Digipreparaatide sisseviimine oli tudengite hinnangul aasta tegu
Ave Minajeva, PhD, TÜ Bio- ja siirdemeditsiini instituut, patoanatoomia dotsent
Alates 2018/19 õppeaastast kuulub Tartu Ülikool nende hulka, kus patoloogilise anatoomia ainetes (ARPA.01.014, ARPA.01.26 ja MVBS.00.003) meditsiiniteaduste valdkonnas on mikropreparaatide õpe täielikult digitaalne. Patoloogilise anatoomia õppekavva kuulub alati valimik erinevate haiguste puhuseid koemuutusi, mida õpitakse tundma histoloogiliste koelõikude alusel, mida siiamaani tuli uurida valgusmikroskoobis (vt Digipatoloogia – uus vaade vanadele tõdedele).
Autoril aitasid projekti ellu viia IT osakond ja Moodle’is vormistamisel oli toeks õppedisainer Triin Marandi.
Digipreparaatidel rohked eelised mikroskoobi ees
Semestri lõpul õppeaine ARPA.01.014 tagasisideküsitluses nimetasid 3. kursuse arstitudengid muudatust imeliseks, mugavaks ja oluliselt õppimist hõlbustavaks. Sedavõrd hästi võeti vastu uuendus, mille sarnast varasemat kogemust omas vaid 8% vastanuist, 21% olid asjast kuulnud või lugenud ning 71% polnud varem midagi digipreparaatidest kuulnud. 87 eesti (70% 124-st kursuse läbinust) ja 16 inglise keeles vastanu (73% 22-st kursuse läbinust) arvamustest sõeluti välja plussid ja kitsaskohad, mis aitaksid õppijate vajadusi paremini mõista. Tekstivastustes toodi korduvalt esile, et preparaatide mikroskoobist joonistamise nõue teistes ainetes ei täida oma eesmärki, kuna tudengid ei saa iseseisvaks õppimiseks vajaliku kvaliteediga ülevaatlikku joonistust. Sageli üritavad nad selle asemel ise nutitelefoniga mikroskoobi tuubusest pildistada ja luua kursusel omatehtud PowerPointi „digiandmebaase“, kuid ka sel juhul tabatakse vaid üks vaateväli ja tulemus pole võrreldav skaneeritud ja digitaalzoomiga vaadeldava mikropreparaadiga, mis on ülevaatlik ja kõigil suurendustel püsib preparaadi ühtlane valgustatus. Valikvastuste arvudes väljendatuna 97% nõustus, et digipreparaadid on paremad ja ülevaatlikumad kui mikroskoobiga õpe, 3% pidas digipreparaate võrdväärseks mikroskoobiga, aga mikroskoobile eelistust ei andud keegi. See pole imekspandav, kuna kaevatakse mikroskoopide kehva kvaliteedi ja neid kasutades tekkiva silmaväsimuse üle. Pealegi tuli varem leida aega õppetöövälisel ajal täiendavalt mikroskoobiga preparaatide õppimiseks, mida nüüd sai teha vabalt igal ajal ja igas kohas.
Välistudengitel rohkem iseseisva õppimise valmidust
Patoanatoomia mikropreparaadid on esitatud Moodle’i andmebaasidena (https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=8206), mida tagasisides kommenteeriti: „Hea, et nüüd on info ühes kohas olemas.“
87% eesti õppekeelega vastanuid oli nõus, et andmebaasis oli olemas kogu vajalik informatsioon ja kõik vahendid iseseivaks õppeks, mis tähendabki seda, et iga preparaadi diagnoosid, kirjeldused ja tutvustavate videote lingid komplekselt koos rahuldasid õppijaid. Ingliskeelses rühmas leidis 94% vastanutest, et iseseisvaks õppeks olid kõik materjalid piisavad. Osade preparaatide puhul olid õppejõud andnud iseseisva ülesandena midagi juurde otsida, mis võis kajastuda 13% eestikeelsete õppijate vastustes.
