ISSN 2228-1932

Kuidas Moodle’is õppimist toetada

Merje Miliste, õpetamisoskuste arendamise konsultant humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas
Airi Niilo, õpetamisoskuste arendamise konsultant sotsiaalteaduste valdkonnas
Anu Sarv, õpetamisoskuste arendamise konsultant meditsiiniteaduste valdkonnas
Ene Voolaid, õpetamisoskuste arendamise konsultant loodus- ja täppisteaduste valdkonnas

Vajadus õppematerjalidele veebikeskkond leida on 2017.-2018. õppeaasta kevadsemestril paljud Tartu Ülikooli õppejõud Moodle’i koolitustele toonud. Õppedisainerite ja õpetamisoskuste arendamise konsultantide koostöös on läbi viidud ligi 50 praktikumi, kus õppejõud tutvusid õppematerjalide Moodle’is avaldamise võimalustega. Kui muutus juba ette võtta, tasub ka lisavõimalusi ja -väärtusi otsida. Seetõttu ei piirdunud me praktikumides ainult materjalide üleslaadimisega, vaid otsisime Moodle’ist vahendeid, mis aitavad ainekursusi e-toe abil õppimiskesksemaks muuta (vt Õpetamise hea tava).​

Konstruktivistliku õpikäsituse kohaselt õppimine on aktiivne tegevus, st uute teadmiste konstrueerimine, toetudes oma varasematele teadmistele ja kogemustele. Tõhusale õppimisele on omane, et üliõpilane seostab uut materjali sellega, mida ta juba teab, ent see on iga üliõpilase puhul individuaalne. Kui korrastada õppematerjalide struktuur, lisada enese- ja vastastikhindamise võimalused, lugemisülesanded jmt, saab õppija tagasisidet selle kohta, mida ta juba teab ja mida on vaja juurde õppida.

Koolitusel õpiti Moodle’i kursusel õppematerjale looma ning üles laadima. Lisaks arutleti, milliste vahendite abil saavad õppijad Moodle’i kursusel suhelda, oma töid esitada, kaasõppijaid innustada, nendelt õppida jmt. Enesekontrolli ja erineva tagasiside ning koostöö võimalused loengute ja seminaride vahelisel ajal tundusid õppejõudude jaoks just need, millega kursuse Moodle’isse kolimine võiks õppija edenemist toetada ja tema edasised õpingud edukamaks muuta.

Praktikumides oma ainekursusi disainides toetusid õppejõud kolleegide kogemustele. Kui näed, et kaasõppejõul mõni Moodle’i vahend hästi töötab ja õppimist paremini korraldada aitab, tekib kindlustunne midagi muuta või lisada. Suur tänu õppejõududele, kes oma kogemust koolitustel ja ka ajakirja vahendusel jagama nõustusid.

Dotsent Oivi Uibo hakkas koos kolleegidega Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi lastekliinikus kasutama Moodle’i õpikeskkonda V kursuse arstiteaduse lastehaiguste õppeaines alates 1. septembrist 2014. a. Moodle’i õpikeskkond koostati ainele esmalt selleks, et korrastada õppematerjalid teemade kaupa kergemini leitavaks. Enne 2014/2015. õppeaastat olid lastehaiguste kümne kõrvaleriala õppematerjalid ÕISis erialati ning teemade ja õppevormide (loengute, seminaride ja praktikumide materjalid) kaupa struktureerimata. Samal ajal lisati Moodle’isse kõigi lastehaiguste teemade kohta testid. Nüüdseks juba kolme õppeaasta vältel peavad õppijad enne iga õppetööpäeva vastavateemalise seminari teemal tegema Moodle’is testi, mida võib sooritada piiramatu ajalimiiidiga piiramatu arv kordi ning mille 100% sooritus on eelduseks seminaris osalemisele.

Sel õppeaastal lisati Moodle’isse iga teema kohta ka videoloengud, mille vaatamise järel peavadki õppijad Moodle’i testi sooritama. “Moodle’i õpikeskkonda oma õppematerjalide loomine on aidanud õppejõu tööd läbi mõelda ja sisu vastavalt õpiväljunditele korrastada ning toetanud kindlasti õppijate õppimist,” kinnitab dotsent Oivi Uibo programmijuhina.

Iseseisev eeltöö enne auditoorset õppetööd, mille korraldamisel on Moodle’ist abi, aitab muuta auditooriumis toimuva õppimise sisukamaks. Üheks võimaluseks on rakendada eelnevat kodulugemist. Efektiivne saab olla aga ainult aktiivne lugemine, kus lisaks tekstist informatsiooni vastuvõtmisele tekib lugejal kahekõne autoriga ja kujuneb allikakriitilisus. Erinevaid lugemis- ja kirjutamisoskusi toetavaid ülesandeid soovitab Mari Karm raamatus „Õppemeetodid kõrgkoolis“. Pakkudes Moodle´i keskkonnas õppijatele erinevaid lugemisülesandeid ei toeta õppejõud ainult lugemis- ja arusaamisoskuse arengut, vaid aitavad kaasa iseseisvaks õppijaks saamisele.

