ISSN 2228-1932

Kuidas õpetada „juuravõhikule“ õigust ehk e-kursuse „Õiguse alused“ kogemuslugu

Annika Teder, õigusteaduskonna kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tiina Mikk, „Õiguse alused“ projektijuht, õigusteaduskonna pärimis- ja perekonnaõiguse õppejõud

Õigusteaduskonna e-kursus „Õiguse alused“ on Tartu ülikooli e-õppe keskkonnas Moodle toimuv kursus, mis tutvustab õiguse algtõdesid ja aitab mõista õiguse erinevaid valdkondi ühtse tervikuna.

Kuigi „Õiguse alused“ loodi algselt keskkoolinoortele, kellel on erialavalik alles ees, siis alates sellest aastast saavad kursusel osaleda ka täiskasvanud, kellel on soov end õigusvaldkonnaga paremini kurssi viia.

Kursus on tänaseks toimunud kolm korda ja sellel on osalenud kokku 590 inimest, sh üle 100 täiskasvanu. Kui 2017. aasta kevadel oli kursusel 90 osalejat, siis kolmandaks toimumiseks oli see arv kasvanud rohkem kui kolm korda: viimasel kursusel osales juba 303 inimest.

E-kursus „Õiguse alused“ pälvis 2017. aastal selge sõnumi auhinna ning 2018. aastal tunnustati kursust Tartu Ülikooli täiendusõppe tänuüritusel kursuse kõrge kvaliteedi ja eduka koostööpartnerite kaasamise eest.

„Õiguse alused“ arvudes

Osalejate arv 590
Lõpetanute % (kolme kursuse keskmine) ca 80%
Lõpetanute %, kes hindas kursust hindega „suurepärane“ või „väga hea“ 95%
Kursuse maht 2 EAP
Kursuse kestus 9 nädalat
Kursuse meeskonna suurus 35 inimest

Idee sünnilugu

Kursuse loomise idee tekkis õigusteaduskonna asedirektoril Age Värvil veidi enam kui kaks aastat tagasi Tartu Ülikooli lahtiste uste päevadel. “Olin just õiguse õppimisest huvitatutele tutvustanud meie õppekavasid ning loetlenud hulga ameteid, mida juristiharidusega inimene pidada saab: kohtunik, advokaat, prokurör, notar ja nii edasi. Kui ametlik osa läbi sai, tuli minu juurde üks neiu ja küsis: “Vabandage, kes see notar on?” See küsimus pani mind mõtlema selle üle, et oleme harjunud oma õppekavasid tutvustama selle kaudu, mida ja kelleks õigusteaduskonnas õppida saab, aga võiksime rohkem tähelepanu pöörata sellele, milline on õigushariduse praktiline rakendusala,” kirjeldab Age kursuse idee idanemist.

Kui paljudest ametitest – näiteks arst või õpetaja – on kõigil ettekujutus olemas seetõttu, et oleme nende ametite esindajatega oma igapäevaelus kokku puutunud, siis juristi töö sisuga ei ole erialavaliku ees seisev noor tavaliselt kursis. Sellest lähtuvalt hakkaski välja joonistuma kursuse kontseptsioon, mis põhineb arusaamal, et lisaks erinevate õigusvaldkondade sisulisele tutvustamisele tuleb selgitada ka juriidiliste erialade sisu.

Tean nüüd paremini, millega mingi konkreetne õiguselukutse tegeleb. Minu ettekujutus õigussüsteemist pole enam pelgalt oletustel põhinev.

Kursuse tugevuseks on videoklipid õigusametite esindajatega, mis toob väga selgelt välja õigusteaduse õppimise ja vastava ameti seotuse.

Õiguskantsleri ameti sisu tutvustab videoloengus Ülle Madise.

“Teine oluline aspekt, mille rõhutamist vajalikuks pidasin, on see, mida õigusteaduse õppimine endast tegelikult kujutab ehk milline on ühe juuratudengi elu. On ülimalt oluline, et noor inimene saaks teha teadliku valiku ning oleks vähem neid tudengeid, kes alles õppimise käigus tõdevad, et valitud eriala pole nende jaoks siiski see õige,” kirjeldab Age teist kursuse loomise olulist motivatsiooni.

Et teha teadlik erialavalik, ei tohiks kindlasti lähtuda eriala populaarsusest. Usun, et kursus annab hea ettekujutuse sellest, mis on õigusteadus ja mida võib oodata ülikooliõpingutelt.

