Sisu@UT – vahend veebilehestike tegemiseks
Juba mitu aastat tagasi tunti Tartu Ülikoolis vajadust uue, veebipõhiselt kasutatava tarkvara järele, millega saaks mugavalt luua sisupakette, uuringute ja projektide kodulehekülgi jms. Kuna ühtegi sobivat tarkvara polnud, hakati seda haridustehnoloogiakeskuses 2012. aastal ise arendama. Aluseks võeti OpenSholar, mis on loodud Drupali tarkvara baasil spetsiaalselt kõrgkoolide jaoks. Eesmärk oli paigaldada tarkvara kindlasti Tartu Ülikooli serverisse, mitte kasutada võõral serveripinnal olevaid rakendusi (neid on mitmeid olemas) ning arendada juurde funktsionaalsused, mis võimaldavad luua eelkõige kvaliteetseid õpiotstarbelisi sisupakette. Uus vahend pidi saama heaks alternatiiviks varem kasutuselolnud eXeLearning tarkvarale, mille peab kasutamiseks installeerima oma arvutisse.
Haridustehnoloogiakeskuse tarkvaraarendaja Tõnis Tartese suure töö tulemusena valminud tarkvara sai nimeks Sisu@UT. See on installeeritud ülikooli serverisse aadressil http://sisu.ut.ee. Sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Sisu@UT on mõeldud Tartu Ülikooli töötajatele (mitte õppijatele) õppetööga seotud temaatiliste sisupakettide, projektide ja konverentside veebilehestike ning portfooliote loomiseks. 2013.a. jooksul valmis selles keskkonnas BeSt programmi raames ka 62 sisupaketti.
Ülikooli arvutivõrgu kasutajal on uue veebilehestiku loomisega alustamine lihtne. Tuleb Sisu@UT keskkonda sisse logida, klikkida lingil Loo leht, valida veebilehestikule URL, nõustuda kasutustingimustega ning ühe nupuvajutusega ongi veebilehestiku põhi olemas. Edasi on võimalik veebipõhiselt sisulehti lisada ja neid muuta. Kasutaja saab
- valida ülikooli sümboolikaga varustatud kujundusmallide vahel ning muuta ise veebilehestiku kujundust,
- teha veebilehestiku kakskeelsena (eesti ja inglise keel),
- kasutada erinevaid rakendusi – leht, test, meediagalerii, uudised, ajaveeb jm,
- hallata menüüsid,
- määrata veebilehestikul kasutatavad vidinad ja nende paigutuse,
- jagada oma lehestiku muutmise õigusi teiste kasutajatega,
- teha oma veebilehestiku avalikuks ning paigutada selle logo Sisu@UT avalehele.
Sisu@UT-s valminud lehestikud on paigutatud valdkondade kaupa kategooriatesse: Medicina, Humaniora, Socialia, Realia et naturalia ning Varia. Lisaks saab kasutaja huvipakkuvaid lehestikke otsingu abil otsida.
Eriti laialdaselt ongi Sisu@UT leidnud kasutamist õpiotstarbeliste sisupekettide loomisel, mis erinevalt tüüpilisest e-kursusest on kõigile avalikult kättesaadavad, õpijuhistega ning enesekontrollivõimalustega varustatud iseseisvaks läbimiseks mõeldud ühtse terviku moodustavate veebilehekülgede kogumid.
Näited loodud veebilehestikest
- E- õpik “Kuidas parandada maailma? Kommunikatsioon sotsiaalsete muutuste kujundamisel” – http://sisu.ut.ee/kommunikatsioon
- Sisupakett “Ortodontia-alased töövõtted hambaarstile” – http://sisu.ut.ee/ortodontia
- Koostöökeskkond ruumide broneerimiseks “Elukestva õppe keskuse ruumikalender” – http://sisu.ut.ee/kalender
- E-kursuse “Estimation of measurement uncertainty in chemical analysis” õppematerjal – https://sisu.ut.ee/measurement
- Eesti Naiste Tervise Uuringu koduleht – https://sisu.ut.ee/naisteterviseuuring
Kuigi Sisu@UT tarkvara juba aktiivselt kasutatakse, toimub selle pidev edasiarendamine, et muuta vahend veelgi kasutajasõbralikumaks ja paremini toimivamaks. Sisu@UT arendamisega tegeleb TÜ haridustehnoloogiakeskus. Küsimuste ja ettepanekute korral võite meie poole pöörduda aadressil eope@ut.ee. Juhendid asuvad aadressil https://wiki.ut.ee/display/SISU
Kasutajate arvamused
Margus Pedaste, Tartu Ülikooli tehnoloogiahariduse professor:
Olen Sisu@UT võimalusi kasutanud nüüd juba mitme projekti veebilehtede koostamiseks. Minu arvates on väga hea, et uudistevoole ja õppijatele suunatud disainiga ülikooli üldistele ja struktuuriüksuste veebilehtedele täiendavalt on avatud oluliselt lihtsama struktuuriga ja staatilisemate lehestike koostamise võimalus. See tundubki olevat eriti kasulik just projektide info ja materjalide esitamiseks. Mulle meeldib eriti keskkonna lihtsus. Lisaväärtuseks on võimalus koguda Google’i vahendusel statistikat lehestiku külastamise kohta. Ainsaks miinuseks võib pidada seda, et lehtede kujunduse muutmine on erisoovide korral suhteliselt keeruline, aga teisalt on see mõistetav, kui taotluseks on läbiv ühtse stiili kasutus.
