Juhid e-õppest
E-õppe uuring struktuuriüksuse juhtide ja programmijuhtide hulgas
Lehti Pilt, haridustehnoloogiakeskuse juhataja
Taust
TÜ elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskus, kus tegeldakse e-õppe korraldamise ja arendamisega, on varem teostanud erinevaid e-õppealaseid uuringuid:
- E-õppe tulemuslikkus
- E-kursused – mida ja milleks?
- E-kursuste kvaliteet õppijate silme läbi
- Mida arvavad tudengid ja õppejõud videoloengutest
Varasemate uuringute käigus oleme küsinud õppijate ja õppejõudude arvamusi e-õppe kasutamisest. E-õppe kasutamine ning arendamine ei sõltu aga ainult nendest sihtrühmadest. Seetõttu viisime 2013. aasta sügisel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli teada saada, kuidas on akadeemiliste struktuuriüksuste juhid ja programmijuhid rahul e-õppe olukorraga ülikoolis ning millised on nende arvates e-õppe arendamise võimalused, kitsaskohad ja prioriteedid. E-õppe uuringu küsimustik sisaldas küsimusi, mis puudutasid e-õppe kasutamiseks vajalikku taristut, e-õppe sisutootmist ja kvaliteeti, personali arendamist ja tugiteenuseid ning e-õppega seotud administratiivseid regulatsioone. Küsitletavateks olid tasemeõppe programmijuhid, õppeprodekaanid, õppedirektorid ja instituutide juhid. Kui vastaja oli samaaegselt nii struktuuriüksuse juht kui ka programmijuht, siis paluti tal küsimustikule vastata struktuuriüksuse juhi seisukohast lähtudes.
Valim ja uurimismetoodika
Küsimustik koostati LimeSurvey vahendit kasutades: https://www.ut.ee/survey. Küsimustiku aadress: https://www.ut.ee/survey/index.php?sid=69293&lang=et. Enne sihtrühmadele laialisaatmist piloteeriti küsimustikku kahe programmijuhi ja ühe struktuuriüksuse juhiga. Piloteerijate parandusettepanekute alusel viidi küsimustikus sisse muudatused. Küsimustik saadeti esimest korda laiali oktoobri alguses 187 isikule. Kordusteade edastati novembri alguses. Uuringu valimi hulka kuulusid (arvuliselt sihtrühmade kaupa):
- õppeprodekaanid, õppedirektorid – 13
- instituutide juhid – 45
- tasemeõppe programmijuhid – 129
Küsimustikule vastas 26 inimest (13,9 %) – neist 1 õppeprodekaan/õppedirektor, 13 instituutide juhti ning 12 programmijuhti. Üks programmijuht ja üks instituudi juht kommenteerisid, et vastused peegeldavad siiski rohkem tema kui õppejõu nägemust e-õppe kasutamisel, mitte laiemat vaadet.
Tulemuste lühikokkuvõte ja järeldused
• Kuna küsimustikule vastas ainult 26 inimest (13,9 %), siis järelikult ei peeta e-õpet ülikoolis oluliseks.
• 25 struktuuriüksuste juhti ja programmijuhti omavad isiklikku kogemust e-õppe kasutamise alal. Ainult üks vastanu pole isiklikult üldse e-õppega kokku puutunud. Kõige rohkem on kogemusi elektroonsete õppematerjalide loomise alal (17).
• 21 vastanut pidas vajalikuks e-õppe laialdasemat kasutamist ning e-õppe arendamist ülikoolis. E-õpet peaks arendama kui traditsioonilise õppe täiendust ning eelkõige võiks seda kasutada avatud ülikooli õppevormi puhul. Kõige olulisemaks peetakse arendada osaliselt veebipõhiseid kursusi (väga oluliseks või oluliseks peavad seda 25 vastanut). Järgnevad e-õpikud (24) ja õppevideod (19). Seega võib öelda, et täielikult veebipõhiste õppekavade väljatöötamist ülikoolis ei peeta mõistlikuks.
• Tsentraalselt pakutavate tehnoloogiliste vahenditega ollakse enamasti täiesti või pigem rahul, kuid väga suur hulk vastanuid ei oska rahulolu hinnata, kuna ei ole võimalustega kursis. Kõige rohkem teatakse tsentraalselt pakutavatest tehnoloogilistest vahenditest Moodle´i õpikeskkonda ning sellega ollakse ka kõige rohkem rahul. LimeSurvey, Adobe Connect Pro ja Sisu@UT vahendeid praktiliselt ei teata. Seega tuleb suurendada e-õppe võimaluste alast teavitustööd juhtide hulgas.
• Kõige rohkem tuntakse puudust e-õpikute loomise tarkvarast. Erilahendustest vajatakse liigutustegevuste salvestamise ja analüüsi tarkvara ning programmeerimise lahenduste keskkonda. Tehnilistest vahenditest tuntakse kõige enam vajadust sülearvutite ja kaasaegse tehnikaga varustatud auditooriumide järele. Tuleb leida rahastusvõimalused nende tarkvarade ja tehniliste vahendite soetamiseks.
