E-õppe statistika 2016

Lehti Pilt, õppeosakonna elukestva õppe keskuse haridustehnoloogia peaspetsialist

E-kursused

E-kursused on õppeained või täienduskoolitusprogrammid, mis toimuvad täielikult veebipõhiselt või millel on veebipõhine tugi e-õppe keskkonnas. Tartu Ülikool kasutab veebipõhise õpikeskkonnana TÜ keskset Moodle´i keskkonda (https://moodle.ut.ee/). Arvutiteaduste instituut kasutab kursuste loomiseks lisaks Moodle´ile ka vikit, vt http://courses.cs.ut.ee. E-kursuste arv on ülikoolis igal aastal pidevalt suurenenud (Joonis 1).

Joonis 1. E-kursuste arvu kasv Tartu Ülikoolis 2000-2016

2016. aasta lõpuks oli TÜ Moodle´is kokku 3910 kursust. Mõned neist pole kasutuses. Kursuste arv 2017. aasta jaanuari alguse seisuga valdkondade kaupa on toodud joonisel 2.

Joonis 2. Moodle´i kursuste arv valdkondade kaupa (01.01.2017.a. seisuga)

2017. aasta jaanuari alguses oli e-kursuste arv suurem alljärgnevates valdkondade ja vastutusalade alamüksustes:

• Ühiskonnateaduste instituut (SV) – 394
• Maailma keelte ja kultuuride kolledž (HV) – 376
• Haridusteaduste instituut (SV) – 363
• Narva kolledž (SV) – 304
• Pärnu kolledž (SV) – 262
• Viljandi kultuuriakadeemia (HV) – 219
• Johan Skytte poliitikauuringute instituut (SV) – 166
• Elukestva õppe keskus (P2) – 165
• Majandusteaduskond (SV) – 158
• Füüsika instituut (LT) – 152
• Arvutiteaduste instituut (LT) – 118
• Eesti ja üldkeeleteaduse instituut (HV) – 111
• Õigusteaduskond (SV) – 110
• Ökoloogia ja maateaduste instituut (LT) – 107

Moodle´i kasutajate arv

TÜ kesksesse Moodle´isse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Kasutajaid oli Moodle´is 2016. aasta lõpu seisuga 39812. Neist sisenes Moodle’isse TÜ keskserveri kaudu 25806 (nemad omavad Tartu Ülikooli kasutajatunnust ja parooli) ning täiendusõppe tarbeks on loodud käsitsi kasutajatunnused 14006 õppijale. Ainult õppijatena oli keskses Moodle´is kirjas 33525, õppejõududena 3207 (501 võrra rohkem kui 2015.a.) ning tuutoritena 566 inimest. Ülejäänud kasutajad olid korraga mitmes rollis.

Veebipõhise ja osaliselt veebipõhise õppe kasutamine õppetöös

Vastavalt ÕISi statistikale oli TÜs 2016. aastal 2413 veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekava (vt tabel 1), mis moodustasid kõikidest ainekavadest 30 % (5 % tõusu võrreldes 2015. aastaga). Neist täielikult veebipõhiseid oli 5,1 % ning osaliselt veebipõhiseid 94,9 % õppeainetest. Selle statistika aluseks on ÕISis ainekavade juures olev tunnus „osaliselt veebipõhine või “täielikult veebipõhine”. Ilmselt kõikide tegelikult osaliselt või täielikult veebipõhiselt toimunud õppeainete puhul pole see tunnus ÕISis märgitud ning e-toega õppeaineid on ilmselt rohkemgi.

Tabel 1. Veebipõhiste ja osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2016. a. (kevad ja sügissemester) valdkondade ja nende alamüksuste lõikes (aluseks on võetud sellised ainekavad, millele oli vähemalt 1 registreerunu)

Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel õppeainetel osales 2016. a. kokku 64996 õppijat, mis on 8235 võrra rohkem kui 2015. aastal (vt tabel 2). Veebipõhise õppe kasutamisest ülikoolis 2010-2016 annab ülevaate tabel 2.

Aktiivsemad õppejõud

Vastavalt ÕISi statistikale oli 2016. a. osaliselt või täielikult veebipõhiste õppeainete õpetamisega seotud 1786 õppejõudu, mis on 258 võrra rohkem kui 2015. aastal. Aluseks võeti vähemalt ühe registreerunuga ainekavad. Õppejõu info võeti ainekava info lehelt, mitte otseselt tunniplaanist. Õppejõud ei ole loetud ainekavaga seotuks siis, kui ta oli ainekava juurde märgitud vastutatavaks õppejõuks koos lisamärkega “ei õpeta”.

Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top nende ainekavade arvu järgi 2016. aastal (kevadsemestril ja sügissemestril)

E-täiendusõpe

2016. a. toimus ülikoolis täiendusõppena 374 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 16452 õppijat. Täielikult veebipõhiseid e-täiendusõppe kursusi oli 115 ehk 30,7 % ning neil osales 11268 õppijat. E-täienduskoolituskursuste toimumisest aastatel 2005-2016 annab ülevaate joonis 3.

Joonis 3. E-täienduskoolituskursuste ja neil osalejate arv 2005-2016

MOOCide väljatöötamine ja läbiviimine

MOOC on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest „massive open online course“ ja see tähistab suurtele inimhulkadele tasuta interneti vahendusel kättesaadavat e-kursust. Ülikoolis on kokku lepitud MOOCi eestikeelne nimetus: vaba juurdepääsuga e-kursu

2016.a. jooksul valmis ülikoolis neli uut MOOCi:

1. Programmeerimise alused (MTAT.TK.012) – maht 3 EAP, autorid Eno Tõnisson, Marina Lepp, Tauno Palts, Reelika Suviste, Mari-Liis Jaansalu, Merilin Säde, Kaspar Papli, Vello Vaherpuu, Kaspar Hollo, Hanna-Liisa Reponen
2. Diffusion and Impact of Internet Voting (SVJS.TK.003) – maht 1 EAP, autorid Kristjan Vassil, Mihkel Solvak
3. Introduction to environmental auditing in the public sector (P2AV.TK.815) – maht 1 EAP, autorid Tuuli Rasso, Krislin Kivi, Kaire Kuldpere, Viire Viss, Kristiina Visnapuu, Silver Jakobson
4. Auditing environmental impacts of infrastructure (P2AV.TK.821) – maht 1 EAP, autorid Tuuli Rasso, Krislin Kivi, Kaire Kuldpere, Viire Viss, Kristiina Visnapuu, Silver Jakobson

2016.a. pakkus ülikool kümmet MOOCi, millel osales kokku 8001 õppijat ning lõpetas 2016.a. 4119 õppijat. Lõpetanute protsent oli 53,5%, mis on MOOCide kohta erakordselt kõrge.  (Tabel 4)

Tabel 4. MOOCide toimumine 2016.a.

 Videoloengud

2016. a. jätkati videoloengute salvestamist Panopto tarkvaraga.

Ülikooli kesksesse serverisse http://panopto.ut.ee salvestati Panoptoga 2016.a. jooksul 688 videoloengut. Kokku oli aasta lõpus Panopto keskses serveris 1495 videoloengut.

TÜ videoportaalis (Tartu Ülikooli televisioon ehk UTTV, http://uttv.ee) oli 2016. aasta lõpu seisuga lisatud videoid valdkondade kaupa järgnevalt:

• Medicina – 279
• Humaniora – 626
• Socialia – 847
• Realia et naturalia – 1527

Kokku oli neljas valdkonnas 3279 videot, mis on 246 võrra rohkem kui 2015. aaastal.

Kõige rohkem videoid on UTTVs järgmistel teemadel:

• arvutiteadus – 749
• füüsika ja astrofüüsika – 273
• arstiteadus – 246
• matemaatika ja matemaatiline statistika – 200
• õigusteadus – 194
• haridusteadus – 192
• riigiteadus – 186
• keemia ja materjaliteadus – 179
• keeleteadus – 159
• filosoofia ja semiootika – 155
• kultuuriteadus ja kunstid – 154
• usuteadus – 129
• majandusteadus – 112

UTTV enimvaadatud videote nägemiseks tuleb siseneda UTTV videote kategooriasse ja sorteerida videod valiku Enimvaadatud eespool järgi.

Veebiseminari kasutamine

Adobe Connect Pro
2016. a. oli ülikooli töötajatel ja üliõpilastel jätkuvalt võimalik õppe- ja teadustöö või administratiivse töö eesmärkidel kasutada veebiseminari tarkvara Adobe Acrobat Connect Pro, mille litsents osteti „Tiigriülikool+ 2009-2012“ programmi toetusel. Connect Pro asub TÜ serveris aadressil http://kontakt.ut.ee. Connect Pro on veebikonverentsi või -seminari pidamise tarkvara, millega saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, audio- ja videokonverentse, jagada erinevates formaatides faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit. See on hea võimalus koosolekute ja seminaride pidamiseks ning videoloengute salvestamiseks, kuna kõike seminariruumis toimuvat saab seminari läbiviija videofailina salvestada. Iga veebiseminari kasutaja saab seminaril osaleda oma arvutist – tuleb lihtsalt avada seminariruumi veebiaadress ja siseneda ruumi.

Veebikonverentsi süsteem BigBlueButton ehk BBB
BigBlueButton on vabavaraline veebikonverentsi süsteem, mis on ühendatud Moodle’i õpikeskkonnaga. BBB kasutamiseks tuleb lisada Moodle´i kursuse avalehele tegevus BigBlueButtonBN. BBB ruumile saab lisada soovitud pealkirja ja kirjelduse, siduda selles ruumis toimuva sessiooni kalendri sissekandega, rühmadega ning seadistada sessiooni salvestamise.

