ISSN 2228-1932

E-õppe statistika 2017

Lehti Pilt, õppeosakonna elukestva õppe keskuse haridustehnoloogia peaspetsialist

E-kursused

E-kursused on õppeained või täienduskoolitusprogrammid, mis toimuvad täielikult veebipõhiselt või millel on veebipõhine tugi e-õppe keskkonnas. Tartu Ülikool kasutab veebipõhise õpikeskkonnana TÜ keskset Moodle´i keskkonda (https://moodle.ut.ee/). Arvutiteaduste instituut ning matemaatika ja statistika instituut kasutavad kursuste loomiseks lisaks Moodle´ile ka vikit, vt https://courses.cs.ut.ee ja https://courses.ms.ut.ee.

E-kursuste arv on ülikoolis igal aastal pidevalt suurenenud (Joonis 1).

Joonis 1. E-kursuste arvu kasv Tartu Ülikoolis 2000-2017

2017. aasta lõpuks oli TÜ Moodle´is kokku 5010 kursust. Mõned neist pole aktiivses kasutuses. Kursuste arv 2017. aasta lõpu seisuga valdkondade kaupa on toodud joonisel 2.

Joonis 2. Moodle´i kursuste arv valdkondade kaupa (31.12.2017.a. seisuga)

2017. aasta detsembri lõpus oli e-kursuste arv suurem alljärgnevates valdkondade ja vastutusalade alamüksustes:

  • Maailma keelte ja kultuuride kolledž (HV) – 465
  • Ühiskonnateaduste instituut (SV) – 457
  • Haridusteaduste instituut (SV) – 420
  • Narva kolledž (SV) – 377
  • Pärnu kolledž (SV) – 286
  • Viljandi kultuuriakadeemia (HV) – 254
  • Majandusteaduskond (SV) – 191
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut (SV) – 184
  • Õppeosakond (P2) – 177
  • Füüsika instituut (LT) – 161
  • Õigusteaduskond (SV) – 145
  • Eesti ja üldkeeleteaduse instituut (HV) – 143
  • Arvutiteaduste instituut (LT) – 136
  • Ökoloogia ja maateaduste instituut (LT) – 129

Moodle´i kasutajate arv

TÜ kesksesse Moodle´isse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Kasutajaid oli Moodle´is 2017. aasta lõpu seisuga 36762. Neist sisenes Moodle’isse TÜ keskserveri kaudu 21256 (nemad omavad Tartu Ülikooli kasutajatunnust ja parooli) ning täiendusõppe tarbeks on loodud käsitsi kasutajatunnused 15476 õppijale. Ainult õppijatena oli keskses Moodle´is kirjas 33281, õppejõududena 3421 (214 võrra rohkem kui 2016.a.) ning tuutoritena 678 inimest. Ülejäänud kasutajad olid korraga mitmes rollis.

Veebipõhise ja osaliselt veebipõhise õppe kasutamine õppetöös

Vastavalt ÕISi statistikale oli TÜs 2017. aastal 2737 veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekava (vt tabel 1), mis moodustasid kõikidest ainekavadest 35 % (5 % tõusu võrreldes 2016. aastaga). Neist täielikult veebipõhiseid oli 4,2 % ning osaliselt veebipõhiseid 95,8 % õppeainetest. Selle statistika aluseks on ÕISis ainekavade juures olev tunnus „osaliselt veebipõhine või “täielikult veebipõhine”. Ilmselt kõikide tegelikult osaliselt või täielikult veebipõhiselt toimunud õppeainete puhul pole see tunnus ÕISis märgitud ning e-toega õppeaineid on ilmselt rohkemgi.

