Suletud ja avatud õpikeskkond

Marju Piir, haridustehnoloog

E-kursuse läbiviimiseks on palju erinevaid võimalusi. Milline keskkond õppetööks valida, sõltub nii õpiväljunditest, õppejõu eelistustest, oskustest ja kogemustest, õppijate võimalustest jne.

Kas jääda harjumuspärase ja läbi-lõhki tuntud õpikeskkonna juurde või püüda tuua õpetamisse uusi tuuli, valides õpikeskkonnaks hoopis midagi sotsiaalse tarkava poolt pakutavat? Kui prooviks seda blogi, millest kolleegid räägivad ja milles õpilased end nii mõnusalt tunnevad, või hoopis vikit, ühiskirjutamisvahendit? Aga võib-olla tasuks esialgu hoopis kombineerida nt Moodle`it ja Bloggerit … Sellised küsimused on ilmselt läbi käinud enamike õpetajate ja koolitajate peast.

Jätame praegu välja auditoorse õppe ja räägime kolmest erinevast e-kursuse läbiviimise võimalusest – suletud keskkond, avatud keskkond ja kombineeritud keskkond.

Suletud keskkonna all mõtleme selliseid õpikeskkondi nagu Moodle, Blackboard Vista, IVA jne. Need on õpikeskkonnad, mis on loodud spetsiaalselt õppetöö läbiviimiseks ja sisaldavad kõiki olulisi vahendeid ja tegevusi ühe kvaliteetse e-kursuse loomiseks, haldamiseks ja läbiviimiseks:

• erinevate õppematerjalide ülespanemine (tekst, pildid, animatsioonid, video, audio jm), – testide (nii hindeliste kui ka enesekontrolli) loomine;
• kodutööde organiseerimine (ülesanded, arutelud, esitlused jne);
• rühmatöö korraldamine ja läbiviimine (rühmade valimine, ühiste dokumentide toimetamine vikis jne);
• suhtlemine (foorum, blogi, jututoad jms);
• õppijate hindamine, tagasidestamine, ka jälgimine.

Lisaks on seal olemas võimalused koostada õppimise käigus mõistekaarte, õppida uusi sõnu, mõisteid, korrata aastarve jm fakte mälukaartide abil, saata ning saada häälsõnumeid, koostada üheskoos sõnastikku või andmebaasi jne.

Nendesse keskkondadesse sisenemiseks tuleb enamasti luua endale kasutajakonto (aga nt TÜ Moodle`isse sisenetakse olemasoleva TÜ kasutajatunnuse ja salasõnaga) ja kursusele pääsemiseks teada võtmesõna.

Avatud keskkondadeks nimetame sotsiaalse tarkvara (blogid, vikid jne) kasutamisega tekkinud õpikeskkondi. Need sotsiaalse tarkvara vahendid pole loodud õppeprotsessi läbiviimiseks, kuid neid saab teatud määral kohandada õppetööks (va nt hinnete laekumine hindetabelisse, testide tegemine jms).

Avatud sotsiaalne tarkvara võimaldab personaliseeritud ja detsentraliseeritud lähenemist õppimisele. Leidub arvamusi, kus avatud õpikeskkonna peamiseks eeliseks loetakse selle lihtsat käsitlemist ja avatust ning kättesaadavust ka teistele huvilistele. Enamasti tuleb aga ka sotsiaalse tarkvara abil loodud õpikeskkonda sisenemiseks teha endale kasutajakonto ja siseneda parooli ning salasõnaga. Nii et tegelikkuses pole sugugi kõikide kursuste materjalid alati avalikud ja kättesaadavad kõigile internetis liikujatele.
Arvatakse,  et avatud keskkondade puhul pööratakse rohkem tähelepanu igale õppijale kui indiviidile ja tema vajadustele. Õpetaja võib anda kontrolli õppeprotsessi üle õppijale, kus õppija valib ise strateegia ja tegevused teadmiste omandamiseks.  Seega on loomulik, et õppijal peaks olema võimalus valida ka just talle sobivaid ja käepäraseid töövahendeid. Õppimine avatud õpikeskkonnas eeldab iseseisvust ja kindlasti ka arvutikasutamise kogemust. Mida vabamad käed õppijatele antakse, seda enam tuleb õppijal ise teha otsuseid ja nende eest ka vastutada. Ennastjuhtiva õppija jaoks on avatud õpikeskkond otsekui loodud.

Kombineeritud keskkonnaks võime nimetada nende kahe eelneva õpikeskkonna ühendamisel tekkinud kombinatsiooni, kus osa õppetööd toimub suletud õpikeskkonnas, osa avatud õpikeskkonnas.

Suletud ja avatud õpikeskkond – poolt ja vastu

Kursus avatud õpikeskkonnas (blogi).