Salvestatud sessioonide hilisemaks vaatamiseks tuleb kursusele lisada RecordingsBN vahend. Kuna salvestised asuvad eraldi serveris, siis saab nende linke levitada ka Moodle’i kursuse väliselt. Salvestiste nägemiseks ei pea olema Moodle’i kursusele sisse logitud, vaid salvestist näeb igaüks, kes teab vastavat veebiaadressi.

BBB vahend on kasutusel 47 Moodle´i kursusel.

Õpiobjektid ja DSpace

Digitaalne õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss. Õpiobjektid on näiteks slaididega integreeritud videoloengud, animatsioonid, sisupaketid jms. Õpiobjektid ning paljude e-kursuste õppematerjalid on avalikult kättesaadavad TÜ raamatukogu digitaalses repositooriumis DSpace (http://dspace.ut.ee/handle/10062/8541) e-õppe materjalide kollektsioonis. Repositooriumis olevaid digitaalseid õppematerjale ja õpiobjekte saab iga õppejõud otsinguga otsida ning oma õppetöös kasutada, viidates neile ÕISis olevast aineprogrammist või e-kursuselt. Näiteks võite otsida märksõna “videoloeng” abil, mille tulemusena kuvatakse kõik videoloengud või sisulise märksõna abil. Enamik repositooriumis olevaid õpiobjekte ja õppematerjale on loodud ESF REDEL ja BeSt programmide toetusel. Repositooriumis olevaid õppematerjale/õpiobjekte saab kuvada ka otsingulahtri all olevate nuppude abil: issue date (kuvatakse väljalaskeaja järgi), authors (kuvatakse autorite alusel), titles (kuvatakse pealkirjade alusel) või subjects (kuvatakse sisuliste märksõnade alusel). 2016. a. lõpu seisuga oli DSpace´s 206 e-kursuse õppematerjalid ja 265 õpiobjekti. E-õppe materjalide kollektsioonis on 301 autori materjale ja/või õpiobjekte.

Sisupaketid ja veebilehestikud Sisu@UT-s

Sisu@UT on OpenScholar tarkvara baasil veebilehestike/sisupakettide loomise vahend, mis paikneb aadressil https://sisu.ut.ee. Sisu@UT-sse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Sisu@UT on mõeldud Tartu Ülikooli õppetööga seotud temaatiliste sisupakettide, projektide ja konverentside veebilehestike ning portfooliote loomiseks. Sisu@UT-s valminud sisupaketid on paigutatud valdkondade kaupa kategooriatesse: Medicina, Humaniora, Socialia, Realia et naturalia ning Varia. Iga valdkonna all on omakorda teemad, mis võimaldab kasutajatel antud teema sisupaketid korraga üles leida. Lisaks saab kasutaja huvipakkuvaid sisupakette otsingu abil otsida.

2016.a. lõpus oli Sisu@UT-s 229 avalikku sisupaketti/veebilehestikku (31 võrra rohkem 2015.a. lõpus):

• Medicina – 28
• Humaniora – 36
• Socialia – 55
• Realia et naturalia – 37
• Varia – 73

Kõige rohkem sisupakette/veebilehestikke on Sisu@UTs järgmistel teemadel:

• haridusteadus – 35
• arstiteadus – 25
• keeleteadus – 21
• konverentsid – 16
• projektid -11
• bioloogia – 11
• kultuuriteadus ja kunstid – 10

2016.a. loodi Sisu@UT vahendi abil paljude konverentside, uuringute ja projektide veebilehestikud.

Mahara e-portfooliote keskkond

Alates 2015.a. sügisest on ülikoolis võimalik kasutada Mahara e-portfooliote keskkonda https://mahara.ut.ee. Mahara on vabavaraline keskkond, mis on kasutusel eesti, inglise, vene, soome, saksa ja prantsuse keeles. Eestikeelne tõlge on teostatud TÜ elukestva õppe keskuse töötajate poolt. Maharasse sisenemine toimub TÜ arvutivõrgu kasutajatunnusega või Moodle’i kaudu.

Mahara on e-portfooliote keskkond, mis on mõeldud kasutamiseks õppijatele ning õppejõududele jt ülikooli töötajatele. Maharas saab luua lehti, pidada päevikut, luua elulookirjelduse, koondada lehed erinevate kollektsioonide alla, avaldada neid ning esitada hindamiseks. E-portfooliod võivad sisaldada teksti, pilte, audio- ja videoklippe ning muid materjale (nt dokumendifaile).

2017.a. alguses oli Maharas 1262 kasutajat, mis on 509 võrra rohkem kui 2016.a. alguses.