E-õppe statistika 2013

Lehti Pilt, haridustehnoloogiakeskuse juhataja

E-kursused

E-kursused on õppeained või täienduskoolitusprogrammid, mis toimuvad täielikult veebipõhiselt või millel on veebipõhine tugi e-õppe keskkonnas. Tartu Ülikool kasutab veebipõhise õpikeskkonnana põhiliselt TÜ keskset Moodle´i keskkonda (http://moodle.ut.ee/). Viljandi Kultuuriakadeemia kasutab oma Moodle´it (http://moodle231.kultuur.edu.ee/).

E-kursuste arv on ülikoolis igal aastal pidevalt suurenenud (Joonis 1).

Joonis 1. E-kursuste arvu kasv Tartu Ülikoolis 2000-2013

2013. aasta lõpuks oli TÜ keskses Moodle´is kokku 2335 kursust ja VKA Moodle´is 210 kursust (kokku 2545 Moodle´i kursust). Kõik neist kursustest pole muidugi veel valmis ja kasutusel. Kursuste arvu edetabelit juhivad sotsiaal- ja haridusteaduskond, filosoofiateaduskond, loodus- ja tehnoloogiateaduskond ning Viljandi kultuuriakadeemia (Joonis 2).

Joonis 2. Moodle´i kursuste arv teaduskondades ja kolledžites

Institituutide/keskuste tasemel on aktiivsemad Moodle´i kasutajad:

• Haridusteaduste instituut – 217
• Keelekeskus – 137
• Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut – 131
• Elukestva õppe keskus – 115
• Füüsika instituut – 108
• Ökoloogia ja maateaduste instituut – 84
• Eesti ja üldkeeleteaduse instituut – 72
• Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut – 69
• Arvutiteaduste instituut – 65
• Psühholoogia instituut – 56
• Kultuuriteaduste ja kunstide instituut – 53
• Teaduskool – 47

Moodle´i kasutajate arv

TÜ kesksesse Moodle´isse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Kasutajaid oli Moodle´is 2013. aasta lõpu seisuga 26496. Neist sisenes Moodle’isse TÜ keskserveri kaudu 21822 (nemad omavad Tartu Ülikooli kasutajatunnust ja parooli) ning täiendusõppe tarbeks on loodud käsitsi kasutajatunnused 4674 õppijale.

Ainult õppijatena oli keskses Moodle´is kirjas 19775, õppejõududena 1973 (369 võrra rohkem kui 2012.a.) ning tuutoritena 407 inimest. Ülejäänud kasutajad olid korraga mitmes rollis.

Viljandi Kultuuriakadeemia Moodle´is oli 2013. aasta lõpu seisuga 1041 kasutajat, neist 965 õppijat ja 76 õppejõudu.

Veebipõhise ja osaliselt veebipõhise õppe kasutamine õppetöös

Vastavalt ÕISi statistikale oli TÜs 2013. aastal 1580 veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekava (vt tabel 1), mis moodustasid kõikidest ainekavadest 18 % (4 % tõusu võrreldes 2012. aastaga). Neist oli täielikult veebipõhiseid 6,8 % ning osaliselt veebipõhiseid 93,2 %.

Selle statistika aluseks on ÕISis ainekavade juures olev tunnus „osaliselt veebipõhine või “täielikult veebipõhine”. Ilmselt kõikide tegelikult osaliselt või täielikult veebipõhiselt toimunud õppeainete puhul pole see tunnus ÕISis märgitud ning e-toega õppeaineid on ilmselt rohkemgi.

Tabel 1. Veebipõhiste ja osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2013. a. (kevad ja sügissemester)
teaduskondade ja kolledžite kaupa (aluseks on võetud sellised ainekavad, millele oli vähemalt 1 registreerunu)

Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel õppeainetel osales 2013.a. kokku 46672 õppijat (8058 võrra rohkem kui 2012.aastal) (vt tabel 2).

Veebipõhise õppe kasutamisest ülikoolis 2010-2013 annab ülevaate tabel 2.

