Õpiotstarbeliste videote kasutamine õppetöös
Marju Piir, õppeosakonna elukestva õppe keskuse õppedisainer humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas
MOOCidest on juttu olnud ka meie ajakirja varasemates artiklites. Tänaseks on Tartu Ülikoolis valminud MOOCide arv juba veerandsajani küündimas. Peale selle, et MOOCid on vaba juurdepääsuga, avatud registreerimisega täielikult veebipõhised tasuta kursused, peavad selliste e-kursuste loojad veel arvestama teatud tingimustega. Üheks oluliseks nõudeks on see, et MOOCide tekstilised õppematerjalid oleksid dubleeritud videoklippidega. Just see asjaolu sai määravaks, miks MOOCid meie huviorbiiti sattusid. Nimelt otsis meie uurimisrühm koosseisus Merje Miliste, Liina Tammekänd ja Marju Piir vastuseid küsimustele, mis olid seotud õpiotstarbeliste videotega e-õppes. Senised välismaal tehtud uuringud on peamiselt läbi viidud matemaatika/loodusteaduste valdkonnas. Meie huvi oli seotud humanitaarvaldkonna õppijate suhtumisega videoloengutesse ning nende kasutamisega.
Viiteid varasematele uuringutele ja ka antud uuringu ingliskeelse kokkuvõtte leiab rahvusvahelise õppejõudude konverentsi “Teaching for Learning – the university perspective” lehelt: https://sisu.ut.ee/universityteaching2018
Uuringu eesmärgiks oli teada saada, kas ja kuidas toetavad videod õppeprotsessi humanitaarvaldkonna e-õppe kursusel. Kui pikad võiksid olla videod e-kursusel? Mis laadi videoid õppijad eelistavad? Kui suur osa õppematerjalidest peaks olema kaetud videotega? Kas videod peaksid olema dubleeritud tekstiga? Mis kellaajal õppijad vaatavad kursusel olevaid õppevideoid? Mitu korda vaadatakse kursuse jooksul videoid? Kuidas toetasid kursusel olevad videod õppimist? Jne.
Nendele küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime Google Analyticsi kvantitatiivseid andmed ja LimeSurvey küsimustikku: https://survey.ut.ee/index.php/559268.
Valim
Uuringu valimi moodustasid MOOCil „Kuidas võõras kultuuris ellu jääda?“ osalenud õppijad. Kursus koosnes 8 teemast, millest 5 sisaldasid lisaks tekstilisele õppematerjalile ka videot. Kursuse alguses oli õppejõu sissejuhatav videoloeng.
Kursusel oli kokku 234 registreeritud osalejat. 90 osalejat vastasid LimeSurvey küsimustikule, neist 82 olid naissoost ja 8 meessoost. Vastajate keskmine vanus oli 38, kõige noorem vastaja oli 17-aastane, kõige vanem 66-aastane.
84,78% vastanutest oli kõrgharidus. Vastajaid oli üle Eesti ja ka Soomest.
Küsimuste kokkuvõtted ja õppijate kommentaarid
1. Kui pikad võiksid olla videod e-kursusel?
41 õppijat eelistas 12-15 min pikkusi videoid (44.57%), 8-10 min pikkuseid videoid soovis 31 vastajat (33,70%), 5-7 min 12 vastajat (13.04%) ja 30- 45 min 7 õppijat (7.61%). 60-90 min pikkuseid videoid ei soovi e-kursusel näha mitte ükski antud uuringus osaleja.
- Pikem kui üks tund vähendaks motivatsiooni videoid vaatama hakata.
- 5 minutit pole piisav teadmisi saamiseks. 8 min on juba parem.
- Videod võiksid olla vahemikus 15 – 45 minutit. Video jälgime on aeganõudev, kuid palju huvitavam ja õppematerjaliga töötamist toetav. Kursusele sai registreeritud, sest tutvustav video oli huvitav ja paeluv.
- Video võib olla kokkuvõttes ka pikem, kuid siiski osadeks jagatud ning vahepeal võiksid olla küsimused, mis aitavad kuuldut reflekteerida.
2. Mis laadi videoid sa eelistad?
Õppijatele meeldisid kõige rohkem videointervjuud (69.57%), aga ka videoloengud, kus on näha nii õppejõud kui ka slaidid (65.22% ). Veidi vähem vastajaid eelistas õppevideoid (planeeritud stsenaariumil baseeruvad lavastused, mis filmitakse temaatilises keskkonnas, stuudios vm) (43.48%) ning videojuhendeid (arvutiekraani salvestamine ekraanivisioonina, kus õppejõud selgitab ekraanil toimuvat video ja/või audiona) (36.96%).