Tabel 1. Veebipõhiste ja osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2017. a. (kevad ja sügissemester) valdkondade ja nende alamüksuste lõikes (aluseks on võetud sellised ainekavad, millele oli vähemalt 1 registreerunu)

Valdkond Instituut Osaliselt veebipõhiseid Täielikult veebipõhiseid Veebipõhiseid ainekavasid kokku Ainekavade arv kokku Veebipõhiste ainekavade osakaal
HV Ajaloo ja arheoloogia instituut 31 31 214 14%
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut 63 3 66 263 25%
Filosoofia ja semiootika instituut 38 38 207 18%
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat 6  2 8 10 80%
Kultuuriteaduste ja kunstide instituut 52 3 55 247 22%
Maailma keelte ja kultuuride kolledž 222 22 244 625 39%
Usuteaduskond 21  1 22 138 16%
Viljandi kultuuriakadeemia 220 5 225 1029 22%
HV kokku   653 36 689 2733 25%
SV Haridusteaduste instituut 244 24 268 539 50%
Johan Skytte poliitikauuringute instituut 75 1 76 139 55%
Majandusteaduskond 141 5 146 297 49%
Narva kolledž 224 4 228 330 69%
Õigusteaduskond 113 2 115 474 24%
Pärnu kolledž 148 12 160 307 52%
Psühholoogia instituut 62 3 65 106 61%
Sotsiaalteaduste valdkonna dekanaat 3 3 3 100%
Ühiskonnateaduste instituut 217 1 218 344 63%
SV kokku   1227 52 1279 2539 50%
MV – instituut määramata – 14 14 31 45%
Bio- ja siirdemeditsiini instituut 65 3 68 175 39%
Kliinilise meditsiini instituut 31 31 203 15%
Farmaatsia instituut 17 17 65 26%
Meditsiiniteaduste valdkonna dekanaat 6 6 16 38%
Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut 37 1 38 92 41%
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut 55 5 60 211 28%
Hambaarstiteaduse instituut 23 3 26 55 47%
MV kokku   248 12 260 848 31%
LT Arvutiteaduse instituut 138 10 148 212 70%
Füüsika instituut 93 3 96 241 40%
Keemia instituut 49 49 200 25%
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaat 2 2 5 40%
Eesti mereinstituut 0 22 0%
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut 16 16 181 9%
Matemaatika ja statistika instituut 49 49 159 31%
Ökoloogia ja maateaduste instituut 92 2 94 467 20%
Tehnoloogiainstituut 51 1 52 115 45%
LT kokku   490 16 506 1602 32%
OO Õppeosakond 3 3 3 100%
OO kokku   3 0 3 3 100%
GI Genoomika instituut 0 2 0%
GV kokku   0 0 0 2 0%
Ainekavade arv kokku 2621 116 2737 7727 35%

Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel õppeainetel osales 2017. a. kokku 74789 õppijat, mis on 9793 võrra rohkem kui 2016. aastal (vt tabel 2). Veebipõhise õppe kasutamisest ülikoolis 2010-2017 annab ülevaate tabel 2.

Tabel 2. Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2010-2017

Aasta Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv Veebipõhise tunnusega õppeainete osakaal Õppijate arv veebipõhistel või osaliselt veebipõhistel õppeainetel
2010 526 6% 14013
2011 850 9% 26870
2012 1264 14% 38614
2013 1580 18% 46672
2014 1841 22% 50729
2015 2049 25% 56761
2016 2413 30% 64996
2017 2737 35% 74789

Aktiivsemad õppejõud

Vastavalt ÕISi statistikale oli 2017. a. osaliselt või täielikult veebipõhiste õppeainete õpetamisega seotud 2042 õppejõudu, mis on 256 võrra rohkem kui 2016. aastal. Aluseks võeti vähemalt ühe registreerunuga ainekavad. Õppejõu info võeti ainekava info lehelt, mitte otseselt tunniplaanist. Õppejõud ei ole loetud ainekavaga seotuks siis, kui ta oli ainekava juurde märgitud vastutatavaks õppejõuks koos lisamärkega “ei õpeta”.

Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top nende ainekavade arvu järgi 2017. aastal (kevadsemestril ja sügissemestril)

Õppejõud Veebipõhisus Veebipõhise tunnusega ainekavasid kokku
Osaliselt Täielikult
Maria Hinn (SV Narva kolledž) 46 1 47
Esta Sikkal (SV haridusteaduste instituut) 36 36
Maris Männiste (SV ühiskonnateaduste instituut) 32 32
Katrin Kannukene (SV ühiskonnateaduste instituut) 31 31
Krista Lepik (SV ühiskonnateaduste instituut) 30 30
Tiiu Taur (SV ühiskonnateaduste instituut) 28 28
Ene Selart (SV ühiskonnateaduste instituut) 27 27
Nelly Randver (SV Narva kolledž) 27 27
Kadri Ugur (SV ühiskonnateaduste instituut) 26 26
Piret Luik (LT arvutiteaduse instituut) 25 25

E-täiendusõpe

2017. a. toimus ülikoolis täiendusõppena 417 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 22559 õppijat. Täielikult veebipõhiseid e-täiendusõppe kursusi oli 153 ehk 36,7 % ning neil osales 16814 õppijat. E-täienduskoolituskursuste toimumisest aastatel 2005-2017 annab ülevaate joonis 3.