• E-õppe arendamise kolm enimväärtustatud põhjust on: õppijate iseseisva töö toetamise parandamine (20), õppetöö paindlikumaks ja mitmekesisemaks muutmine (20) ning see, et e-õppe puhul on lihtsam kasutada õppeülesande täitjaid väljastpoolt ülikooli (14).
• Programmijuhid ja instituutide juhid soovivad juurdepääsu oma õppekava/struktuuriüksuse e-kursustele. Erinevatele e-kursustele peaks olema erinev ligipääs, mille üle otsustab e-kursuse koostja/haldaja. Avaliku juurdepääsu võimaldamist e-kursustele peetakse vähem oluliseks.
• Kvaliteedile pööratakse vähe tähelepanu – 17 vastanut ei ole mingilgi viisil tegelenud e-kursuste kvaliteedi hindamise ja parandamisega. Need, kes on e-kursuste kvaliteedi hindamisega tegelenud, soovitavad salvestada videoloenguid, et auditoorses õppetöös puudujad saaksid loenguid iseseisvalt vaadata (8) või mitmekesistada kasutatavaid õppemeetodeid (8).
• E-kursuse kvaliteedimärgi väljaandmise protsessist ei tea 7 vastanut. Suurem osa protsessiga kursis olijatest arvavad, et protsess on vajalik, kuid õppejõud otsustavad osalemise ise (12). Kommentaaridest kumab läbi skeptiline suhtumine e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemisse.
• Õppejõudude e-õppe ja õpetamisoskuste alast koolitamist peavad vajalikuks 20 vastanut. Arvatakse, et kindlasti ei tohi teha koolitumist kohustuslikuks, vaid õppejõud peab saama ise koolitustel osalemise üle otsustada. Oluline on, et igal õppejõul oleks aega, jaksu ning motivatsiooni ennast aeg-ajalt täiendada.
• Õppejõududele pakutavat haridustehnoloogilist tuge peab vajalikuks 25 vastanut. 17 vastanut on haridustehnoloogilise toega kas täiesti rahul või enamasti rahul. Kommentaaridest selgub, et haridustehnoloogilise toe all peetakse silmas eelkõige e-õppealaseid infotunde ja koolitusi, mitte aga haridustehnoloogilist nõustamist ja tehnilist abi. Kõik juhid ei ole kursis, et üksuse õppejõud saavad abi tsentraalsetelt haridustehnoloogidelt. Arvatakse, et tsentraalsed haridustehnoloogid on ülekoormatud, neid võiks olla rohkem ning ülikool peaks pakkuma ka tasuta tsentaalset videospetsialisti ja arvutigraafiku teenust. Üksusele eraldi tugipersonali palkamine pole rahaliselt võimalik.
• E-õppe kasutamise alal pole 22 vastanu arvates tehtud struktuuriüksuses/õppekava raames mingeid piiranguid. Kaks levinumat piirangut on need, et auditoorset õppetööd ei tohi täielikult asendada e-õppega (5) ning salvestatud videoloenguid tohib kättesaadavaks teha ainult õppeainele registreerunud õppijatele (4).
• E-kursuste, õppematerjalide ja videoloengute loomise täpsema reguleerimise suhtes on arvamused erinevad. Näiteks arvatakse, et kuna erialadel on spetsiifilisi probleeme ja vajadusi, siis ei ole vaja tsentraalseid regulatsioone, vaid iga üksus võiks ise e-õppe kasutamise üle otsustada. Arvatakse, et õppejõudude õiguste ja kohustuste ning õppematerjalide ja videoloengute autoriõiguste alase teabe kättesaadavuse parandamine on oluline, sest nendest on paljudel ähmane arusaamine.
• E-kursuste loomist ja läbiviimist käsitletakse akadeemilise personali töökoormuses üldjuhul õppetööna või õppemetoodilise tööna, mis kuulub akadeemilise personali ametikirjelduse järgi tema põhikohustuste hulka ning arvestatakse koormusesse (16 vastanut). Kolme vastuse põhjal käsitletakse e-õpet õppijate juhendamisena ning üliõpilaste tööde kontrollimisena ja hindamisena ning arvestatakse koormusesse.
• Õppejõude motiveerib looma e-kursusi, avalikult kättesaadavaid õppematerjale ning videoloenguid soov õppetööd paremini läbi viia (24), lisatasu (10) või tunnustus (5). Need, kes e-õppega ei tegele, ilmselt pole ka motiveeritud seda tegema.
• Oma struktuuriüksuse summadest peetakse teatud määral võimalikuks ja vajalikuks rahastada e-õppe läbiviimist, videoloengute, veebipõhiste õppematerjalide ja e-õpikute loomist, tehnilise baasi parandamist, tarkvara ja tehniliste vahendite soetamist, õppejõudude premeerimist ja e-õppealast koolitamist, seminaride läbiviimist e-õppe uutest võimalustest ning videoalaseks jm tehniliseks toeks. Palju oli vastuseid, mis näitasid, et e-õppe arendamine pole struktuuriüksustes rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik.