Videoid, kus õppejõud kasutab selgitamiseks pabertahvlit, eelistasid 22 vastajat (23.91%). Reaalajas toimuvaid veebiseminare (video- ja audiokonverentsid) soovis 21 õppijat (22.83%). Sellised videoloengud, kus on ainult õppejõud rääkimas või kus on ainult slaidid + õppejõu hääl, valis oma eelistuseks 17 vastajat (18.48%). Õppejõult tagasiside saamise videot pooldas vaid 12 vastajat (13.04%).
Kõige vähem meeldis antud kursusel osalejatele õppijate kodutööde esitamine videotena (7.61%.)
Kuna antud e-kursusel ei olnud kõiki küsitud variante esindatud, siis kindlasti mängis vastamisel suurt rolli õppijate erinev kogemus ja varasem kokkupuude videote ja veebiseminaridega. Siit ka ilmselt selge videointervjuude eelistamine, sest MOOC sisaldas tõepoolest huvitavaid ja tehniliselt hästi teostatud intervjuusid, aga mitte nt videoloenguid, kus õppejõud kasutab selgitamiseks pabertahvlit. Samuti võivad eelistused olla valdkonnapõhised, sest humanitaarvaldkonnas on sõna jõud sageli mõjusam kui skeemide kaudu selgitamine reaalteadustes.
3. Kui suur osa õppematerjalist võiks olla kaetud videotega?
42 vastajat (45.65% ) arvasid, et pool õppematerjalidest võiks e-kursusel olla videotena. Umbes sama palju, st 41 vastajat pakkusid, et videotega võiks olla kaetud 25% õppematerjalidest (44.57%). Nii 100%list videotega õppematerjalide katmist kui ka 75% ulatuses videoid eelistasid 4 vastajat (4.35%).
Seda, et e-kursusel videod üldse puuduvad, ei soovinud ükski vastaja.
- Väga mugav on see, kui videos olev materjal on tekstiliselt olemas, siis tahad-vaatad, ei taha-loed.
- Pigem võiks ikkagi video olla teooria kinnitus või näide, mitte sisend iseenesest.
- Video teel info omandamine ja talletamine on minu puhul efektiivsem kui mõnel muul moel.
- Kõik oleneb teemast, aga 1/4 on selline paras protsent. Vahel tuleb millegi visualiseerimine kasuks.
4. Kas videod peaksid olema dubleeritud tekstilise materjaliga?
67 vastajat (72,83%) arvas, et video dubleerimine tekstiga on vajalik, sest annab lisavõimaluse neile, kes ei saa videoid vaadata. 44 vastajale (47,83%) meeldib õppida materjale lugedes ja seepärast pooldasid nad videote dubleerimist tekstiga. 7 vastajat (7.61%) ei pidanud teksti dubleerimist vajalikuks, kuna videote vaatamisega pole tänapäeval probleeme ja sama palju vastajaid arvas, et tekst pole vajalik, kui kogu materjal on videote kaudu esitatud.
Teksti dubleerimise vajadus võis olla antud kursuse puhul nii suur ka sellepärast, et osad videod ei olnud eesti keeles ja võõrkeelset teksti on kindlasti lihtsam lugeda kui kuulata.
- Tekstiga võiks olla videod dubleeritud ainult siis, kui video on võõrkeeles.
- Ma ei oska inglise keelt. Tekst video all oli hea lahendus.
- Teksti ja heli kombineerimine aitab erinevate õpistiilidega inimesi.
- Kordamiseks on tekst otstarbekam: saab valida tempo ja keskenduda olulisele.
5. Millal sa enamasti vaatasid õppematerjalides olevaid videoid?
Videoid vaadati kõige enam õhtul kl 17- 23 vahel (58.70%) ja kõige vähem öösiti (7.6%) ning hommikuti kl 7-11 vahel (8.70%).
Päeval kl 14- 17 vahel eelistasid videoid vaadata veerand ehk 25.00% vastajatest ja enamasti kl 11- 14 vahel vaatasid õppematerjalides olevaid videoid 19 vastajat (20.65%)
- Videoid vaatan alati nädalavahetusel, muul ajal lihtsalt ei ole aega töö kõrvalt.
- Vaatan erinevatel aegadel, oleneb põhitööst
- Vaatan siis, kui kui laps magab.