Olles nii loonud ülevaatliku õppevahendi, säilis autoril ja teistel õppejõududel esimesel aastal ikkagi kõhklus, kui suurel määral rakendada täiesti iseseivat õpet. Vastustest selgus, et välistudengitest üle poole (56%) olid enamikul juhtudel enne seminari kodus preparaadid endale juba selgeks teinud ning seetõttu hindasid materjali kordamist auditooriumis igavaks, soovides pigem keskendumist teoreetilistele või haigusjuhtude aruteludele. Eestikeelses õppes tudengitest vaevu kolmandik (29%) valmistas enamikel juhtudel kodus ette ja on mõistetav, et selle tõttu oleks oodatud õppejõududelt rohkem suulist vestlust praktikumides. Kui paluti võrrelda osakaalu digipreparaatide iseseisva õppe ja praktikumis õppejõult saadud juhendamise vahel, nõustusid siiski kõik välistudengid ja 69% eestikeelseid, et iseseisvalt oli võimalik omandada enamik teadmisi, kuid siiski anti praktikumides sellele viimast lihvi. Sellest kumab järeldus, et vahetu arutelu kinnitab iseseivalt omandatud teadmisi.
Kakskeelne ülikool rikastab
Arvestades ka ingliskeelset arstiõpet Tartu Ülikoolis, olid digipreparaatide materjalid andmebaasi sisestatud kahes keeles ja selliselt ka nähtavad. 22% eesti ja 19% inglise õppekeelega tudengitest nõustus, et kirjeldused kahes keeles tulid kohati kasuks, kuna lugemine vahel ka teises keeles aitas materjali paremini mõista. Tekstivastustes mainitakse, et videote kuulamine teises keeles oli mõnikord abiks. Enamikku (67% eestikeelseid ja 75% ingliskeelseid) tudengeid kakskeelne esitamine ei häirinud ja see võis nii olla ning vaid 11% ja 6% vastavalt kummagi õppekeelega kursuselt pidas kahes keeles kirjeid häirivalt pikaks. Tuleb lisada, et kolmas kursus on viimane aasta, kus arstitudeng lisaks eesti keele omandama peab, et edaspidi kliiniliste ainete õpinguid edukalt jätkata.
Kasulikke kogemusi
Moodle’i andmebaasi moodul võimaldab süsteemselt ja komplekselt materjale esitada. Olemasolevast andmebaasist saab luua sihtotstarbelisi koopiaid erinevate vajadustega kursustele (ARPA.01.26, MVBS.00.003). See eeldab veidi tööd iga uue koopia kallal, kustutades ära mittevajalikud kirjed.
Uut andmebaasi luues tahaks hoiatada, et selle kõige nõrgem lüli on veidi keeruline ja mitte väga spetsiifiline ostingumootor, mis töötab primaarselt tähestikulise järjekorra põhimõttel. Hea on tõdeda, et tudengid said õppejõududele palju segadust tekitanud otsingumootoriga palju hõlpsamini hakkama: tervelt 32% eesti- ja 44% ingliskeelseid tudengeid vastas, et otsingust arusaamine oli lihtne, 61% ja 50% vastavalt pidas otsingumootorit rahuldavaks, sest väikese harjutamise järel osati kiiresti leida enamik preparaate.
Iseseisva digipreparaatide õppe juures kõrgelt hinnatud toeks olid kahes keeles õppevideod, milles näidati ära kõik olulisemad struktuurid. Tudengite positiivne tagasiside hajutas autori kahtlused Panopto videote lahutusvõimest: eestikeelsetest tudengitest 62% hindas videote lahutusvõimet piisavalt heaks ning 29% küllaldaseks, et aru saada enamikest näidatud struktuuridest ja õppida enamuse iseseivalt. Ingliskeelsetest tudengitest 94% hindas videote lahutusvõimet heaks. Vastutava õppejõuna lülitasin 30 olulisemat digipreparaati eksami kavva ning tulemus ei jätnud vähimat kahtlust, et õppevideod on parim efektiivne iseseisva õppimise materjal.