Kärt Miil, Tartu Ülikooli raamatukogu erialainfotalituse juht:
Sisu@UT-ga hakkasin tegelema enne suvepuhkust, sest oli plaanis põhjalikult kursuse materjale uuendada ja võimalus uut keskkonda katsetada tundus põnev. Tagantjärele vaadates ei olnud Sisu@UT kasutama õppimine keeruline. Kuigi alguses sai isegi liiga hoogsalt katsetatud, midagi päris untsu ei läinud. Kindlustunde andis see, et haridustehnoloog oli kogu aeg huviga aitamas. Kokkuvõttes on meie õppematerjalid Sisu@UT-sse üleminekuga tublisti võitnud. Kogu infopädevuse õppimise ja õpetamise kontseptsioon on muutunud avatumaks. Sisu plussid:
- Sisu@UT-s paistavad materjalid kohe ilusad välja. Kui üks disain ära tüütab, saab selle ära muuta. Disainiga mängimist peaks tegelikult veel õppima.
- Meie õppematerjalid sobivad kasutamiseks mitmetel erinevatel kursusel ning Sisu@UT võimaldab need ka vabalt kättesaadavaks teha. Sisu@UT võimaldab neid lihtsasti uuendada ja linkida.
- Materjale saab mitmekesi luua ja toimetada. Tänu Sisu@UT-le oleme hakanud liikuma universaalsemate õppematerjalide loomise poole. Tulemus on terviklikum ja läbimõeldum. Et kõik tekstid on veebis avalikult kättesaadavad, on meil kohustus nendega pidevalt tegeleda.
- Meie materjalidele annab paindlikkust juurde korduvate küsimuste blokk ja võimalus otse õppematerjalide leheküljel andmebaaside kasutajatega suhtlemiseks.
Kaili Palts, Tartu Ülikooli eripedagoogika osakond, erivajaduste pedagoogika lektor:
Koostasin programmi BeSt raames 6 sisupaketti, mis on eelkõige mõeldud ühe minu poolt õpetatava ainekursuse juurde. Sisu@UT keskkond on kasutaja jaoks üsna lihtsasti mõistetav ja käsitsetav. Vormilise lahenduse said minu paketid haridustehnoloogi käe läbi, sisu aga tekitasin ja sisestasin ise. Keskkonna paljudest võimalustest kasutasin seekord ära vaid teksti ja skeemide/tabelite osa, haridustehnoloogi juhendamisel sain hakkama isegi mõnede interaktiivsete vidinate lisamisega. Kõik muu jääb minu jaoks edasiseks avastamiseks.
Kuigi sisupakettide valmistamine oli minule kui algajale kasutajale esialgu päris ajamahukas, õppisin töö käigus keskkonna loogikast aru saama ning lõpus läks asi juba kiiremini. Tore oli see, et olin sunnitud oma materjali, mida muidu olen käsitlenud auditoorses töös, õppijate jaoks arvutiekraanilt „söödavateks“ tükkideks struktureerima. Nii sain protsessi käigus jälgida, kuidas juba loodud leheküljed õppijale paistavad ning vajadusel peatükke ja nende struktuuri jooksvalt muuta enne, kui see tudengiteni jõuab. Kuna õppija peab sisupaketi läbima iseseisvalt ega saa õppejõule täpsustavaid küsimusi esitada, tuleb ka õppimisprotsessi ette kujutada ning mõelda, millised vihjed, kommentaarid või ülesanded võiksid õppijat toetada ning neid teksti sisse põimida. See aitas mul näha oma materjalis nõrku kohti ja neid parandada.
Kevadsemestril kasutan neid materjale õppetöös esimest korda ja ootan huviga, kuidas õppijad selle vastu võtavad ning mida saaks/peaks edaspidi muutma.