Ühel huvitaval veebikursusel eelmisel semestril osalesid õppijatena hulk haridustehnolooge ja õpetajaid/õppejõude. Kursus toimus avatud õpikeskkonnas- materjalid olid küll üleval parooliga kaitstud veebilehel, kuid kodutööde esitamiseks, kommentaaride ja tagasiside jaoks oli kasutusel blogi. Kursus kulges üldjoontes sujuvalt ja esialgne tunne, et sa võid mitme keskkonna vahel klõpsima ja vajalikku infot otsima jäädagi, asendus peagi rahuliku töömeeleoluga. Ometi jäi paljudel kripeldama küsimus- miks pidin raiskama nii palju aega mõttetule ühest keskkonnast teise hüplemisele, kui oleksin võinud samal ajal rahulikult loomisega tegeleda.

Tagantjärele tundub, et ega sellel blogivormil, mida kursusel kasutati, polnudki ju viga midagi – kõik nägid mugavalt teiste töid ja kommentaare, said ka ise arvamust avaldada, kui vajadust tundsid.

Pärast kursuse lõppu küsitlesin osalejaid ja uurisin nende käest, kuidas neile meeldib õppida avatud õpikeskkonnas, millised on selle keskkonna eelised ja puudused nii õppija kui ka õpetaja rollis olles. Samad küsimused esitasin ka suletud õpikeskkondade kohta. Samuti huvitas mind, millise õpikeskkonna nad valiksid oma õppetöö läbiviimiseks.
Küsimustele vastas üksteist inimest. Loomulikult pole seda palju ja seepärast ei saa ka midagi kindlat väita ega üldistada. Aga mõtlemisainet sai nende vastustest kindlasti.

Kõigepealt olid vastajad ÕPPIJA rollis ja mõtisklesid erinevate keskkondade üle.

+ Suletud õpikeskkonna suurimaks eeliseks loeti seda, et kõik on ühes kohas- materjalid, juhendid, suhtlemine, hindamine, kodutööd (6 vastajat). Õppija ei pea raiskama aega otsimisele ega kursusel navigeerimisele.

Samuti leiti, et suletud õpikeskkond on turvaline – keegi väljastpoolt kursust ei näe õppijate vigasid ega lollusi? (õppimise käigus on need loomulikud), õppijad moodustavad ühe kindla kinnise seltskonna, kus võib küsida ka nn rumalaid küsimusi (5 vastajat).

– Suletud õpikeskkonna puudustena toodi välja mõnetist üksioleku tunnet, mis võib kursusel tekkida, kui ei ole hästi organiseeritud suhtlemist jms (3). Selgesti oli õppijatel meeles veel WebCT õpikeskkond, mis seadis piiranguid oma tehniliste nõudmistega (töötas vaid teatud veebilehitsejate ja Java versiooniga) (2). Suletud õpikeskkonnale heideti ette ka liialt sarnaseid kursusi, mis  pärsivad õppija initsiatiivi ja loomingulisust (näiteks õppijal puudub võimalus teha aktiivseks tööriistu) (2). Loomulikult häiris õppijaid ka see, et pärast kursuse lõppu ei pääse nad enam vabalt ligi õppematerjalidele (2). Ebamugavusi võib õppijal ette tulla ka samaaegsel sisselogimisel erinevatesse kursustesse (1).

+ Avatud õpikeskkonna väga suureks plussiks loeti  kursuse jooksul valminud materjalidele viitamise võimalust (4). Samuti on eeliseks õppijate arvates kursuse materjalide lihtsam kättesaadavus (kui kursus pole parooliga kaitstud) (3). Õppijad hindasid kõrgelt ka võimalust kasutada erinevaid vahendeid üle interneti (3). Teiste tööde mugav jälgimine, kommenteerimine ja enda võrdlemine kaaslastega leidsid samuti avatud õpikeskkonna plussidena mainimist (2).

Toodi välja, et tavaliselt on avatud õpikeskkonnas ülesanded lihtsamad (reflektsioonid blogis ja rühmatööd vikis vms) (1). Rohkemate disainimisvõimaluste tõttu ei ole avatud õpikeskkonnad mitte nii ametlikud kui suletud keskkonnad (1).

– Avatud õpikeskkonna puudustena vihjati kõige enam navigeerimisraskustele – peab orienteeruma paljude erinevate lehekülgede (õppematerjalid ja kaasõppijad) vahel ja midagi läheb alati kaduma (3). Liigne avalikkus oma tööde suhtes oli samuti häirivaks teguriks (2). Selle ärahoidmiseks soovitati hiljem oma blogis postitused kustutada. Välja toodi ka aeganõudvat ja sisult kõrvalejuhtivat äärmiselt tähelepanelikku tegevust autoriõiguste jälgimisel (1), hindamissüsteemi puudumist (1), kaasõppijate postituste kommenteerimise vähesust võrreldes suletud keskkonnaga (1), keskmisest kõrgemat taset nõudvat arvuti kasutamise oskust (1) ja rohkete võtmete ja koodide meelespidamise ja kasutamise vajadust (1).