Tabel 2. Veebipõhiste või osaliselt veebipõhiste õppeainete arv 2010-2013

Aktiivsemad õppejõud

Vastavalt ÕISi statistikale oli 2013.a. osaliselt või täielikult veebipõhiste õppeainete õpetamisega seotud 1217 õppejõudu. Aluseks võeti vähemalt ühe registreerunuga ainekavad. Õppejõu info võeti ainekava info lehelt, mitte otseselt tunniplaanist õppetundide juurest. Õppejõud ei ole loetud ainekavaga seotuks siis, kui ta oli ainekava juurde märgitud vastutatavaks õppejõuks koos lisamärkega “ei õpeta”. Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Veebipõhiste/osaliselt veebipõhiste õppeainete õppejõudude top nende ainekavade arvu järgi 2013. aastal (kevadsemestril ja  sügissemestril)

E-täiendusõpe

2013. a. pakkus ülikool täiendusõppena 392 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 7382 õppijat. Täielikult veebipõhiseid e-täiendusõppe kursusi oli neist 118 ehk 30,1 % ning neil osales 2950 õppijat. E-täienduskoolituskursuste toimumisest aastatel 2005-2013 annab ülevaate joonis 3.

Joonis 3. E-täienduskoolituskursuste ja neil osalejate arv 2005-2013

Videoloengud

2013. aastal jätkas TÜ videoloengute salvestamiseks 4 automaatse Echo360 salvestussüsteemi kasutamist. 3 süsteemi paiknesid statsionaarselt auditooriumides (Vanemuise 46, Jakobi 2 ja Liivi 2) ning üks süsteem oli mobiilne, mida sai multimeediatalitusest vajalikku kohta salvestamiseks kohale tellida.

TÜ videoportaalis (Tartu Ülikooli televisioon ehk UTTV, http://uttv.ee) oli 2013. aasta lõpu seisuga lisatud videosid valdkondade kaupa järgnevalt:

• Medicina – 164 tk
• Humaniora – 316 tk
• Socialia – 491 tk
• Realia et naturalia – 773 tk

Kokku oli neljas valdkonnas 1744 videot.

UTTV enimvaadatud videote nägemiseks tuleb siseneda UTTV videote kategooriasse ja sorteerida videod valiku Enimvaadatud eespool järgi.

Veebiseminari kasutamine

2013. a. oli ülikooli töötajatel ja üliõpilastel jätkuvalt võimalik administratiivse töö, õppe- või teadustöö eesmärkidel kasutada veebiseminari tarkvara Adobe Acrobat Connect Pro, mille litsents osteti “Tiigriülikool+ 2009-2012” programmi toetusel. Connect Pro asub TÜ serveris aadressil http://kontakt.ut.ee/. Connect Pro on veebikonverentsi või -seminari pidamise tarkvara, millega saab sünkroonselt läbi viia esitlusi, audio- ja videokonverentse, jagada erinevates formaatides faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit. See on hea võimalus koosolekute ja seminaride pidamiseks ning videoloengute salvestamiseks, kuna kõike seminariruumis toimuvat saab seminari läbiviija videofailina salvestada. Iga veebiseminari kasutaja saab seminaril osaleda oma arvutist – tuleb lihtsalt avada seminariruumi veebiaadress ja siseneda ruumi.

Connect Pro kasutamine 2013. a.:

• 33 õppejõudu kasutasid 44 seminariruumi
• veebiseminari kasutati kokku 2128 tundi ja 38 minutit

Õpiobjektid ja DSpace

Digitaalne õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss. Õpiobjektid on näiteks slaididega integreeritud videoloengud, animatsioonid, sisupaketid jms. Õpiobjektid ning paljude e-kursuste õppematerjalid on avalikult kättesaadavad TÜ raamatukogu digitaalses repositooriumis DSpace (http://dspace.utlib.ee/dspace) e-õppe materjalide kollektsioonis. Repositooriumis olevaid digitaalseid õppematerjale ja õpiobjekte saab iga õppejõud otsinguga otsida ning oma õppetöös kasutada, viidates neile ÕISis olevast aineprogrammist või e-kursuselt. Näiteks võite otsida märksõna “videoloeng” abil, mille tulemusena kuvatakse kõik videoloengud või sisulise märksõna abil. Enamik repositooriumis olevaid õpiobjekte ja õppematerjale on loodud ESF REDEL ja BeSt programmide toetusel. Repositooriumis olevaid õppematerjale/õpiobjekte saab kuvada ka otsingulahtri all olevate nuppude abil: issue date (kuvatakse väljalaskeaja järgi), authors (kuvatakse autorite alusel), titles (kuvatakse pealkirjade alusel) või subjects (kuvatakse sisuliste märksõnade alusel).