Joonis 3. E-täienduskoolituskursuste ja neil osalejate arv 2005-2017

MOOCide väljatöötamine ja läbiviimine

MOOC on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest „massive open online course“ ja see tähistab suurtele inimhulkadele tasuta interneti vahendusel kättesaadavat e-kursust. Ülikoolis on kokku lepitud MOOCi eestikeelne nimetus: vaba juurdepääsuga e-kursus.

2017. a. jooksul valmis ülikoolis kuus uut MOOCi:

  1. Infopädevus (P1RT.TK.001) – maht 1 EAP, autorid Signe Bachmann, Kadi Kass, Kärt Miil, Lilian Neerut, Vilve Seiler
  2. Nüüdisaegne õpikäsitlus (SVHI.TK.132) – maht 1 EAP, autorid Triin Peitel, Anni Tamm
  3. Elektroonikast puust ja punaseks (LTTI.TK.001) – maht 2 EAP, autorid Alvo Aabloo, Artur Abels, Heilo Altin, Andres Punning, Teet Tilk
  4. Robootikast puust ja punaseks (LT00.TK.001) – maht 2 EAP, autorid Alvo Aabloo, Karl Kruusamäe, Heilo Altin, Veiko Vunder, Reiko Randoja, Antti Jaaniste, Karl Oskar Lember
  5. Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika (HVUS.TK.009) – maht 1 EAP, autorid Ain Riistan, Olga Schihalejev, Roland Karo, Anne Kull
  6. Kuidas võõras kultuuris ellu jääda? (P2OO.TK.034) – maht 1 EAP, autorid Raili Marling, Liina Tammekänd

2017.a. pakkus ülikool 15 ning piloteeris kolme MOOCi, millel osales kokku 11935 õppijat ning lõpetas 2017.a. 5976 õppijat. Lõpetanute protsent oli 51,9%, mis on MOOCide kohta erakordselt kõrge. (Tabel 4)

Tabel 4. MOOCide toimumine 2017.a.

MOOCi nimetus Toimumise aeg Osalejate arv Lõpetanute arv Lõpetanute %
LC-MS Method Validation 28.11.2016 – 09.02.2017 303 174 57,43%
Programmeerimise alused 16.01.2017 – 12.03.2017 274 133 48,54%
Programmeerimise alused 17.01.2017 – 12.03.2017 1554 654 42,08%
Auditing Environmental Impacts of Infrastructure 09.01.2017 – 05.02.2017 166 108 65,06%
EU-Russia Relations: Between the Vilnius and Riga Eastern Partnership Summits 27.02.2017 – 09.04.2017 560 155 27,68%
Programmeerimisest maalähedaselt 06.03.2017 – 02.04.2017 1018 653 64,15%
Diffusion and Impact of Internet Voting 13.03.2017 – 07.05.2017 237 147 62,03%
Infopädevus 27.03.2017 – 23.04.2017 372 242 65,05%
Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analysis 27.03.2017 – 07.05.2017 363 152 41,87%
Elektroonikast puust ja punaseks 03.04.2017 – 12.05.2017 270 86 31,85%
Programmeerimise alused II 03.04.2017 – 28.05.2017 945 303 32,06%
Nüüdisaegne õpikäsitus 17.04.2017 – 17.05.2017 309 184 59,55%
Robootikast puust ja punaseks 24.04.2017 – 02.06.2017 131 53 40,46%
Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika 15.05.2017 – 18.06.2017 81 35 43,21%
Söömisest, joomisest ja informatsioonist (piloteerimine) 04.09.2017 – 01.10.2017 5  2  40,00%
Kuidas võõras kultuuris ellu jääda? 18.09.2017 – 22.10.2017 232 85 36,64%
Programmeerimisest maalähedaselt 11.09.2017 – 08.10.2017 2186 1400 64,04%
Diffusion and Impact of Internet Voting 09.10.2017 – 10.12.2107 211 138 65,40%
Autonomous Women: Pressures from Liberalism and Feminism (piloteerimine) 16.10.2017 – 04.12.2017 12 3 25,00%
Põnev vaimufilosoofia (piloteerimine) 16.10.2017 – 19.12.2017 24 9 37,50%
Programmeerimise alused 16.10.2017 – 19.12.2017 200 88 44,00%
Programmeerimise alused 17.10.2017 – 10.12.2017 1518 947 62,38%
EU-Russia Relations: Between the Vilnius and Riga Eastern Partnership Summits 30.10.2017 – 03.12.2017 97 44 45,36%
Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika 30.10.2017 – 03.12.2017 207 64 30,92%
Kuidas võõras kultuuris ellu jääda? 06.11.2017 – 10.12.2017 55 18 32,73%
Introduction to Environmental Auditing in the Public Sector 06.11.2017 – 10.12.2017 182 99 54,40%
LC-MS Method Validation 28.11.2017 – 09.02.2018 423
Kokku 11935 5976 51,9%*
*2017.a. lõppenud MOOCide keskmine lõpetanute protsent

