsitlust ja eraldi kursust. Kuna TÜ raamatukogul oli juba olemas veebipõhise kursuse loomise ja läbiviimise kogemus ning loodusteadlastel andmehalduse ja publitseerimise platvorm PlutoF, otsustati koos luua kursus, mis annaks nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised andmehalduse oskused. Kursuse loomist toetas Tartu Ülikool.

TÜ raamatukogul on pikaajaline kogemus täielikult veebipõhiste kursuste läbiviimisega. Selline korraldus, kus kursuse koostavad ja viivad läbi kaks TÜ tugistruktuuri omavahelises koostöös, on uuenduslik ning ilmselgelt vajalik. Kursuse sisu planeerimisega alustati 2017. a. lõpus ning materjalide ettevalmistamine toimus 2018. a. jooksul. TÜ raamatukogu poolt tegelesid sellega Tiiu Tarkpea ja Lilian Neerut (erialainfotalituse juhataja), loodusmuuseumi ja PlutoFi meeskonnas prof Urmas Kõljalg (TÜ loodusmuuseumi direktor), Allan Zirk ja Kessy Abarenkov.

Tartu Ülikooli raamatukogul ja loodusmuuseumil on olnud tihedad koostöösuhted – just loodusteadlased initsieerisid TÜ liitumise DataCite organisatsiooniga, mis annab teadusandmetele püsiidentifikaatori DOI ja registreerib andmekogude metaandmed. See on teadlasele oluline, et olla maailmas nähtav ja saada tsiteeringuid kogu tehtud töö eest. TÜ raamatukogu on arendanud ka teadusandmeid puudutavaid teenuseid ja andmerepositooriumi DataDOI. Publikatsioonidele avatud juurdepääsu teemaga tegeldi juba oluliselt varem, alates 2009. aastast.

Kursuse läbiviimine

Kursuse andmeteaduse osa on universaalne, see sobib kõikide erialade üliõpilastele, kes töötavad digitaalsete andmetega. Sügissemestril osales kursusel 42 doktoranti kõikidest valdkondadest, kevadsemestril on ingliskeelsel kursusel õppijaid 31 üle kogu ülikooli. Raamatukogu ja loodusmuuseumi ühistööna on valminud üks moodul andmehalduse teemal ka üleülikoolilises doktorantide valikaines „Hea teadus: raamnõuded, väärtused ja tegevuspõhimõtted“ (HVFI.01.002). Selle kursusel osales kahel semestril kokku 42 doktoranti.

Tagasiside põhjal võib öelda, et doktorandid hindavad kõrgelt võimalust õppida ja ülesandeid täita igal ajal ja igas kohas. Foorumites on võimalik algatada diskussioone ja tutvuda teiste täidetud ülesannete ja nende kommentaaridega.

Teine oluline aspekt õppija jaoks on individuaalne tagasiside. Tema tegeleb oma andmetega ja saab õppejõududelt kursuse käigus kommentaare.

Kogu kursusel tehtud töö on osake doktorandi igapäevatööst, seega ta saab ainepunkte kursuse läbimise eest ja vajaliku töö ka tehtud. Eesti Teadusagentuur nõuab juba praegu grandi taotlejatelt andmehalduse kirjeldust ja grandi saajatelt andmehaldusplaani, mis kursuse läbinutel on kohe olemas ning hõlbustab uurimistoetuse taotlemist edaspidi.

Kursuse juhtmõtte järgi peaks kursuse läbinud doktorant olema võimeline koostama andmehaldusplaani ning avaldama oma teadusandmed masinloetaval kujul. Et selleni jõuda, arendasime välja kaks teemaplokki, mis hõlmavad kogu teadusandmete elutsükli:

Kursust viiakse läbi kaks korda aastas, sügissemestril eesti keeles ning kevadsemestril inglise keeles, seega kõikidel doktorantidel on võrdsed võimalused.