2013. a. lõpu seisuga oli DSpace´s 121 e-õpikut, 205 e-kursuse õppematerjalid ja 265 õpiobjekti. E-õppe materjalide kollektsioonis on 298 autori materjale ja/või õpiobjekte.

Enimkülastatud eletroonilised õppematerjalid 2013. a.:

1. Kvantitatiivne andmeanalüüs (SPSS’i abil) (Anu Masso) – 769 korda
2. Sotsiaalsed probleemid virtuaalmaailmas  (Piret Luik) – 546 korda
3. Inglise keel humanitaarerialade üliõpilastele, tase B2.1 > B2.2 (Liina Tammekänd) – 380 korda
4. Andmeanalüüs ja arvutused MATLAB-iga (Peep Miidla, Jüri Vedru) – 335 korda
5. Farmakoloogia (Anti Kalda) – 327 korda
6. Kuidas parandada maailma? Kommunikatsioon sotsiaalsete muutuste kujundamisel (Triin Vihalemm, Margit Keller, Maie Kiisel) – 306 korda
7. Non-Life Insurance Mathematics (Meelis Käärik) – 297 korda
8. Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus (Diana Maisla) – 261 korda
9. Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu (Anu Pallas) – 260 korda
10. Veebirakendused WordPressi platvormil (Toomas Riiberg) – 218 korda

Enimkülastatud õpiobjektid 2013. a.:

1. Mõjuva esinemise saladused (Sigrid Butlers) – 531 korda
2. Algaja jõusaalis (Esta Pilt) – 489 korda
3. Eesmärk, uurimisküsimus ja hüpotees (Krista Uibu) – 472 korda
4. Praktilisi harjutusi õigeks viitamiseks I. Tsiteerimine ja parafraseerimine (Krista Uibu) – 466 korda
5. Rätinukkude valmistamine ja kasutamine (Karin Kiss, Airi Niilo) – 369 korda
6. Kokku- ja lahkukirjutamine (Krista Uibu) – 252 korda
7. Suurte arvude seadus (Ragnar Vent, Kalev Pärn) – 211 korda
8. Morphology of Nervous System (Andres Arend, Marina Aunapuu) – 165 korda
9. EBSCO Discovery kasutamine (Vilve Seiler) – 161 korda
10. Antigeenide identifitseerimine (Meeme Utt) – 143 korda

 

Sisupaketid ja veebilehestikud Sisu@UT-s

2013.a. toimus OpenScholar tarkvara baasil veebilehestike/sisupakettide loomise vahendi Sisu@UT arendamine, mis paikneb aadressil https://sisu.ut.ee.

Sisu@UT-sse sisenemine toimub ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga. Sisu@UT on mõeldud Tartu Ülikooli õppetööga seotud temaatiliste sisupakettide, projektide ja konverentside veebilehestike ning portfooliote loomiseks. 2013.a. jooksul teostasime selle vahendi abil muuhulgas ka BeSt programmi toetusel loodavaid sisupakette, kuid loodetavasti leiab vahend edaspidi aktiivselt kasutamist erinevatel otstarvetel.

Sisu@UT-s valminud sisupaketid on paigutatud valdkondade kaupa kategooriatesse: Medicina, Humaniora, Socialia, Realia et naturalia ning Varia. Iga valdkonna all on omakorda teemad, mis võimaldab kasutajatel antud teema sisupaketid korraga üles leida. Lisaks saab kasutaja huvipakkuvaid sisupakette otsingu abil otsida.

2013.a. jooksul loodi Sisu@UT-s 109 avalikku sisupaketti/veebilehestikku:

• Medicina – 17 tk
• Humaniora – 19 tk
• Socialia – 30 tk
• Realia et naturalia – 12 tk
• Varia – 31 tk