Meeldis, et oli kaasatud õppivaid tudengeid, sest nende kogemused ja muljed aitavad tulevikuplaane paremini läbi mõelda.

Pärast esialgse idee paika panekut saatis Age kolleegidele üleskutse anda märku neil, kes tahavad ühineda ja teha koos valmis gümnasistidele mõeldud e-kursus. “Mul oli algusest peale soov, et kursus sünniks meeskonnatööna ning vahva on see, et lõpuks kogunes selle taha päris suur seltskond: terve rida õigusteaduskonna õppejõude, meie vilistlased, kes tutvustavad oma eriala ning tudengid, kes räägivad õigusteaduse õppimisest.”

Õigusteaduskonna tsiviilõiguse dotsent Piia Kalamees, kes valmistas ette kursuse mooduli „Lepingud“, mäletab, et kursuse idee meeldis talle algusest peale. “Minu meelest on suurepärane, et inimestel, kes kaaluvad mõtet tulla õigusteadust õppima, on võimalik sellega enne lõpliku otsuse tegemist veidi tutvust teha. Olgu see otsus pärast kursuse läbimist siis õppima tulek või mitte, on see kindlasti kaalutletum kui enne kursust,” selgitab Piia.

Pärast kursuse läbimist leian, et juura on huvitav, kuid ei ole eriala minu jaoks.

Varem tundsin küll juura vastu huvi, kuid ei teadnud sellest piisavalt, et öelda, kas see ka sisuliselt mulle sobib. Nüüd aga sain kinnitust, et juura pakub mulle ka päriselt huvi ja on tõenäoliselt minu ülikooli eriala valik.

Lisaks pühendunud meeskonnale oli kursuse teoks saamisel väga oluline ka sotsiaalteaduste valdkonna rahaline panus kursuse väljatöötamiseks.

Kursuse ettevalmistamine: õpime teistelt ja katsetame ise

Kogu 30-liikmelist tiimi asus juhtima õigusteaduskonna pärimis- ja perekonnaõiguse õppejõud Tiina Mikk.

Tiina sõnul iseloomustab kursuse loomise protsessi ühtpidi selge nägemus lõpptulemusest, aga teisalt ka kogenematus e-kursuse loomisel ja gümnasistide koolitamisel. „Teeme e-kursuse? Muidugi, teeme ära! Aga mis ma siis ikkagi täpselt tegema pean?“ küsiti Tiinalt sageli. „Niisiis alustasimegi õppimisest. Vaatasime, mida mujal maailmas on tehtud, käisime koolitustel ja uurisime teiste kogemusi.“

Enne, kui töö päriselt lahti läks, said kursuse loojad häid nõuandeid näiteks populaarse e-kursuse “Programmeerimisest maalähedaselt” eestvedajalt Eno Tõnissonilt, kellega konsulteerimine aitas analüüsida vajaminevaid ressursse ja arvestada nendega kursuse tehniliste lahenduste väljatöötamisel.

„Kursuse loomisel sõnastasime esmalt eesmärgid, õpiväljundid, sõnumid ja panime paika kursuse struktuuri. Suureks väljakutseks osutus teemade valik: kuidas otsustada, mida võtta, mida jätta, sest kõik on ju nii oluline?“ kirjeldab Tiina esimesi väljakutseid. Tagantjärele vaadates tundub talle, et nii mõnegi toona „jõuga“ väljajäetud teema tõttu kursuse üldine kvaliteet tegelikult ei kannatanud.

Kursus on kindlasti väga hea ülesehitusega – teemad võetakse läbi loogilises järjekorras.

Informatsiooni oli kaheksa nädala jaoks piisavalt, väga suurepärane kursus!

Efektiivseks muutis kursuse selle ülesehitus. Iga moodul algas konspektiga. Seejärel oli videoloeng või midagi taolist, mis kinnistas konspektis loetud teadmisi. Töötasime informatsiooni justkui 2 korda läbi ning see aitas õppimisele väga kaasa.

Kuna kursusesse panustas 30 erineva kogemusega inimest, pandi esmalt paika üldised põhimõtted, millele kursuse materjalid vastama peavad: lähenemisviis, keelekasutus, näidete rohkus, pikkus jms.