 Videoloengud

Panopto
2017. a. jätkati videoloengute salvestamist Panopto tarkvaraga.

Ülikooli Panopto serverisse http://panopto.ut.ee salvestati 2017.a. jooksul neljas valdkonnas kokku 1520 videot, mis jagunesid valdkondade kaupa järgnevalt:

  • Sotsiaalteaduste valdkond – 178
  • Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond – 164
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkond – 586
  • Meditsiiniteaduste valdkond – 592

Kokku oli aasta lõpus Panopto serveris neljas valdkonnas kokku 2756 videot.

UTTV
TÜ videoportaalis (Tartu Ülikooli televisioon ehk UTTV, https://uttv.ee) oli 2017. aasta lõpu seisuga lisatud videoid valdkondade kaupa järgnevalt:

  • Medicina – 307
  • Humaniora – 706
  • Socialia – 938
  • Realia et naturalia – 1748

Kokku oli neljas valdkonnas 3699 videot, mis on 420 võrra rohkem kui 2016. aastal.

Kõige rohkem videoid on UTTVs järgmistel teemadel:

  • arvutiteadus – 892
  • füüsika ja astrofüüsika – 290
  • arstiteadus – 271
  • matemaatika ja matemaatiline statistika – 263
  • õigusteadus – 240
  • haridusteadus – 205
  • riigiteadus – 193
  • keemia ja materjaliteadus – 179
  • filosoofia ja semiootika – 177
  • keeleteadus – 165
  • kultuuriteadus ja kunstid – 164
  • usuteadus – 131
  • majandusteadus – 124

Kokku oli UTTV-s 2017.a. lõpus kõikides kategooriates kokku 5850 avalikku videot. UTTV enimvaadatud videote nägemiseks tuleb siseneda UTTV videote kategooriasse ja sorteerida videod valiku Enimvaadatud eespool järgi.

Nelja valdkonna peale kokku loodi 2017.a. jooksul 420 UTTV videot ja 1520 Panopto videot. UTTVs olevate videote koondarv neljas valdkonnas oli 2017.a. lõpus 3699 ja Panopto videote koondarv 2756.

Veebiseminari kasutamine

Adobe Connect Pro
2017. a. oli ülikooli töötajatel ja üliõpilastel jätkuvalt võimalik õppe- ja teadustöö või administratiivse töö eesmärkidel kasutada veebiseminari tarkvara Adobe Acrobat Connect Pro, mille litsents osteti „Tiigriülikool+ 2009-2012“ programmi toetusel. Connect Pro asub TÜ serveris aadressil http://kontakt.ut.ee. Connect Pro on veebikonverentsi või -seminari pidamise tarkvara, millega saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, audio- ja videokonverentse, jagada erinevates formaatides faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit. See on hea võimalus koosolekute ja seminaride pidamiseks, kuna kõike seminariruumis toimuvat saab seminari läbiviija videofailina salvestada. Iga veebiseminari kasutaja saab seminaril osaleda oma arvutist – tuleb lihtsalt avada seminariruumi veebiaadress ja siseneda ruumi.

