Milleks õppejõule portfoolio?

Ene Voolaid, õpetamisoskuste arendamise konsultant loodus- ja täppisteaduste valdkonnas
Anu Sarv, õpetamisoskuste arendamise konsultant meditsiiniteaduste valdkonnas
Triin Marandi, õppedisainer meditsiiniteaduste valdkonnas

Kuigi õppejõu portfoolio teema on päevakorrale tõusnud eelkõige seoses atesteerimisega, on portfoolio koostamine eelkõige hea võimalus oma õpetamise üle järele mõelda ning oma arengut õppejõuna analüüsida ja dokumenteerida.

Õppejõu portfooliot kasutatakse ülikoolides õppejõu professionaalse arengu hindamisel, ametikohale kandideerimisel ja atesteerimisel. Tartu Ülikoolis on portfooliot kasutatud hea õpetamise grandi taotlemisel. Praegu katsetatud kujul sisaldab portfoolio ülevaadet õppejõu õpetamisarusaamadest, igapäevasest õpetamistegevusest ja oma õpetamise arendamiseks ettevõetud sammudest.

Portfooliot koostades võiks õppejõud oma tegevusele mõelda erinevatest vaatenurkadest lähtudes: enesehinnang, üliõpilaste areng, kolleegide tähelepanekud, ülikooli areng ja ühiskonna teenimine. Keskenduda tasub enda valitud paarile-kolmele olulisele arenguülesandele ja tegevusele. Oluline on analüüsis välja tuua, mis on õppejõudu ajendanud õpetamises sel viisil toimima, mida ta on teinud, kuidas on aru saanud, et just sedalaadi õpetamine toetab üliõpilase arengut.

Portfoolio soovitav maht on 5-7 lehekülge, lisas võib õppejõud omal valikul esitada tõendusmaterjale. Oma õpetamist analüüsides ja arenguülesandeid püstitades saab õppejõud toetuda õpetamise hea tava põhimõtetele (https://www.ut.ee/et/taiendusope/opetamise-hea-tava). Portfoolio võiks koosneda järgmistest osadest:

1. Õppejõu õpetamisarusaamade osa kajastab õppejõu seisukohti õppimisest ja õpetamisest, üliõpilaste ja õppejõu rollist, oma õpetamise eesmärkidest ning oma igapäevase õpetamise võimalikku kooskõla selle ettekujutusega. Õpetamisarusaamad peegeldavad, kuidas õpetamise põhimõtted ja õpetamistegevused moodustavad ühtse terviku. Kujundlikult võiks õpetamisarusaamadest põhjal kujuneda autoportree endast õppejõuna.
2. Enesearengu osas, kirjutab õppejõud, millised arenguülesanded on ta on endale püstitanud, millest lähtudes oma arengut juhtinud.
3. Tegevuste ja analüüsi (refleksioon) osas kirjeldab õppejõud oma tegevusi ja analüüsib õpetamiskogemust. Seda tehes soovitatakse keskenduda muutustele, mida õppejõud on õpetamispraktika jooksul teinud.
4. Uute õpetamise arendamise plaanide osas püstitab õppejõud edaspidiseks eesmärgid ja arenguülesanded, mis võivad välja kasvada tegevuse analüüsist või kirjandusest ja koolituselt leitud ideedest.

Õppejõu portfoolio koostamisel on võimalik saada abi juhendist, mis sisaldab ka suunavaid ja analüüsi toetavaid küsimusi (https://www.ut.ee/et/taiendusope/oppejou-portfoolio). Lisaks võib nõu ja abi küsida õpetamisoskuste arendamise konsultantidelt.

Sõna “portfoolio” toob tihti silme ette paksu pabereid täis mapi. Tänapäevane õppejõud saab oma õpetamisalase arengu analüüsi koondada elektroonilisse kausta või spetsiaalsesse veebikeskkonda. Tartu Ülikool pakub selleks keskkonda Mahara, mis asub aadressil https://mahara.ut.ee.

Oma portfooliot ei pea täiesti n-ö nullist alustama, vaid võib endale kopeerida näidisportfoolio (https://mahara.ut.ee/view/view.php?id=2047) ja selle oma sisuga täita. Sisuks võivad olla tekstid, pildid, videod, pdf-failid jm. Vajaliku info ÕISist, ETISest, ülikooli personaliandmebaasist ning lähetuste töövoost saab õppejõud enda portfooliosse DigiCVna importida. Nii on info hariduse ja töökogemuse, läbiviidud ja osaletud õppetöö, teadus- ja arendustegevuse kohta (sh publikatsioonid) lisatavad portfooliosse vaid paari hiireklikiga. Elektroonilist portfooliot on mugav muuta ja täiendada ning valitud isikutele avalikustada. Igal õppejõul võib olla ka mitu portfooliot – vastavalt eesmärkidele ja sihtrühmale.

Tehnilist nõu ja abi pakuvad valdkondade õppedisainerid.