6. Mitu korda vaatasid kursuse jooksul videot?
Kursusel oli kokku 6 videot. Palusime iga video kohta esitada nende vaatamiste arv. Kaalukalt oli ülekaalus valik 1, st kõiki videoid vaatasid 1 kord 62- 72 vastajat (67.39%- 78.26%). 2 korda vaatasid videoid 14- 27 küsimusele vastanut (15.22% – 29.35%). Kahjuks selgus ka, et nt kahte videot pole kursuse jooksul vaadanud 2 vastanut (2.17%). 3 ja rohkem kordi vaatasid videoid 2- 5 vastanut (2.17%- 5.43%).
- Vaatasin videoed üle kordamise eesmärgil. Enamasti lugesin materjali läbi, siis vaatasin videot, lugesin veel kord materjali ja vaatasin video uuesti läbi. Mõni video oli lihtsalt nii hea, et sai vaadatud rohkem kui 2 korda.
- Sulev Ivaga videot vaatasin kaks korda, kuna esimesel korral ei saanud kõigest aru. Videot Teele Männikuga vaatasin kolm korda, sest see oli väga põnev.
- Mulle meeldis teema ja kuna olen nende kultuuridega rohkem kokku puutunud, siis vaatasin uuesti.
- Oli palju huvitavat infot, ma koostasin endale konspekti intervjuu põhjal.
- Kuna suhtlen ma enamasti vene keeles Ida-Virumaal elades , siis ma kasutan iga võimalust kuulata head kõnet eesti keeles, et aru saada oma eesti keele oskustest.
- Näitasin 3. ja 4. videot ka sõpradele, sest olime rääkinud erineva viisakuse teemadel.
- Tervet videot ei vaadanud korduvalt, aga mingeid lõike vaatasin, kui ei osanud kontrollküsimusele vastata.
7. Kuidas toetasid kursusel olevad videod õppimist?
Kõik küsimustikule vastajad olid nõus väitega, et videod toetasid õppimist. 77 vastajat arvasid, et videod elavdasid tekste (83.70%,), 57 vastajat pidas oluliseks seda, et videod motiveerisid seoseid looma (61.96% ) ning 55 vastajat tõid positiivsena välja videod kui huvi tekitajad (59.78%.). Olulise ja ebaolulise eristamisel olid videod abiks 22 vastajale (23.91%).
Kokkuvõte ja soovitused
Lähtudes nii eelnevatest kui ka antud uuringust, on plaanis välja töötada põhjalikumad soovitused, mis aitavad humanitaarvaldkonna õppejõududel õppekvaliteeti parandada, kasutades e-kursustel õpiotstarbelisi videoid.
Esialgsed soovitused:
- Õpiotstarbeliste videote soovitavaks pikkuseks võiks olla kuni 15 min (soovitavalt 10- 12 min).
- Humanitaarvaldkonna õppijad eelistavad näha videos ka kõnelejat. Selleks soovitame teha nt videointervjuusid ja videoloenguid (õppejõud+ slaidid).
- Kindlasti tuleb videote kasutamisel õppetöös arvestada sihtrühmaga. Õppijate kodutööde esitamine videotena võib olla sobiv nooremate õppijatega kursustel, kuid MOOCide puhul ei pruugi see olla parim variant.
- Videote loomine sõltub ka valdkonnast. Eelnevatest uuringutest selgus, et loodusteaduste valdkonnas pole PowerPoint slaidide kasutamine videoloengus kindlasti enam parim lahendus. Lähtudes meie uuringust soovitame õppejõududel samuti kasutada põnevamaid võimalusi (nt vestluspartnerite vahetu suhtlemine), mis motiveerivad, tekitavad huvi ja haaravad õppijaid kaasa.
- Üle 70% vastanutest arvas, et video dubleerimine tekstiga on vajalik, sest annab lisavõimaluse neile, kes ei saa videosid vaadata.
- Kursustel olevaid videoid vaadatakse enamasti 1-2 korda. Rohkem kui 2 korda vaadatakse videosid, mis pakuvad eriliselt huvi või ka kordamise eesmärgil. Seega oleks soovitav, et videod oleksid kontsentreeritud ja asjakohased, ilma liigse mürata, samas põnevad ja motiveerivad.
- Videotega võiks olla e-kursusel kaetud 25-50% õppematerjalidest. Ükski uuringus osaleja ei soovinud, et kursusel poleks videoid.
- Samas peaksid erinevad videod moodustama vaid teatud osa e-kursuse õppematerjalidest. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on tekst endiselt oluline infoallikas nii tasemeõppe, täienduskoolituse kui ka MOOCide puhul.