Igasugu juhiseid sai juristidele omaselt koostatud palju ja detailselt. „Jah, meil on olemas videoklippide režii ja lavastuse ettevalmistamise juhend, milles olid muuhulgas ka soovitused videoklippide tonaalsuse kohta.“ Sealjuures tõdeb projektijuht tagasivaatavalt, et need olid siiski vaid abistavad materjalid ja parima tulemuse andis ikkagi vahetu suhtlemine inimestega. „Ja loomulikult tähtajad.“

Kursuse loomise protsessis kasutati ka palju eri tüüpi ekspertabi: keeletoimetaja, õppedisainer, õppetöö spetsialistid, MOOC eksperdid. „Mõistagi oleme kogu ekspertabi eest ääretult tänulikud, kuid ühe ekspertide grupi tahan eriliselt välja tuua – kursuse sihtgrupi esindajad, kelle tagasiside oli kursuse loomise protsessis kogu tiimi jaoks oluline orientiir, mida ja kuidas (ümber) teha. Usun, et see, et võtsime nende häält juba kursuse loomise käigus kuulda, on paljuski kursuse edu võti.“

Ma arvasin, et materjal on esitatud “kuival” kujul ning pigem muutub see kohustuseks. Tegelikult oli kogu süsteemi tutvustatud väga põnevalt ning eluliselt.

Õppejõud lihtsustavad juurat

Tiina meenutab, et väga palju ettevalmistavast tegevusest kuluski just sellele, et materjalid ei jätaks muljet, et need on mõeldud tudengitele õigusteaduse õpetamiseks õigusteaduskonna õppekava järgi.

Kursuse üks autoritest, Piia Kalamees, kirjeldab, et tema jaoks tõi kursuse ettevalmistamine kaasa senikogematu vajaduse luua sellised materjalid, mis kõnetaksid inimesi, kes pole praktiliselt üldse õigusteadusega kokku puutunud.

„Olen harjunud kursusi läbi viima vähemalt bakalaureuseõppe 3. aasta üliõpilastele, kellel on põhiteadmised õigusest juba olemas ja õppetööks vajalikke mõisteid ei pea enam ulatuslikult selgitama. Kuna sellel kursusel osalejatelt selliseid teadmisi eeldada ei saanud, pidin väga hoolsalt mõtlema, kuidas õigusteaduse probleeme n-ö tavakeeles lahti seletada. Samuti püüdsin konspekti koostades mõelda rohkem sellele, mis oleksid need igapäevaselt kasutatavad teadmised, mis võiksid osalejaid huvitada, selle asemel, et keskendud päris ülevaatliku pildi andmisele lepinguõigusest kogu selle keerukuses,“ räägib Piia.

Pärast kursuse läbimist tean ma rohkem lepingutest ja nendega kaasnevatest kohustustest, aga ka õigustest. Ma oskan nüüd tähele panna lepinguid, mille sõlmimisel ma varem ei osanud mõeldagi, et tegu võib olla lepinguga.

Ka õigusteaduskonna sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits, kes valmistas ette e-kursuse esimese mooduli „Sissejuhatus õigusesse“, on nõus, et loengumaterjalide ettevalmistamine oli tavapärasest erilisem just seetõttu, et tegeleda tuli õiguse põhimõtete selgitamisega nn „juuravõhikule“. “See sunnib kasutama hoopis teistsugust lähenemist ja annab väärt kogemuse, kuidas koostada juriidilist teksti mitte-juristidele,” ütleb ta.

Tugevuseks on kindlasti väga professionaalselt koostatud materjalid. Ma olen veendunud, et inimesed, kes need konspektid kokku panid, valdavad märksa keerulisemaid termineid ja sõnakasutust. Ometigi suutsid nad materjale esitada arusaadavalt ning illustratiivselt.

Veel meenutab Gaabriel, et omaette põnev õpikogemus oli videoloengute tegemine: “On väga suur vahe, kas võtta üks tavaline loeng videosse või valmistada ette spetsiaalne videoloeng. Lühikese silmajääva videoloengu tegemine eeldab korralikku stsenaariumi ning tuleb väga täpselt jälgida, mida sa kaamera ees teed ning kuhu oma pilgu pöörad. Ja kindlasti tuleb arvestada, et lühivideo tegemine (nt 7 minutit) võib aega võtta 7-10 tundi. Kui seda ette näha ei oska, ei pruugi kunagi jõuda vajaliku tulemuseni,” räägib ta.

Videoklippe on minu jaoks alati põnevam vaadata, kui konspekti lugeda, ning selle kursuse videod olid kaasahaaravad, piisavalt tempokad ja huvitava sisuga ning samas mitte liialt detailidesse laskuvad. Struktuur oli loogiline ning videograafika ilus.