Kuna avatud teaduse juurde kuuluvad lahutamatult ka avatud õppematerjalid, on need kõikidele vabalt kättesaadavad eesti ja inglise keeles: https://sisu.ut.ee/andmekursus

Plutof

Andmehalduse ja publitseerimise platvorm PlutoF (https://plutof.ut.ee/) võimaldab ühes veebirakenduses hallata kogu andmete elutsüklit alates andmehaldusplaanist kuni andmete publitseerimise ja arhiveerimiseni masinloetavas formaadis. Praeguseks hetkeks on PlutoF-i kasutajateks registreerunud 3500 inimest, kellest 100 külastab PlutoFi keskkonda igapäevaselt. PlutoF-i kasutatakse põhiliselt Eestis, kuid lisaks on arvestatav hulk kasutajaid ka Rootsist, Saksamaalt, USAst ja Ühendkuningriigist. PlutoF on eelkõige mõeldud nendele teadlastele, kes koguvad bioloogilisi ja geneetilisi andmeid (bioloogid, ökoloogid, taksonoomid, looduskaitsjad, evolutsiooniuurijad jt).

Läbi aastate on PlutoF arendusi toetanud mitmed projektid ja asutused: Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum, NATARC, Elurikkuse informaatika ja digiarhiivide töörühm, EU BON, DataCite Eesti, Eesti Loodusmuuseum/Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond.

Doktorantide tagasiside

Kokkuvõte kursusest oli väga positiivne. Vähestel osalejatel oli varem olnud kokkupuude andmehalduse kui süstemaatilise tegevusega, andmehaldusplaani ei olnud keegi koostanud ja võimalus otsida ning leida andmeid avatud repositooriumidest oli suuremale osale uudiseks. Leiti, et arvestades avatud teaduse muutumist normiks, peaks selline kursus olema kohustuslik. Tõdeti, et ka doktorantide juhendajatel ei ole piisavalt teadmisi. Mõned osalejad hindasid iseseisva töö hulka suureks ja selle eest saadavat “tasu” liiga väikeseks (2 EAP kummagi osa eest). Eraldi toodi välja, et mingi osa kursusest võiks käsitleda rohkem kvalitatiivseid andmeid. Kasulikke märkusi oli kursuse korralduse teemal, tuleks ühtlustada õppematerjalide kujundust ja võimaldada mooduleid läbida kiiremini. Kursuse korraldajad võtavad neid soove arvesse, juba kevadsemestril olid tööülesanded põhjalikumalt kirjeldatud ning sisuline arendamine jätkub.

Väljavõtteid tagasisidest:

Minu jaoks avanes nende nädalate käigus täiesti uus maailm.

Kursus oli minu jaoks oluline, sest see pani põhjalikumalt mõtlema tähtsa teema üle, nagu seda on teadusandmed (eriti meeldis mulle see, et õppematerjali oli kaasatud videoid).

Aine võiks olla magistrantidele soovituslik ja (esimese aasta) doktorantidele kohustuslik või rangelt soovituslik!

Kursuse esimene osa oli väga kasulik. Minu jaoks oli huvitav repositooriumide ja andmekogudeni jõudmine. Ka andmehaldusplaani tegemine oli Eetikakomitee taotluse jaoks väga vajalik.

Kursus oli väga kasulik, sest selle tõttu sain oma doktoritöö andmestiku halduse uuesti üle vaadata ja teha vajalikke parandusi. Sain uut informatsiooni avaandmete kohta, millest räägitakse üldjuhul vähe. DMPonline keskkond aitas koostada andmehaldusplaani, mida ma varem sellisel kujul teinud ei ole. Oleks väga tore kui kursuse materjal oleks ka hiljem kättesaadav.

See kursus sisaldas mitmeid olulisi teemasid, mida pole varem ühelgi kursusel käsitletud. Eriti kasulik oli koostada andmehaldusplaani, kuna selle käigus tuli ilmsiks mitmeid puudujääke hetkel kasutuses olevas andmehalduses.

The first part of the course Research Data Management and Publishing was interesting and very useful. The second part was hard but very useful for understanding about Research Data Lifecycle and in future I hope, that  I am more able to manage research data as before that course. The third part I enjoyed very much and it was interesting to find open data different repositories of the world.

ALL the information that you daily produce is crucial and finally, learn how to use the available skills of dataset and how to obtain the information was helpful in the instance that I am.

I’m very glad to learned about all these. Everything is new for me and I think it is very useful and important. I’m in the first semester of my PhD so sometimes it was a little hard for me, but that was good that I could learn about all this.

This course has been very eye-opening.  The DMP is the foundation! A French poet/writer Antoine de Saint-Exupéry has said: „A goal without a plan is just a wish.“