Ühiskonnateaduste instituudi assistent Tiiu Taur kasutab organisatsioonikommunikatsiooni teooriate kursustel ümberpööratud auditooriumi meetodit, st üliõpilased loevad käsitletava materjali eelnevalt läbi ja siis kohtumise ajal arutletakse selle üle. Selleks, et olla kindel lugemises enne auditoorset kohtumist, peavad üliõpilased lugemismaterjalidele tuginedes vastama kirjalikus vormis kolmele kuni viiele küsimusele. Lugemismaterjal ja foorum lugemisülesannete esitamiseks asuvad Moodle’i keskkonnas. Kuni ülesande tähtajani on foorumi seadistustes kasutatud eraldatud rühmade režiimi, st õppijad ei näe teiste rühmade postitusi. Kui tähtaeg on möödunud, siis avab õppejõud foorumi ka teistele rühmadele tutvumiseks (nähtavate rühmad režiim). Avatud kodutööde eesmärk on julgustada üliõpilasi kursusekaaslaste töid lugema, et oma tööd kriitiliselt hinnata/analüüsida ning saada uusi vaatenurki. Selleks kasutab õppejõud auditooriumis erinevaid ülesandeid. Näiteks saavad õppijad koondtagasiside, sh põhjused, mis punkt või punktid on kaduma läinud. Seejärel loevad õppijad oma kodutöö uuesti üle ja kirjutavad algsele postitusele vastuseks, millega nad oma töö puhul rahul on ja mida ta saab järgmisel korral paremini teha. Võimalik on tõsta esile 5–7 igati hästi tehtud tööd. Seejärel loeb iga õppija kaht kuni kolme õnnestunud tööd ja seejärel kirjutab oma tööle vastuseks postituse, millesse paneb kirja, mida ta soovib teha järgmisel korral teisiti, võttes eeskujuks loetud postitused.

Tänapäeval peetakse koostöist õppimist võistlevast õppimisviisist tulemuslikumaks. Moodle’i foorum võimaldab üliõpilaste koostööd ja kaaslastelt õppimist ka virtuaalses keskkonnas. Koostöist õppimist iseloomustab positiivne vastastikune sõltumine koos individuaalse vastutusega. Oluline on seejuures ka koostöö üle reflekteerimine. Seda kinnitab ka maailma keelte ka kultuuride kolledži õppejõu Natalja Zagura kogemus:

„Olen kasutanud Moodle’i standardset foorumit magistrikursusel projektitöö läbiviimisel. Üliõpilased töötasid paarides ja postitasid foorumisse projekti esialgse versiooni. Kindla perioodi jooksul pidid kaks kaasõppijat nende projektile foorumis tagasisidet andma ning projekti autorid said selle tagasisidega arvestades oma projekti täiendada. Kuna magistrandid lugesid ja tagasisidestasid kaasõppijate projekte ning said kaasõppijatelt tagasisidet oma projektile, oli ülesanne nende jaoks tulemuslikum ja valminud projektid olid sisukamad.”

Nagu õpetamine ise, on ka õppimise toetamine Moodle’is õppejõule pidev proovikivi, lõputu võimalus elukestvaks õppeks ja enesearengiks. Oma õppeainetele mõeldes ja materjale Moodle’isse laadides tasub mõelda, kuidas õppija süsteemsemalt ja tõhusamalt oma teadmisi täiendaks. Lisaks tasub kolleegidelt uurida, millised võtted neil Moodle’is hästi toimivad. Kas on ka vahendeid, mis õppejõu töö otstarbekamaks muudavad ja aega säästa aitavad?

 Arvutiteaduste instituudi lektor Eno Tõnisson on koostöös kolleegidega tagasiside andmise ja hindamise õppejõu jaoks vähem ajamahukaks muutnud: “Meie programmeerimiskursustel, tegelikult nii tavalistel kui e-kursustel, on korraga kasutusel kolm keskkonda. Enamik materjale on meie instituudi kursuste keskkonnas courses.cs.ut.ee, privaatsemad ja kursuse organisatoorsed asjad on Moodle’is ja programmeeritakse mingi programmeerimisvahendiga.

Moodle pakub läbi Virtual Programming Labi võimalust korraldada lahenduste automaatset kontrollimist ja hindamist. See üldse teebki paljude osalejatega kursuste korraldamise võimalikuks ja on väga kasulik ka natuke väiksema osalejate arvuga kursustel. Moodle’is kasutame ka teste, foorumeid jms. Väga tore on võimalus Moodle’ist otse hinded ÕISi protokolli saada. Meie MOOCinduse alguspäevil seda võimalust polnud…”.

Oma ainekursustele Moodle’is õpikeskkonna loomisel meetodeid ja vahendeid valides tasub nõu ja abi küsida nii kolleegidelt, õppedisaineritelt kui ka õpetamisoskuste arendamise konsultantidelt.