ÕPETAJA roll oli enamikele vastajatele tuttav ja igapäevane. Suletud õpikeskkonda olid kasutanud õppetöö läbiviimisel 9 vastajat üheteistkümnest, avatud keskkonnas oli kursusi läbi viinud 4 vastajat.

+ Suletud õpikeskkond oli vastajate arvates turvaline ja tuttav, kus pole vaja hakata midagi leiutama ja mis laseb rahulikult pühenduda õppetööle (6). Eriti oluliseks peeti seda, et hindamise arvestus on käepärane ja läbimõeldud (5) ning et hinded kui delikaatne teema, on näha vaid õppijale endale (4). Materjalide kaitstust võõraste pilkude eest ja kättesaadavust vaid kursusel osalejatele hinnati samuti oluliseks (3). Leiti, et plussiks on ka see, et materjalide, testide, ülesannete jms kättesaadavust saab reguleerida ajaliselt (3). Rõhutati ka, et õppijate tegevuste jälgimine on mugav (näha kohe uued postitused, esitatud tööd, võimalik vaadata iga õppija toimetamist kursusel jne) (3). Positiivsena toodi välja suletud keskkonna poolt pakutavaid suhtlusvõimalusi, kus ühe kursuse sisene kirjavahetus ei risusta välist postkasti (1), samas on ülevaatlik ja hinnatav (2), kuid soovi korral on kursusel kirjutatud kiri suunatav õppija välisesse postkasti (nt meeldetuletus) (2). Suletud õpikeskkonnad sisaldavad piisavalt erinevaid vahendeid (1) ja sobivad eriti hästi just tasemeõppes õppijatele (1).

– Suletud õpikeskkonna puudustena mainiti mitmel korral tehnilisi probleeme (kõik  failitüübid ei sobi, ühest keskkonnast teise kursuse ülekandmine keeruline, keskkonnast tulenevad piirangud) (3). Leiti, et suletud õpikeskkond on liialt õpetajakeskne (1). Suletud keskkonnas on liiga palju vahendeid ja võimalusi, mida ei jõua kasutada (1). Kursuse ülesehitamine keerulisem, tuleb korralikult planeerida, analüüsida, katsetada (1). Suletud keskkonda liidetud sotsiaalse tarkvara vahendid on väheatraktiivsed (1). Kaks vastajat ei osanud välja tuua suletud õpikeskkonna puhul ühtegi mainimisväärset probleemi (2).

+ Avatud õpikeskkonna suurimaks eeliseks loeti võimalust teha asju teistmoodi (3), ehitada üles päris oma õpikeskkond (2), katsetada koos õppijatega (1). Õpetamine seal on õpetajate arvates paindlikum, modernsem, liikuvam ja julgem (1).

– Avatud õpikeskkonna puuduseks peeti õppijate hajumist ja nende keerulist haldamist (2), arvepidamise tarvis eraldi vahendi kasutamist (2). Ohtu nähti ka selles, et kui valitud vahendid on õppija jaoks ebamugavad, siis ei saavutata õpiväljundeid (1). Vähene privaatsus õppijate hindamisel võib saada samuti häirivaks asjaoluks (1).

Millise õpikeskkonna valiksite Teie oma õppetöö läbiviimiseks. Miks?

Üheksa vastanut üheteistkümnest valiksid õppetöö läbiviimiseks suletud keskkonna, sest see on mugavam (5), turvalisem (3), hinnatav (3), lihtsamini administreeritav (1), suhtlemine on paremini organiseeritud (2), kogu info jookseb kenasti kokku (1).

Üks vastanu teeks õpikeskkonna valiku vastavalt kursusele ja sihtrühmale (tasemeõppele suletud, täiendusõppele avatud õpikeskkond) ning kaks vastanut valiksid õppetöö läbiviimiseks kombineeritud tüüpi õpikeskkonna.

Toome ära veel kokkuvõtliku tabeli:

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võiks öelda, et antud rühma inimeste küsitluse tulemusena jäi kõlama selge eelistus suletud õpikeskkonna kasutamiseks, mis on loodud õppetööks ja seega on seal olemas vajalikud vahendid ja võimalused. Avatud õpikeskkond on veel paljude jaoks avastamata ja proovimata. Seega ollakse selle kasutamisega ettevaatlikud ja tagasihoidlikud.

Meie soovitus kursuste loojatele oleks proovida õppetöö läbiviimiseks erinevaid võimalusi  nii Moodle`is, IVAs, mõnes vikis, blogis jne, mis toetaksid erinevate õpistiilide ja harjumustega õppijaid. Või kui praegu proovida ei jõua, siis vähemalt mõelda selle peale.