Võrreldes muudel MOOC-kursustel nähtuga on muljetavaldavad heli- ja pildikvaliteet ning režii, mis mõjus nagu Hollywoodi kassahitt VHS koduvideo kõrval.

Meeskonna õpikogemus

Gaabrieli sõnul oli e-kursuse ettevalmistamine ja selles osalemine hea harjutus, kuidas luua kvaliteetset e-tuge. „Õpetamine ning õpetamise tehnikate tundmine on väga oluline igale õppejõule. Kursuse koostamisel ning selle läbiviimisel osalemine oli hea võimalus vaadata õpetamise ettevalmistamist ja läbiviimist uute meetoditega, kus tegelikku kontaktõpet ei toimu. Kindlasti annab selles e-kursuses osalemine väga hea kogemuse edaspidiste edukate e-kursuste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks,” kirjeldab Gaabriel oma õpikogemust.

Ka Piia sõnul on kursuse koostamise ja läbiviimise protsess andnud väga positiivse kogemuse. “Lugedes kursusel osalenute tagasisidet ja nende poolt foorumis esitatud küsimusi, on jäänud mulje, et kursus täidab oma eesmärki. Rõõm on näha, et absoluutselt veebipõhine kursus nii kenasti töötab,” ütleb ta.

Olen saanud endale suurel hulgal erinevaid õigusalaseid teadmisi ja tean, mida tulevikus edasi minna õppima.

Tunnen Eesti õigussüsteemi, tean, kust otsida õigusalaga seotud küsimustele vastuseid ning kelle poole vajadusel pöörduda. Samuti tean nüüd palju paremini enda õigusi.

Age, kes koostas kursuse kaks moodulit, „Õigusrikkumine ja hüvitis“ ning „Õigusteadus ülikoolis“, toob lisaks välja väärtusliku meeskonnatöö kogemuse: “Tõeliselt vahva oli see, et kõik, kelle poole me pöördusime, olid kohe nõus osalema. Kursuse tegemise protsess oli nagu ühe suure pere ettevõtmine. Selle pere liikmed on õigusteaduskonna tudengid, õppejõud ja vilistlased ja sellesse perre kuuluda on väga tore!”

„Mõistan iga uue kursuse toimumisega üha enam, kui palju selle kursuse loomisesse poolteist aastat tagasi panustati. Tagasi vaadates võib öelda, et varasema kogemuse puudumine küll kuidagi kahjuks ei tulnud. Pigem andis see projekti ette valmistades hoogu ja entusiasmi, sest avanes võimalus teha midagi, mida varem tehtud ei ole. See oli ühtaegu põnev ja õpetlik,“ võtab Tiina esmakordse kogemuse e-kursuse loomisel kokku. Iseäranis teeb Tiinale aga rõõmu see, et kõik püstitatud eesmärgid said täidetud kvaliteedis järeleandmisi tegemata. „Iga tiimi liige võib põhjusega uhkust tunda, et on panustanud tulevikku vaatavasse projekti, millel on päriselus reaalne väärtus.“

“Õiguse alused” projektijuht Tiina Mikk TÜ täiendusõppe tänuüritusel. Foto: Andres Tennus

Osalejate tagasiside

Lisaks kursuse loojatele on kvaliteediga rahul ka osalejad – keskmiselt 95% lõpetanutest hindas kursust hindega „suurepärane“ või „väga hea“.

„Õiguse alused“ osalejate hinnang kursusele %
Suurepärane 61,4 %
Väga hea 33,5 %
Hea 5,1 %
Rahuldav 0
Kesine 0

Kursusel osalemine on ainuõige otsus. Kursus ei ole nii mahukas ja aeganõudev, kui esmapilgul võib tunduda ning isiklikult olen äärmiselt õnnelik ja rahul, et sellest osa võtsin.

Kindlasti on see e-kursus väga hea silmaringi laiendamine nii juurahuvilisele kui ka kõigile teistele, sest õigusega puutub kokku igaüks meist.

Kui juura vähegi huvitab, siis antud kursus on kindlasti õige valik, mis kinnistab olemasolevat huvi veelgi. Pole kontimurdev ja sobib oma mahult ja keerukusastmelt täiesti iseseisvaks õppimiseks.

Kursuses õpitu tuleb kindlasti edaspidises elus kasuks, pole vahet, kas soovid juurat õppima minna või mitte. Kursus aitab näha õigusseaduslikke situatsioone igapäevaelus ka seal, kus neid muidu ehk tähele ei paneks.

Teile võivad meeldida ka need artiklid