Veebikonverentsi süsteem BigBlueButton ehk BBB
BigBlueButton on vabavaraline veebikonverentsi süsteem, mis on ühendatud Moodle’i õpikeskkonnaga. BBB kasutamiseks tuleb lisada Moodle´i kursuse avalehele tegevus BigBlueButtonBN. BBB ruumile saab lisada soovitud pealkirja ja kirjelduse, siduda selles ruumis toimuva sessiooni kalendri sissekandega, rühmadega ning seadistada sessiooni salvestamise.

Salvestatud sessioonide hilisemaks vaatamiseks tuleb kursusele lisada RecordingsBN vahend. Kuna salvestised asuvad eraldi serveris, siis saab nende linke levitada ka Moodle’i kursuse väliselt. Salvestiste nägemiseks ei pea olema Moodle’i kursusele sisse logitud, vaid salvestist näeb igaüks, kes teab vastavat veebiaadressi.

2017.a. toimus BBB versiooni uuendamine ning BBBd on nüüd võimalik kasutada ka otse TU kasutajakontoga sisenedes https://button.ut.ee aadressil, mitte ainult Moodle’i kursuse kaudu.

BBB vahend on kasutusel 107 Moodle´i kursusel, mis on 60 kursuse võrra rohkem kui 2016.a.

Sisupaketid ja veebilehestikud Sisu@UT-s

Sisu@UT vahend on mõeldud ülikooli teadus- ja õppetööga seotud temaatiliste sisupakettide, projektide ja konverentside veebilehestike ning portfooliote loomiseks. Sisu@UT-s valminud sisupaketid on paigutatud valdkondade kaupa kategooriatesse: Medicina, Humaniora, Socialia, Realia et naturalia ning Varia. Iga valdkonna all on omakorda teemad, mis võimaldab kasutajatel antud teema sisupaketid korraga üles leida. Lisaks saab kasutaja huvipakkuvaid sisupakette otsingu abil otsida.

2017.a. lõpus oli Sisu@UT-s 259 avalikku sisupaketti/veebilehestikku, mis on 30 võrra rohkem kui 2016. aasta lõpu seisuga.

  • Medicina – 30
  • Humaniora – 42
  • Socialia – 57
  • Realia et naturalia – 46
  • Varia – 84

Kõige rohkem sisupakette/veebilehestikke on Sisu@UTs järgmistel teemadel:

  • haridusteadus – 36
  • arstiteadus – 26
  • keeleteadus – 25
  • konverentsid – 21
  • bioloogia – 12
  • kultuuriteadus ja kunstid – 12
  • ökoloogia ja maateadus – 12
  • projektid -12

2017.a. loodi Sisu@UT vahendi abil paljude konverentside, uuringute ja projektide veebilehestikud.

Mahara e-portfooliote keskkond

Alates 2015.a. sügisest on ülikoolis võimalik kasutada Mahara e-portfooliote keskkonda https://mahara.ut.ee. Mahara on vabavaraline keskkond, mis on kasutusel eesti, inglise, vene, soome, saksa ja prantsuse keeles. Eestikeelne tõlge on teostatud TÜ elukestva õppe keskuse töötajate poolt. Maharasse sisenemine toimub TÜ arvutivõrgu kasutajatunnusega või Moodle’i kaudu.

Mahara on e-portfooliote keskkond, mis on mõeldud kasutamiseks õppijatele ning õppejõududele jt ülikooli töötajatele. Maharas saab luua lehti, pidada päevikut, luua elulookirjelduse, koondada lehed erinevate kollektsioonide alla, avaldada neid ning esitada hindamiseks. E-portfooliod võivad sisaldada teksti, pilte, audio- ja videoklippe ning muid materjale (nt dokumendifaile).

2017.a. detsembris lisati Maharasse DigiCV moodul, kuhu saab importida andmed erinevatest infosüsteemidest nagu TÜ ÕIS ja personali andmebaas, ETIS. DigiCV-d on võimalik eksportida PDF-vormingus või lisada see Mahara lehele ning avaldada.

2018.a. alguses oli Maharas 2579 kasutajat, mis on 1317 võrra rohkem kui 2017.a. alguses.

Teile võivad meeldida ka need artiklid